1.29.06.2021 saabus Tartu Halduskohtule M. M esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks tagastada talle tugikark või alternatiivselt lubada liikuda seinale toetudes.
2.Viru Vangla 5.07.2021 vastuses kohtunõudele paluti jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Käesoleval juhul on vangla arst otsustanud, et taotleja ei vaja käimiseks abivahendit, seega on tegemist sisuliselt tervishoiuteenuse osutamise vaidlusega, ehk siis tõendamiskoormise arvestamisel tuleb mh arvestada ka VÕS-s tervishoiuteenuse osutamist reguleerivates sätetes, eeskätt VÕS § 770 lg-s 1 välja toodud põhimõtetega. VÕS § 770 lg 3 kohaselt on ravivea tõendamiskoormis patsiendil. Vangla on seisukohal, et vangla arst ei ole teinud raviviga. Esiteks ei ole hetkel kehtivat otsust, et taotlejale on meditsiinilistel põhjustel tugikepp või -kark ainuvajalik. Taotleja viidatud dr Savisaare epikriisis sellist vajadust ette nähtud ei ole. Käimine vastu seinu toetudes, nagu taotleja on seda seni teinud, takistab oluliselt vangla tööd ja teiste vangide seadusest tulenevate õiguste realiseerimist, kuna vangla valvurressurss on piiratud. Kuna tegelikult ei ole vangla hinnangul meditsiiniliselt põhjendatud taotlejale erisuste tegemine, sest objektiivselt ei saa tema väidetud terviseprobleeme sedastada, on tema taotlus sisuliselt põhjendamatu.
3-21-1439
KOHTU SEISUKOHT
3.Taotleja palub kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Viru Vanglat tagastada talle tugikark jj.
4.Taotleja on ka varem pöördunud Tartu Halduskohtusse esialgse õiguskaitse taotlustega temalt ära võetud tugikargu tagastamiseks.
5.Tartu Halduskohus jättis 12.05.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-817 taotleja vastava esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Haldusasjas nr 3-20-853 asus Tartu Halduskohus 18.05.2020 määruses seisukohale, et selles asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tugikargu väljastamiseks oli korduv ning jättis taotluse läbi vaatamata. Haldusasjas 3-20-1444 soovis taotleja talle advokaadi poolt vanglasse saadetud konkreetse tugikargu väljastamist, kohus jättis esialgse õiguskaitse rahuldamata.
6.HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt saab esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ka vaidemenetluse ajal.
7.Vaidlust ei ole selles, et taotleja on vanglale esitanud 24.06.2021 vaide. Seega saab pidada vaidemenetlust esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel alustatuks ning esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt hinnata, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.
9.Viru Vangla kodukorra p 7.1.10 kohaselt on vangile keelatud meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade, välja arvatud siis, kui selle on määranud vangla arst. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kohaselt otsustab tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse vangla volitatud tervishoiutöötaja. Seega, kui vangla arsti hinnangu kohaselt ei vaja taotleja tema terviseseisundist tulenevalt abivahendi kasutamise võimalust, puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus (vrd Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2020 määrus nr 3-20-726, p 7).
10.Käesoleval juhul on vangla arst otsustanud, et taotleja ei vaja käimiseks abivahendit, seega on tegemist sisuliselt tervishoiuteenuse osutamise vaidlusega, ehk siis tõendamiskoormise arvestamisel tuleb mh arvestada ka VÕS-s tervishoiuteenuse osutamist reguleerivates sätetes, eeskätt VÕS § 770 lg-s 1 välja toodud põhimõtetega. VÕS § 770 lg 3 kohaselt on ravivea tõendamiskoormis patsiendil.
11.Halduskohus nõustub vangla seisukohaga, et vangla arst ei ole teinud raviviga. Esiteks ei ole hetkel kehtivat otsust, et taotlejale on meditsiinilistel põhjustel tugikepp või -kark ainuvajalik. Taotleja viidatud dr Savisaare epikriisis sellist vajadust ette nähtud ei ole. Haldusasja materjalides taotleja viitab 25.05.2021 toimunud saatmisele, kus tal lubati „toetuda“ kõndimisel vastu seina. Siinkohal vangla märgib, et antud juhtumil tegi vangla taotleja saatmisel möönduse, kuna pidas oluliseks lähedastega toimuva pikaajalise kokkusaamise toimumist. Taotlejat ei kohelda vanglas kuidagi eriliselt, saati siis õigusvastaselt ning temasse
3-21-1439 suhtutakse nagu igasse teise vangi. Vangla hoonete vahel galeriis liikudes ei toetunud taotleja mitte vastu seina, vaid „otsis tuge“ galerii eraldusseinas üleval olevate akende alumiselt servalt selliselt, et tema käed olid üle pea. Selline liikumisviis ei seostu aga taotleja väidetega enda liikumisprobleemi kohta, kuna nõuab oluliselt suuremat pingutust seljale kui tavapärane kõndimine.
12.Arvestades eelnevalt kajastatud arsti seisukohta, ei ole millegagi tõendatud ega kohtule usutav esialgse õiguskaitse taotluses väidetu, et taotleja ei pääse tugikargu puudumisest tingituna jalutama jj. Seega ei ole halduskohtu hinnangul käesoleval ajal tõenäoline, et tugikargu puudumine põhjustaks taotlejale selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis muudaksid tema õiguste kaitse hiljem võimalikult tehtava kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus leiab, et kuna taotleja on esitanud 24.06.2021 vanglale vaide ja antud juhul toimub vaidemenetlus, siis enne 28.06.2021 tervishoiuteenuse osutamisest tõusetunud vaidlusi (tugikark) on pädev lahendama maakohus (vt. Riigikohtu üldkogu 28.06.2021 määrus nr 3-21-30).
13.Eeltoodust tulenevalt ei esine taotlejal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadust esialgse õiguskaitse korras tugikargu väljastamiseks või alternatiivselt lubada liikuda seinale toetudes ning tema taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulu jääb poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
14.HKMS § 175 lg 3 alusel ning taotleja palvel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat identifitseerida.
15.Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus haldusasja menetluse taotleja terviseandmeid kajastavate tõendite osas (väljavõtted digiloost ja tervisekaardist) kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.