Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 27.02.2020. a otsuse nr 624/864-2, 2-3/611-2, 2-3/629-2 tühistamiseks osas, millega kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, Tartu Vangla 11.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/138-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada kaebajal vaadata isiklike asjade laos olevat seljakotti
Resolutsioon
1.Tagastada Nikolai Lebedevi kaebus.
2.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus liita käesolev haldusasi tema teiste kaebustega, mis on halduskohtu menetluses, rahuldamata. Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.
Tartu Vanglas kinnipeetav Nikolai Lebedev esitas 29.10.2019. a teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, mille Tartu Vangla registreeris märgukirja-selgitustaotlusena nr 2-3/2693-1. Pöördumise kohaselt on N. Lebedev avastanud, tutvudes ühtsete nimekirjadega, et 12.12.2017 nr 2-5/2267-1 seisuga on kirjas – seljakott must-hall Prestigo lukk katkine, 08.10.2019. a seisuga seljakott õlarihmade juures rebenenud. Kinnipeetav soovis teada, kuidas need kahjustused seljakotil on tekkinud. N. Lebedev andis vanglale terve korras seljakoti.
2.Tartu Vangla vastas N. Lebedevi märgukirjale-selgitustaotlusele 05.11.2019. a vastusega nr 23/2693-2, milles selgitas, et 22.03.2013. a taotluse nr 6-29/784 alusel paigutas N. Lebedev oma asjad lattu. Laotöötaja jättis kirjeldusse lisamata, et koti lukk on katkine ja õlarihmade juurest rebenenud. Nimekirju kontrollides, leidis lao juhataja, et laotöötaja on andnud teile 27.09.2013 taotluse nr 6-29/2577 alusel laost sinise-valgega saapad Flytex ja kontrollinud samas teie laos olevaid esemeid. Samal kuupäeval on seljakoti kirjeldusele lisatud, et lukk katkine, õlarihma juurest rebenenud. 18.09.2014 N. Lebedevile väljastatud nimekirjas on märge, et musta-halli värvi seljakotil Prestigio on lukk katki. Samuti on kirjas, et õlarihma juurest kott rebenenud. Kahjuks kinnipeetavale antud nimekirja väljatrükis seljakoti kirjelduses on näha ainult must-hall Prestigio, lukk katkine, sest ülejäänud tekst, õlarihmade juurest rebenenud oli jäänud exceli tabeli järgmise
rea alla. N. Lebedevi laokotile on 12.12.2017 koti kontrollil paigutatud plomm 0559500, peale seda pole tema asjade kotti avatud. Kui N. Lebedevi taotluse 6-29/1343-1 alusel sai 24.10.2019 nimekirja korrastatud, sai ka see rida nähtavale toodud, mis juba 27.09.2013 seljakoti kirjeldusele oli lisatud. Kinnipeetavate isiklikke asju hoitakse plommikotis laoriiulil. Vangala kinnitusel ei ole võimalik, et seljakott võiks asjade hoidmisel/kontrollimisel rebeneda ja katki minna.
3.N. Lebedev esitas 05.02.2020. a teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, mille Tartu Vangla registreeris taotlusena nr 6-24/864-1. Kinnipeetav taotles temale isiklike asjade hulgast veekeedukannu Scarlett 1850-2200W näitamist. Tartu Vangla 04.02.2020. a vastuses nr 6-24/4522 on kirjas, et veekeedukannu käepidemest puudub tükk, mille kaudu on võimalik ligi pääseda elektrijuhtmetele, kuna need paistavad sealt välja. N. Lebedevi väitel oli kannul 2010. a sangal väike tükk katki, kuid mingeid juhtmeid sealt ei paistnud, kann oli töökorras. Kinnipeetav palus enda lattu viimist, et ta näeks kannu, tal on õigus oma asju kontrollida laos.
4.N. Lebedev esitas 21.02.2020. a teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, mille Tartu Vangla registreeris märgukirjana nr 2-3/611-1. Kinnipeetav märgib selles, et ta esitas 05.02.2020. a pöördumise, et ta saaks isiklike asjade laos vaadata üle oma asjad ning veekeedukannu. N. Lebedev soovib vanglalt vastust oma taotlusele viivitamatult.
