lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-407/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-407/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1028
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 9. aprill 2020, Tartu 3-20-407 Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 4. veebruari 2020. a otsuse nr 6-24/452-2 ja 28. veebruari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/89-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks väljastada veekeedukann Nikolai Lebedevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lebedev Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Nikolai Lebedevi vabakasutuskonto väljavõte perioodi 8. november 2019 kuni 7. märts 2020 kohta.
2.Jätta Nikolai Lebedevi määruskaebus rahuldamata, kuid muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 9. märtsi 2020. a määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav Nikolai Lebedev esitas 2. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täpsustas, soovides Tartu Vangla 4. veebruari 2020. a otsuse nr 6-24/452-2 ja 28. veebruari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/89-2 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist väljastada veekeedukann. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla 4. veebruari 2020. a otsusega rahuldamata N. Lebedevi taotluse veekeedukannu väljastamiseks, kuna nimetatud kann on defektne. Koos kaebuse täpsustusega esitas N. Lebedev 8. märtsil 2020 halduskohtule ka menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 9. märtsi 2020. a määrusega N. Lebedevi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ning andis tähtaja seitse päeva määruse jõustumisest riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Halduskohus leidis, et N. Lebedevi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (s.o 8. november 2019 kuni 7. märts 2020) sissetulek oli 776,98 eurot, millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 kuulub mahaarvamisele 468,71 eurot (kinnipidamised vabanemisfondi ja nõuete fondi) ning 25 eurot (kinnipidamised vahekontole pankrotimenetluse tõttu), ja vastavalt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusele nr 3-3-1-35-15 vältimatud kulud 112 eurot (27x2+29x2). Kaebaja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 85,64 eurot, s.o (776,98468,71-25-112) )÷4×2. Kuna menetluskuluna riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamiseks ei ole lubatud ning kohtul tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata.

3.N. Lebedev esitas Tartu Halduskohtu 9. märtsi 2020. a määruse peale määruskaebuse, milles leiab, et halduskohus on tema keskmise sissetuleku arvutamise aluseks võtnud ebaõige perioodi. Kuna vangla toiming leidis aset 16. jaanuaril 2020, peaks keskmise sissetuleku arvutamisel arvestama perioodi 15. jaanuar kuni 7. märts 2020. Sel perioodil oli kaebaja sissetulek 205 eurot ja kui sealt teha ettenähtud maksed nõuete- ja vabanemisfondi ning vältimatute kulude katteks, ei ole kaebaja suuteline maksma riigilõivu 15 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 9. märtsi 2020. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu põhjendusi.
5.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et tema keskmise sissetuleku arvutamise aluseks võeti ebaõige periood. Kaebaja arvates tuleks tema sissetulekuid ja väljaminekuid arvestada alates vaidlustatava toimingu tegemisest kuni kaebuse esitamiseni. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja keskmise sissetuleku arvutamise aluseks on HKMS § 112 lg 1 p 1, mis sätestab, et kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek arvutatakse menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks halduskohtule 8. märtsil 2020. Seega võttis halduskohus õigesti kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamise aluseks perioodi 8. november 2019 kuni 7. märts 2020 ehk neli kuud enne menetlusabi taotluse esitamist.
6.Halduskohus leidis, et nimetatud perioodil oli kaebaja sissetulek 776,98 eurot, sissetulekutest kanti nõuete- ja vabanemisfondi 468,71 eurot, vahekontole kanti 25 eurot ja vältimatuteks kulusteks saab arvata 112 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel tehtud arvutuse tulemusena sai halduskohus kaebaja kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 85,64 eurot ning leidis, et kaebaja on võimeline tasuma riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul võttis halduskohus arvutuste aluseks õiged summad, kuid ebatäpne on kaebaja sissetulekutena märgitud 776,98 eurot. Kaebaja sissetulekuna ei saa arvestada kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt nähtuvalt 19. veebruaril 2020 sissetuleku reale märgitud summat 27,50 eurot selgitusega „nõude konto saldo tagasikanne“, kuna samal päeval on nimetatud summa kantud vahekontole selgitusega „makse vahekontole, täitenõude täitmine peatatud. Algatatud pankrotimenetlus ja raha hoiustatud vahekontole“. Väljatoodud kande selgitusest on aru saada, et kuna kaebaja suhtes algatati pankrotimenetlus, kanti tema nõuete fondis selleks hetkeks kogunenud raha läbi vabakasutuskonto kaebaja vahekontole. Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-19-1761 kohtule selgitanud, et vahekonto on nõuete fondi asemel pankroti erimenetluse ajal kasutusel olev deponeerimise vahekonto, kuhu kandub 50% igast isikule laekuvast sissemaksest. Nõuete tasumiseks deponeeritud summa väljamakset vabakasutuskontole kasutatakse ainult pankrotimenetluses olevate kinnipeetavate puhul. Tavapärane nõuete tasumine nõuete fondist ei kajastu vabakasutuskonto väljavõttes. Eelnevaga sarnaselt ei saa kaebaja sissetuleku hulka arvata ka 19. veebruaril 2020 sissetuleku reale märgitud summat 10 eurot ja 26. veebruaril 2020 sissetuleku reale märgitud summat 34,18 eurot. Nende kannete selgituste kohaselt on tegemist varasemalt nõuete fondist tehtud kannete

tagasikannetega, mis vahepeal algatatud pankrotimenetluse tõttu kanti nimetatud kuupäevadel ka vabakasutuskonto kaudu vahekontole. Asjaolu, et pärast nimetatud kolme kande tegemist läbi vabakasutuskonto vahekontole on kaebaja vabakasutuskonto jääk (18,71 eurot) jäänud samaks, viitab samuti asjaolule, et nimetatud kolme summat (27,50+10+34,18=71,68) ei saa käsitleda laekumistena. Samuti ei ole nimetatud kolmest sissetuleku reale märgitud summast tehtud kandeid vahekontole ja vabanemisfondi nagu vangistusseaduse § 42 lg 2 ette näeb.

7.Eeltoodu alusel ei ole menetlusabi taotluse lahendamisel õige arvata summa 71,68 eurot kaebaja sissetulekute hulka. Tegemist on kaebaja nõuete fondist raha ülekandmisega või nõuete täitmiseks kantud raha tagastamisel tehtud laekumistega vahekontole. Seega oli perioodil 8. november 2019 kuni 7. märts 2020 kaebaja sissetulek 705,30 eurot. Halduskohtu tehtud arvutus kaebaja keskmise sissetuleku kohta on ebaõige. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu, s.o 8. november 2019 kuni 7. märts 2020 laekumiste ja mahaarvamiste alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on arvutuse ((705,3-468,71-25-(2x27+2x29))/4x2 järgi 49,80 eurot. Kuna kaebaja keskmine sissetulek menetlusabi taotlusele eelneval perioodil oli rohkem kui 15 eurot, on kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel välistatud ning kaebuse menetlusse võtmise tagamiseks on kaebaja kohustatud tasuma riigilõivu 15 eurot.
8.Eeltoodu tõttu jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning muudab Tartu Halduskohtu 9. märtsi 2020. a määruse põhjendusi kaebaja sissetulekut puudutavas osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamiseks puudub alus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium