Xi kaebus Tartu Vangla 26. novembri 2019. a otsuse nr 624/6119-2 ja 18. detsembri 2019. a vaideotsuse nr 111/430-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks väljastada veekeedukann ja televiisor
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Menetluse osaline lõpetamine Kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus nõudes Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kambrisse kaebaja isiklik veekeedukann.
2.Jätta kaebus läbi vaatamata nõuetes Tartu Vangla 26. novembri 2019. a otsuse nr 624/6119-2 ja 18. detsembri 2019. a vaideotsuse nr 1-11/430-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks väljastada vangla poolt veekeedukann ja televiisor.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 9. jaanuaril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale (haldusasi nr 3-20-63). Kaebuse kohaselt on Xil ratastoolis olles raskused vangla köögi ja puhkeruumi kasutamisel, sest neis on vähe ruumi. Seetõttu esitas X 29. oktoobril 2019 Tartu Vanglale taotluse, milles palus väljastada endale televiisor ja veekeedukann (viimane on kaebajal vangla laos olemas). Tartu Vangla jättis Xi taotluse 26. novembri 2019. a
3-20-63
otsusega nr 6-24/6119-2 rahuldamata, leides, et tal on võimalik ratastooliga siseneda nii kööki, et kasutada veekeedukannu, kui ka puhkeruumi, et vaadata televiisorit. X vaidlustas vangla otsuse vaidemenetluses. Tartu Vangla 18. detsembri 2019. a vaideotsusega nr 1-11/430-2 jäeti tema vaie rahuldamata.
2.X palus kaebuses, et kohus tühistaks Tartu Vangla 26. novembri 2019. a otsuse nr 6-24/6119-2 ja 18. detsembri 2019. a vaideotsuse nr 1-11/430-2 ning kohustaks vanglat väljastama talle veekeedukannu ja televiisori.
3.Tartu Halduskohus võttis 7. veebruari 2020. a määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-20-63 menetlusse ning sama määrusega peatas haldusasja nr 3-20-63 menetluse kuni haldusasjas nr 319-1622 kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohus leidis, et menetluse peatamine on põhjendatud, sest haldusasjas nr 3-19-1622 vaieldakse selle üle, kas Tartu Vangla E-3 sektsiooni köögi- ja puhkeruumi vaba pind on piisav selleks, et kaebaja saaks seal ratastooliga liikuda ja toimetada. Kohus leidis, et ka haldusasjas nr 3-20-63 esitatud kaebuse lahendamisel omab määravat tähendust asjaolu, kas köögi- ja puhkeruumis on piisavalt vaba pinda ratastooliga liikumiseks, et kasutada üldkasutatavat veekeedukannu ja vaadata üldkasutatavat televiisorit.
4.Kaebaja teatas 2. augustil 2020 Tartu Halduskohtule, et ta paigutatakse alates 3. augustist 2020 Tallinna Vanglasse. Tartu Vangla kinnitas 5. augustil 2020 kohtule, et X on karistuse edasiseks kandmiseks paigutatud Tallinna Vanglasse.
5.Tartu Halduskohus uuendas 11. augusti 2020. a määrusega haldusasja nr 3-20-63 menetluse, sest haldusasjas nr 3-19-1622 kuulutati lõpplahend 10. juulil 2020 ning see jõustus 11. augustil 2020. Kohus selgitas kaebajale 11. augusti 2020. a määruses, et tema teise vanglasse paigutamise tõttu ei ole kohtul võimalik teha enam Tartu Vanglale kohustavaid ettekirjutusi kaebaja suhtes ning ka Tartu Vangla otsuse ja vaideotsuse tühistamine ei ole käesolevas asjas enam kaebaja õiguste kaitseks eesmärgipärane. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas ta jääb esitatud kaebuse juurde, soovib oma kaebust muuta või loobub sellest. Kohus selgitas, et kaebajal on põhimõtteliselt tühistamisnõuetelt võimalik üle minna vastavate aktide õigusvastasuse tuvastamise nõuetele kui see on tema õiguste kaitseks vajalik, kuid preventiivse huvi puudumise korral on selline kaebuse muutmise lubatavus kohtu hinnangul küsitav.
6.Kaebaja esitas 20. augustil 2020 kohtule vastuse, milles märgib, et ta jääb oma kaebuse juurde ega soovi seda täiendada. Kaebusest loobuda ta ei soovi.
7.Tartu Vangla esitas 8. septembril 2020 kohtule seisukoha, milles märgib, et menetluse jätkamiseks puudub alus ning see pole kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Tartu Vangla leiab, et kuna kaebajal pole muutnud asjaolusid arvestades võimalik oma eesmärki saavutada, siis viitab tema asja menetluse jätkamise soov pigem kaebeõiguse pahatahtlikule ärakasutamisele, mitte vajadusele kaitsta oma õigusi ning halduskohtul on piisav alus menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus selgitab esmalt, miks tuleb haldusasja menetlus osaliselt lõpetada (I) ning jätab seejärel kaebuse ülejäänud osas läbi vaatamata (II) ja otsustab menetluskulude jaotuse (III). I
9.Xi käesolevas asjas esitatud kaebus on mõistetav sellisena, et veekeedukannu väljastamiseks kohustamise nõude all peab kaebaja silmas veekeedukannu väljastamist vangla poolt või kaebaja enda laos oleva veekeedukannu väljastamist.
