3-20-126
Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-126
Määruse kuupäev
22. aprill 2020
Kohtunik
Ülle Polluks M. M i kaebus Politsei- ja Piirivalveametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks (väljastada tähtajaline elamisluba)
Kohtuasi
Menetlusosalised
Kaebaja M. M Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Jätta M. M i kaebus Politsei- ja Piirivalveametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks (väljastada tähtajaline elamisluba) läbi vaatamata.
Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
M. M esitas 01.11.2019 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 118 punkti 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. 19.12.2019 edastati M. M ’ile kiri nr 15.3-3.1/4204-1, milles anti isikule teada aluse esinemisest tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmiseks (VMS § 219 punkt 6), kuna M. M kannab karistust Viru Vanglas ning karistusaja lõpp on 21.09.2021. Isikule määrati arvamuse ja vastuväidete esitamiseks tähtpäevaks 10.01.2020. Isik ei ole käesoleva ajani PPA-le arvamust ja vastuväiteid esitanud ning PPA ei ole taotluse suhtes otsust teinud. Tartu Halduskohtusse saabus 21.02.2020 M. M i poolt esitatud kaebus PPA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks – väljastada tähtajaline elamisluba. Kaebuse kohaselt ei väljasta PPA kaebajale elamisluba, mistõttu ei ole ta võimalik olla ümber paigutatud avavanglasse, õppida riigikeelt ja olla sisse kirjutatud vanaema korterisse. Samuti elamisloa puudumise tõttu puudub tal võimalus vabaneda vanglast tingimisi ennetähtaegselt. Kaebaja taotles kohtult tasuta riigi õigusabi määramist ja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
3-20-126 Tartu Halduskohtu 26.03.2020 määrusega jäeti rahuldamata riigi õigusabi taotlus; rahuldati menetlusabi taotlus ja vabastati kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest; võeti kaebus menetlusse ja tunnistati vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet; kohustati vastustajat esitama Tartu Halduskohtule kirjalik vastus kaebusele 21 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest Vastustaja vastas kaebusele 16.04.2020.
Kaebaja taotleb PPA kohustamist talle elamisloa väljastamiseks. PPA on vastuseks kaebusele 16.04.2020 teatanud, et PPA ei ole käesolevaks ajaks kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse suhtes otsust teinud ning praegusel ajal ei ole võimalik ka täpselt prognoosida, millal PPA-l on võimalik taotlusega edasi tegeleda. Eriolukorra tõttu on PPA peadirektori 16.03.2020 käskkirjaga nr 1.1-4.1/12 „Üldkorraldus rändemenetluste ajutise peatamise ja menetlustähtaja pikendamise kohta“ 1 peatatud tähtajalise elamisloa taotluste menetlustähtajad kuni eriolukorra lõpuni (punkt 1) ning taotluste menetlustähtajad hakkavad kulgema algusest peale hiljemalt kümnendal päeval alates eriolukorra lõppemisest (punkt 2). Vastustaja märgib, et kohus ei saa kohustada PPA-d kaebajale elamisluba väljastama, kui kaebaja ei ole eelnevalt ise vastavat taotlust esitanud ja PPA ei ole selle taotluse kohta keelduvat otsust teinud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Vastavalt RVastS § 6 lg-le 3 tuleb taotlus haldusakti (sh elamisloa) andmiseks esitada selleks pädevale haldusorganile, kelleks praeguses asjas on PPA. Alles elamisloa andmisest keelduva otsuse tegemisel on kaebajal võimalus seda otsust halduskohtus vaidlustada, esitades otsuse tühistamise nõude ja koos sellega kohustamisnõude taotluse uueks lahendamiseks. Kohus ei saa kohustada PPA-d kaebajale elamisluba väljastama, kui kaebaja ei ole käesoleva ajani PPA-le arvamust ja vastuväiteid esitanud ning PPA ei ole taotluse suhtes (keelduvat) otsust teinud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 ja HKMS § 151 lg 2 p-st 1, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.