3-19-2246 XX kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 21.11.2019 ettekirjutushoiatuse nr 1912899/00189 tühistamise nõudes
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja – Jõelähtme vald, esindaja Tanel Tobro
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Jõelähtme Vallavalitsus tegi XXle 21.11.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr 1912899/00189 (edaspidi: ettekirjutus) kohustusega peatada Tammenõlva kinnistul (Manniva küla, Jõelähtme vald) õigusliku aluseta püstitatud ehitise kasutamine hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest. Ettekirjutust põhjendas vallavalitsus järgmiselt. 18.04.2017 läbiviidud paikvaatluse käigus tuvastati, et Tammenõlva kinnistule mereranna ehituskeeluvööndisse on püstitatud ehitis ehitusaluse pinnaga ca 18 m2. Lisaks on ehituskeeluvööndis püstitatud veel neli samalaadse ehitise karkassi, mis vaatluse hetkel olid koormakattega kaetud. Jõelähtme Vallavalitsuse järelevalveametnik Sergei Dõmša tegi 05.05.2017 Tammenõlva kinnistu omanikule ettekirjutushoiatuse nr 1712899/00213 nõudega peatada kinnistul kohe igasugune õigusliku aluseta ehitustegevus. XX kinnitas 07.05.2017 e-maili teel ettekirjutuse kättesaamist.
2.Tammenõlva kinnistu omanik on 17.01.2017 esitanud Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse Tammenõlva kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks. 11.10.2018 Jõelähtme
Vallavolikogu otsusega algatati Manniva küla Tammenõlva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on muuhulgas mereranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneering on koostamisel, seda ei olnud ettekirjutuse seisuga vastu võetud ega kehtestatud.
3.30.09.2019 teostati Tammenõlva kinnistul uus paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et Tammenõlva kinnistul on kokku viis ehitist, millest üks ehitis on valmis ehitatud. Kõik ehitised on ca 18 m2 ehitisealuse pinnaga. Vaatluse käigus tuvastati ka seda, et valmisehitatud ehitist kasutatakse tulu saamise eesmärgil (ehitist üüritakse välja läbi Airbnb kodumajutuse veebikeskkonna). Paikvaatluse läbiviimise hetkel oli valmisehitatud hoone hõivatud, mille tõttu siseruumi paikvaatlust ei olnud võimalik teostada.
4.Õigusrikkumine seisneb õigusliku aluseta püstitatud ehitise õigusliku aluseta kasutamises. Kasutatav ehitis paikneb mereranna ehituskeeluvööndis. Tammenõlva kinnistu omaniku taotlusel algatas Jõelähtme Vallavolikogu 11.10.2018 Manniva küla Tammenõlva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise, kuid ettekirjutuse koostamise ajaks on detailplaneeringu menetlus pooleli ning seoses sellega ei ole võimalik hinnata kasutatava hoone ohutust ega selle seadustamise võimalikkust. Kuna ala, kus asub kasutatav ehitis, on muuhulgas määratud üleujutuse alaks, võib selle kasutamisega esineda oht inimeste elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Kuni Tammenõlva kinnistul asuva(te) ehitis(t)e ohutust keskkonnale ja seda kasutatavatele isikutele ei ole tuvastatud, pole selgunud ehitise seadustamise perspektiiv ning ehitise osas pole väljastatud kasutusluba või registreeritud kasutusteatist, ei ole lubatud ehitist kasutada.
5.Kuigi Tammenõlva kinnistu omanik lubas oma 07.10.2019 esitatud selgituses klaasmaja broneerimise peatada, on Airbnb kodumajutuse keskkonnas selle broneerimine jätkuvalt võimalik. Võttes arvesse riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud tõendeid ning ehitusseadustikus (EhS) sätestatud ehitise omanike kohustusi, jättis XX täitmata seaduses sätestatud kohustused.
