3.Kuulutada haldusasja menetlus taotleja terviseandmeid puudutavas osas (väljavõtted digiloost ning tervisekaardist, kokku kahekümnel leheküljel) kinniseks. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale.
04.08.2020 saabus Tartu Halduskohtule M.M. 02.08.2020 esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks väljastada talle advokaadi poolt Viru Vangla meditsiiniosakonda saadetud tugikark. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Neuroloog on 10.05.2019 vastuvõtul määranud, et taotlejal on vajalik käia tugikarguga. Taotlejale väljastatud tugikark võeti temalt 23.04.2020 üksuse juhi korraldusel ära ning vangla arst dr Pronevitš tegi 25.04.2020 taotleja tervisekaarti sissekande, mille kohaselt taotleja ei vaja tema arvates abivahendeid. Taotleja viibis dr Pronevitši vastuvõtul ka 07.06.2020 ning sellel vastuvõtul lubas arst talle tugikargu tagastada. Pereõde selgitas 15.06.2020 taotlejale, et Viru Vanglal ei ole hetkel karke väljastada. Taotleja palus advokaadil saata vanglasse tugikark, kuid seda ei ole taotlejale väljastatud. Taotleja ei saa ilma tugikarguta liikuda nii kiiresti, kui valvurid seda teha käsivad ning seetõttu ei pääse ta jalutama, velotrenažööri kasutama, arsti vastuvõtule, psühhiaatri vastuvõtule ega pikaajalisele kokkusaamisele oma ema ja isaga. Valvur ei lubanud taotlejat 30.07.2020 pikaajalisele kokkusaamisele, kuna ta liigub liiga aeglaselt. Ilma tugikarguta ei saa taotleja arstiabi, sest arstidel on keelatud tulla eluosakonda ning meditsiiniõed, kes osakonnas käivad, ei tohi ravi määrata.
3-20-1444
2.Kohus palus 04.08.2020 kohtunõudes Viru Vanglal esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ning edastada kohtule esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses esitatud vaie.
3.Viru Vangla palus 07.08.2020 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla selgitas, et vangistusseaduse § 52 lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetava terviseseisundit, sh meditsiiniliste abivahendite vajadust hindab vangla arst. Arst lähtub otsust tehes patsiendi terviseseisundist ning tugineb oma erialasele teadmisele. Käesoleval juhul ei ole vangla arst taotlejale tugikargu väljastamist ette näinud. Vanglal puudub igasugune mõistlik põhjus kahelda kogenud arsti erialases arvamuses. Seega puudub alus taotlejale tugikargu väljastamiseks. Vajadusel väljastatakse taotlejale vangla kargud. Viru Vangla edastas kohtule taotleja 02.08.2020 vaide (reg nr 6-12/248-1) ning tervisekaardi väljavõtte perioodi 05.05.2020–04.08.2020 kohta.
KOHTU SEISUKOHT
4.Taotleja palub kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Viru Vanglat väljastama talle tugikark, mille advokaat talle Viru Vangla meditsiiniosakonda saatis.
5.Taotleja on ka varem pöördunud Tartu Halduskohtusse esialgse õiguskaitse taotlustega temalt ära võetud tugikargu tagastamiseks. Tartu Halduskohus jättis 12.05.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-817 taotleja vastava esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Haldusasjas nr 3-20-853 asus Tartu Halduskohus 18.05.2020 määruses seisukohale, et selles asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tugikargu väljastamiseks oli korduv ning jättis taotluse läbi vaatamata. Kuna käesolevas asjas soovib taotleja talle advokaadi poolt vanglasse saadetud konkreetse tugikargu väljastamist, ei ole kohtu hinnangul tegemist korduva taotlusega.
6.HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt saab esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ka vaidemenetluse ajal. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et taotleja on esitanud 02.08.2020 Viru Vanglale vaide (reg nr 6-12/248-1), milles ta vaidlustab Viru Vangla tegevust talle vastavalt ametnikelt saadud juhistele vanglasse saadetud tugikargu mitteväljastamisel. Seega saab pidada vaidemenetlust esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel alustatuks ning esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt hinnata, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.
8.Viru Vangla kodukorra p 7.1.10 kohaselt on vangile keelatud meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade, välja arvatud siis, kui selle on määranud vangla arst. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kohaselt otsustab tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse vangla volitatud tervishoiutöötaja. Seega, kui vangla arsti hinnangu kohaselt ei vaja taotleja tema terviseseisundist tulenevalt abivahendi kasutamise võimalust, puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus (vrd Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2020 määrus nr 3-20-726, p 7).
9.Taotleja tervisekaarti perioodil 05.05.2020–04.08.2020 tehtud sissekannetest ei nähtu arsti seisukohta, et taotlejale tuleks väljastada tugikark. Tervisekaardist tulenevalt on taotleja viibinud 07.06.2020 dr Pronevitši vastuvõtul ning soovinud talle karkude väljastamist. Sellel vastuvõtul on tehtud tervisekaarti järgmine kanne: „Järsku ühel päeval ei osanud kõndida, enne seda kõndis normaalselt. Kurdab alaselja valule, ravi saab. Ei saa seisundi dünaamikat hinnata,
3-20-1444 kuna digilugu kinni pantud kinnipeetava poolt. Nõuab kargud, kuid arvan, et kinnipeetav manipulerib vangla personaliga“. Sama arst on teinud kaebaja tervisekaarti sissekande ka 25.07.2020 (haigusjuht nr A12790), millest nähtub, et arsti hinnangul ei vaja taotleja mingeid abivahendeid, k.a madrats, kepp, võimlemismatt, ning tervislikel põhjustel näidustust selleks ei ole. Kohus peab võimalikuks sellest arsti hinnangust lähtuda. Olukorras, kus taotlejal esinevale abivahendite kasutamise vajadusele on antud hilisem hinnang, ei ole esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel enam asjakohased varem sama vajaduse kohta antud hinnangud (sh 2019. a-l neuroloogi antud hinnang).
10.Arvestades eelnevalt kajastatud arsti seisukohta, ei ole millegagi tõendatud ega kohtule usutav esialgse õiguskaitse taotluses väidetu, et taotleja ei pääse tugikargu puudumisest tingituna jalutama, velotrenažööri kasutama, arsti ja psühhiaatri vastuvõtule ega pikaajalisele kokkusaamisele oma ema ja isaga. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt on taotleja viibinud arsti vastuvõtul vähemalt 07.06.2020 ja 25.07.2020 ning ta on saanud pidevalt nõuandeid ja ravimeid meditsiiniõdedelt. Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal tõenäoline, et tugikargu puudumine põhjustaks taotlejale selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis muudaksid tema õiguste kaitse hiljem võimalikult tehtava kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks.
11.Eeltoodust tulenevalt ei esine taotlejal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadust talle advokaadi poolt saadetud tugikargu esialgse õiguskaitse korras väljastamiseks ning tema taotlus tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohus selgitab, et meditsiinilise abivahendi kasutamise ja väljastamise vajaduse hindamine kujutab endast tervishoiuteenuse osutamist (vt Riigikohtu erikogu 08.12.2016 määrus nr 3-2-4-1-16, p 8; 25.09.2017 määrus nr 3-17-1076, p 10). Seega, kui taotleja soovib vaidlustada talle tugikargu väljastamise vajaduse üle tehtud vangla otsustust, peab vaidluse lahendama maakohus (vt ka Riigikohtu erikogu 17.06.2020 määrus nr 2-20-896).
13.HKMS § 175 lg 3 alusel ning taotleja palvel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat identifitseerida.
14.Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus haldusasja menetluse taotleja terviseandmeid kajastavate tõendite osas (väljavõtted digiloost ja tervisekaardist, digitoimiku lehed 5–9 ning 16–30) kinniseks. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.