3-20-63
Kaebaja esitas 16. jaanuaril 2020 Tartu Vanglale eraldiseisva taotluse endale kuuluva veekeedukannu „Scarlett“ laost väljastamiseks. Tartu Vangla jättis 4. veebruari 2020. a otsusega nr 6-24/452-2 taotluse rahuldamata ning kaebaja esitas seonduvalt oma isikliku veekeedukannu väljastamiseks kohustamise nõudega kohtule eraldiseisva kaebuse, mida menetleti haldusasjas nr 3-20-407. Tartu Halduskohus lõpetas 5. juuni 2020. a määrusega haldusasja nr 3-20-407 menetluse kaebusest loobumise tõttu. Määrus jõustus 26. juunil 2020. HKMS § 152 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kuna kaebaja isikliku veekeedukannu väljastamiseks kohustamise nõudes on olemas jõustunud kohtulahend, millega menetlus selles nõudes lõpetati kaebusest loobumise tõttu, ei ole käesolevas asjas sama kohustamisnõue lubatav. Kohus on kaebajale sellise tagajärje võimalikkust selgitanud ka asjas nr 3-20-407 loobumist vastu võttes.
10.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus asja menetluse osaliselt ehk Tartu Vangla kohustamise nõudes, mis puudutab kaebaja isikliku veekeedukannu kambrisse väljastamist. Menetlus lõpetatakse selles osas HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei ole sama nõudega samal alusel kaebuse esitamine halduskohtule lubatav (HKMS § 43 lg 1 p 2). II
11.Kohus leib, et ülejäänud osas ehk Tartu Vangla 26. novembri 2019. a otsuse nr 6-24/6119-2 ja
18.detsembri 2019. a vaideotsuse nr 1-11/430-2 tühistamise ning Tartu Vangla kohustamise nõudes väljastada vangla poolt veekeedukann ja televiisor, tuleb jätta kaebus läbi vaatamata.
12.Kaebaja eesmärgiks oli see, et Tartu Vangla kitsastes liikumistingimustes väljastataks talle vangla poolt kambrisse veekeedukann ja televiisor. Kaebaja on praeguseks Tartu Vanglast edasise karistuse kandmiseks üle viidud Tallinna Vanglasse. Riigikohus on seonduvalt kinni peetava isiku ümberpaigutamisega ning vangla vastu esitatud kohustamisnõudega selgitanud, et pelgalt ühest vanglast teise ümberpaigutamine ei pruugi mõjutada vangla vastu esitatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust. Juhul kui kohus leiab, et kohustamisnõue on põhjendatud, kuid kinnipeetav ei viibi enam vanglas, kelle vastu kohustamisnõue on algselt esitatud, tuleb vangla, kus kinnipeetav kohustamisnõude rahuldamise üle otsustamise ajal viibib, kaasata HKMS § 18 lg 2 alusel täiendava vastustajana (vt 24. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-1-12 (p 20), 19. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-09 (p 14)).
13.Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb arvestada, et kaebaja nõue tugineb sellele, et vaidlusalused esemed tuleks talle väljastada seetõttu, et kitsaste liikumistingimuste tõttu ei olnud tal neid võimalik kasutada üldkasutatavates ruumides. Seega on kohustamisnõue seotud konkreetselt Tartu Vanglas olevate liikumisvõimalustega. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks Tallinna Vanglat vastustajana menetlusse kaasata ega pea võimalikuks teha käesoleva vaidluse pinnalt Tallinna Vanglale ettekirjutust väljastada Tallinna Vangla poolt kaebajale veekeedukann ja televiisor. Kohtule ei ole teada, millised liikumis- ja veekeedukannu ning televiisori kasutamise tingimused on kaebajal Tallinna Vanglas. Kaebajal on vajaduse korral võimalik oma vastavad nõuded esitada Tallinna Vanglale, kui seal peaks tekkima raskusi televiisori vaatamise ja kuuma vee kättesaadavusega.
3-20-63
14.Kohus märgib, et reeglina hinnatakse kaebeõiguse olemasolu kaebuse esitamise aja seisuga. Kohustamisnõude puhul on õigustatud kaebeõiguse hindamine ka pärast kaebuse esitamist muutunud asjaolude tõttu. Kuna kaebaja ei viibi enam Tartu Vanglas, siis ei ole võimalik kohustada Tartu Vanglat väljastama kaebajale kambrisse esemeid ning kohustamisnõue on muutunud ainetuks. Ühtlasi ei riiva Tartu Vangla 26. novembri 2019. a otsus nr 6-24/6119-2 ja 18. detsembri 2019. a vaideotsus nr 1-11/430-2 kaebaja ümberpaigutamise tõttu enam tema õigusi. Kaebaja ei ole soovinud tühistamisnõuetelt üle minna nende otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõuetele (20. augusti 2020. a avaldus; dtl 110) ning kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik olla. Muuhulgas ei saaks kaebajal enam olla tuvastamisnõude esitamise ühe võimaliku eelduse – preventiivse huvi olemasolu Tartu Vangla tegevuse suhtes.
15.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodule tuginedes jätab kohus Xi kaebuse Tartu Vangla 26. novembri 2019. a otsuse nr 624/6119-2 ja 18. detsembri 2019. a vaideotsuse nr 1-11/430-2 tühistamise ning Tartu Vangla kohustamise nõudes väljastada vangla poolt veekeedukann ja televiisor HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. III
16.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p-dest 3 ja 4 tulenevalt ei tagasta kohus riigilõivu, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel ning kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Viidatud norme arvestades jääb see kulu kaebaja enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad samuti tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.