6.XX esitas 02.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 21.11.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr 1912899/00189 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
7.Nõue peatada ehitise kasutamine ei ole asjakohane olukorras, kus kohaliku omavalitsuse hinnangul on ehitis püstitatud õigusliku aluseta. Sellises olukorras peaks kohalik omavalitsus esmalt tegema ettekirjutuse ehitise seadustamiseks, mille tulemusel selguks ehitise püstitamise õiguspärasus ning alles seejärel saab hakata lahendama ehitise kasutamise küsimusi.
8.Vastustaja seisukoht kaebaja püstitatud ehitise ebaseaduslikkuse kohta on ebaõige. Kaebaja teavitas 30.06.2016 e-kirjaga vastustajat kavatsusest püstitada enda kinnisasjale 3 x 6 m (18 m2) ehitisaluse pindalaga ehitis. EhS lisas 1 toodud tabeli kohaselt ei ole elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone püstitamise puhul, mille ehitisealune pindala on 0–20 m2 ja kõrgus kuni 5 m, ehitusteatis, -projekt või -luba kohustuslik. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja püstitatud elamu puhul ehitusteatise, -projekti või -loa väljastamine kohustuslik ning järelikult ei saa selle püstitamist pidada õigusvastaseks.
9.Juhul kui käsitleda kaebaja püstitatud ehitist mitteelamuna, on EhS-i lisa 1 kohaselt selle püstitamiseks vajalik ehitusteatis. Kaebaja oli teavitanud 30.06.2016 e-kirjaga vastustajat, et kavatseb püstitada 18 m2 ehitisealuse pindalaga ehitise. See teavitus on käsitatav pädeva asutuse teavitamisena EhS § 35 lg 1 mõistes. Ehituskontrolli spetsialist Kirjanen selgitas 16.12.2016 vastuses kaebajale, et EhS lisa 1 kohaselt väikeehitise (elamut teenindava abihoone) püstitamiseks elamumaale ei pea kohalikku omavalitsust teavitama. Sellest järeldub, et vastustaja ise oli leidnud, et kaebaja püstitatud väikeehitis on EhS § lisas 1 nimetatud väikeehitis, mille püstitamine ei nõua teavitamist. Asjaolu, et vastustaja on hiljem asunud teistsugusele seisukohale ning andnud selle kohta kaebaja suhtes koormava ettekirjutuse, on kaebaja suhtes sõnamurdlik ning seetõttu olulises vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dest 3 ja 4 tulenevate haldusmenetluse põhimõtetega. 2(8)
Sõltumata asjaolust, kas vaidlusaluse ehitise suhtes kehtib teavitamise kohustus või mitte, ei olnud ehituskontrolli spetsialist suvaline ametnik, vaid õige ametnik, keda ehitamise kavatsusest teavitada. Ka ehituskontrolli spetsialist ise ei selgitanud kordagi kaebajaga peetud e-kirjavahetuses, et ta oleks ebasobiv ametnik, keda teavitada või et ta ei olnud 30.06.2016 teavitust kätte saanud.
10.Vastuseks kaebaja esitatud teavitusele ei teavitanud vastustaja kaebajat vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Sealjuures ei teavitanud vastustaja kaebajat sellest, et kaebaja esitatud teavituses oleks esinenud puudusi või muud andmed oleks vajanud täiendavat kontrolli. Järelikult oli kaebajal õigus EhS-i 36 lg 2 teise aluse alusel alustada vaidlusaluse ehitise püstitamist.
11.Ka Keskkonnainspektsioon ei pidanud vajalikuks alustada ehituskeeluvööndisse paigaldatud ehitiste osas väärteomenetlust, kuna kaebaja oli teavitanud ehitise püstitamisest vastustajat. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka ettekirjutuses toodud põhjendused selle kohta, et kaebaja on rikkunud looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-s 3 sisalduvat keeldu. Ühtlasi on menetluses Tammenõlva kinnisasja detailplaneering, mille koostamise üheks eesmärgiks on kinnisasjal ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringu kehtestamise korral langeb ära ka küsimus LKS § 38 lg 3 rikkumise osas.