5.N. Lebedev esitas 26.02.2020 teabenõudena pealkirjastatud pöördumise Tartu Vangla laojuhatajale. Vangla registreeris pöördumise märgukirjana nr 2-3/629-1. Kinnipeetav seletab, et on korduvalt pöördunud vangla poole taotlusega vaadata veekeedukannu ja seljakotti isiklike asjade laos. N. Lebedev väitel ei ole ta oma korduvatele pöördumistele ühtegi vastust saanud.
6.Tartu Vangla tegi 27.02.2020. a otsuse nr 6-24/864-2, 2-3/611-2, 2-3/629-2, millega rahuldati N. Lebedevi taotlus veekeedukannu ülevaatamise osas. 27.02.2020 kella 07:50 paiku tõid valvur K. Kalma ja vanemvalvur S. Naha kinnipeetava kambrisse N. Lebedevi isikliku veekeedukannu ning tal võimaldati seda näha ning vaadelda. N. Lebedevi taotluse näha laos olevat seljakotti jättis vangla rahuldamata. Vastuse kohaselt on finants- ja majandusosakond N. Lebedevile 05.11.2019 vastanud pöördumisega nr 2-3/2693-2 seoses tema isikliku seljakotiga, mis asub laos. Taotleja toodud asjaolusid on kontrollitud ning koostatud põhjalik vastus. N. Lebedevi laokotile on paigaldatud plomm ning plommitud kott isiklike asjade asub laos riiuli peal. Plommitud koti avamiseks peab olema põhjendatud alus. Kuna N. Lebedev ei ole oma pöördumises välja toonud konkreetseid põhjuseid, miks soovib vaadelda oma seljakotti, siis käesoleval ajal finants- ja majandusosakond ei pea vajalikuks plommitud koti avamiseks ning näidata seljakotti.
7.N. Lebedev esitas Tartu Vanglale 28.02.2020. a vaide reg nr 1-11/138-1, millega vaidlustas 27.02.2020. a vastust nr 6-24/864-2; 2-3/611-2 ja 2-3/629-2. Vaide põhjenduste kohaselt soovis kinnipeetav näha veekeedukannu ja oma seljakotti, et näha oma silmaga ja kontrollida üle isiklikud asjad laos. N. Lebedev taotles vaidega 27.02.2020. a vastuse tühistamist ja palus kohustada viia teda lattu isiklike asjade juurde.
8.Tartu Vangla jättis 11.03.2020. a vaideotsusega nr 1-11/138-2 N. Lebedevi vaide osaliselt rahuldamata ja osaliselt tagastas, s.o katkise veekeedukannu vaatamise osas. Vangla otsuse kohaselt tõid 27.02.2020 kella 7.50 paiku valvur K. Kalma ja vanemvalvur S. Naha vaide esitaja kambrisse tema isikliku veekeedukannu ning vaide esitajal võimaldati seda näha ja vaadelda. Seega on antud osas vaide esitaja taotlus rahuldatud. Samal teemal on vaide esitajal käimas kohtumenetlus 3-20-407. Vaide esitaja laos paiknevale seljakotile on paigaldatud plomm ning plommitud kott paikneb vaide esitaja isiklike asjade laos riiuli peal. Plommitud koti avamiseks peab olema põhjendatud alus. Kuna vaide esitaja ei ole oma pöördumises välja toonud konkreetseid põhjuseid, miks ta soovib vaadelda oma seljakotti, siis ei käesoleval ajal finants- ja majandusosakond vajalikuks plommitud koti avamiseks ja näidata vaide esitajale seljakotti.
Isiklike riiete vaatamise võimaldamine on vaide esitamil võimalik seoses vabanemisega. Vaide esitajal on võimalus sel teemal arutleda talle määratud inspektor-kontaktisikuga.
9.N. Lebedev esitas Tartu Halduskohtule 15.03.2020 kaebuse, mille kohaselt esitas ta 15.01.2020. a taotluse Tartu Vanglale väljastada temale isiklike asjade laost veekeedukann. Tartu Vangla jättis 04.02.2020. a otsusega nr 6-24/452-2 rahuldamata tema taotluse, põhjendusega, et kann ei ole terve ega töökorras. Kaebuse kohaselt on N. Lebedev pöördunud vangla poole korduvate avaldustega, et teda viidaks lattu ja ta saaks veenduda, millisel määral on kann katki. Kaebuse kohaselt toodi kaebajale kann vaatlemiseks 27.02.2020. Kaebaja avastas, et sangal on auk tehtud sihilikult suuremaks kinnipeetava kiusamiseks, et mitte väljastada kannu kambrisse. Kaebaja soovis lisaks 25.02.2020. a vaadelda isiklike asjade hulgas olevat seljakotti. Tema taotluse jättis vangla rahuldamata. Samuti jäi rahuldamata kaebaja vaie.
10.Kohus palus 16.03.2020. a kohtunõudega Tartu Vanglal väljastada N. Lebedevi kaebusega seonduvad menetlusdokumendid.
11.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 20.03.2020, esitades asjakohased kohtueelse menetluse materjalid. Kohtu seisukoht
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja vaidlustab 27.02.2020. a otsust nr 6-24/864-2, 23/611-2, 2-3/629-2 osas, millega tema taotlus jäeti rahuldamata. Kaebaja selgitab kaebuses, et esitas ka vaide ainult otsuse selle osa peale. Kaebaja soovib, et ta saaks isiklike asjade laos vaadata ja kontrollida üle temale kuuluva seljakoti, mis kaebaja väitel oli terve, kuid nüüd on selgunud, et see on katki. Kaebaja on esitanud oma õiguste kaitseks Tartu Vangla taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja vaideotsuse tühistamisnõude ning kohustamisnõude, mis on lubatavad. Kohus leiab siiski, et kaebaja õigust kontrollida oma asju, mis on paigutatud lattu, on riivatud väheintensiivselt ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kõikidele kaebaja pöördumistele on kohtueelselt vastatud, selgub vastusest kohtunõudele. Tartu Vangla on põhjalikult selgitanud, et juba 27.09.2013 seljakoti kirjeldusele oli lisatud märge – lukk katkine, õlarihma juurest rebenenud (vt määruse punkt 2). Tartu Vangla on põhjendatult keeldunud plommitud koti avamisest. Kui kaebajal tekib põhjendatud vajadus oma seljakotiga ja selle sisuga tutvuda, siis on võimalik vanglale esitada uus taotlus. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
13.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
14.Kaebaja on koos kaebuse kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseivalt läbinud kohtueelse menetluse ja korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kaebaja väide, et ta peab saama kohtumenetluses osaleda võrdsetel alustel vastustaja ja kohtuga, on asjakohatu. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus tõde igakülgselt välja selgitada ja menetlusele ei ole omane võistlevus, nagu see on tsiviil- või kriminaalkohtumenetluses. Kohus peab enda initsiatiivil välja selgitama nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad faktilised asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud (HKMS Kommenteeritud väljaanne, Koost K. Merusk, I. Pilving, lk 28). Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohtu menetlusabi keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1).
15.Kaebaja on esitanud veel koos kaebusega taotluse liita ühte haldusasja mitu haldusasja, et kaebuste ühine menetlemine võimaldaks nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus jätab kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata. Kaebaja ei ole märkinud, millise kohtuasjaga ta sooviks, et käesolev haldusasi liidetakse. Võimalik, et kaebaja peab silmas kohtuasja nr 3-20-407, millele on viidanud nii tema kui Tartu Vangla oma vastustes. Nimetatud kohtuasjas on menetlus pooleli ning vaidlus puudutab veekeedukannu kambrisse väljastamist. Kohus ei pea otstarbekaks menetlusökonoomia seisukohalt ega muul alusel põhjendatuks asjade liitmist. Kaebaja saab esitada soovi korral oma täiendavad seisukohad veekeedukannu väljastamise osas nimetatud pooleliolevas kohtuasjas. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebuste liitmise taotlus rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.