12.Ettekirjutus rajaneb ebaõigel faktilisel alusel, et ehitise kasutamine on ohtlik. Dokumendis „Jõelähtme valla mereranna looduskeskkonna uuring, tehniline analüüs ja eksperthinnang“ (töö nr 2347/15) on märgitud, et alal 3 (Manniva küla), kus asub kaebajale kuuluv Tammenõlva kinnisasi, ei ole välitöid läbi viidud, mille põhjal saab täpsemalt hinnata, kas Tammenõlva kinnisasi on ka tegelikult üleujutustest ohustatud. Kuna välitööde eesmärk oli ruumiandmete analüüsi tulemuste kinnitamine, aga kaebaja kinnisasja osas välitöid läbi ei viidud, siis on uuringu tulemused kaebaja kinnisasja seisukohalt asjassepuutumatud.
13.Ühtlasi on planeerimisala pinnamoe osas selgitatud, et Kambriumi astang asub merest 150–250 m kaugusel ja on seega suures osas aluseks ranna ehituskeeluvööndi piiritlemisele. Reaalne meretaseme tõus ei ulatu kõrgemale kõige madalamast astangust, seega ei ole sinna juba (ebaseaduslikult) rajatud puhkemajad mere poolt ohustatud. Kaebaja ehitise põranda kõrgus on vähemalt 3 meetri kõrgusel merepinnast. See on Jõelähtme üldplaneeringu seletuskirja punktist 5.10.3 tulenevalt piisav kõrgus, et üleujutusoht oleks ehitise suhtes välistatud. Samuti puudub alus eeldada, et ehitis või selle kasutamine oleks muudel põhjustel ohtlik. Tegemist on ÖÖD klaasmaja tüüpprojekti alusel püstitatud ehitisega. Majja on paigaldatud suitsu- ja vinguandurid ning tulekustuti.
14.Kuna ettekirjutuse andmisel on aluseks võetud ebaõigeid asjaolusid, on see antud kaalutlusvigadega. Seetõttu ei vasta ettekirjutus HMS § 54 nõuetele ning on õigusvastane.
15.Ettekirjutus peatada ehitise kasutamine on ebaproportsionaalne ning õigusvastane. EhS lisas 2 toodud tabeli kohaselt ei ole sellise elamu puhul ka kasutusteatis kohustuslik, mistõttu ei ole kaebaja püstitatud elamu puhul samuti kasutusteatis kohustuslik ning sellisel juhul ei ole ka elamu kasutamine vastuolus EhS § 47 lg-ga 2. Juhul kui käsitleda kaebaja püstitatud ehitist mitteelamuna, on EhS § 47 lg 2 ja lisa 2 kohaselt selle kasutamiseks nõutav kasutusteatise registreerimine. Vaidlusalusele ehitisele ei ole kasutusteatist registreeritud.
16.Ettekirjutuse põhjendustest nähtuvalt on selle andmisel tuginetud EhS § 130 lg 2 p-le 4 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-le 1. Sellisele ettekirjutusele rakenduvad mh HMS §-des 3, 4 ja 54 sätestatud nõuded. Ettekirjutuses sisaldav kohustuse panemise otsustus peab olema proportsionaalne. On tuvastatav, et kaebaja kasutab ehitist, ilma et ehitisele oleks registreeritud kasutusteatist. Samas on ehitis püstitatud õiguslikul alusel. Olukorras, kus isik ei ole täitnud kohustust registreerida ehitise kasutamisele võtmisel kasutusteatist, ei ole tema suhtes kohane rakendada esmase abinõuna ehitise kasutamise peatamist. Selle asemel võinuks vastustaja anda 3(8)
kaebajale tähtaja kasutusteatise registreerimiseks, millise sisuga ettekirjutus olnuks kohasem meede. Pärast kasutusteatise registreerimist, oleks vastustaja saanud vajadusel läbi viia EhS § 48 lg 2 või § 48 lg 5 p 2 kohase kontrolli.
17.Samal põhjusel ei ole selline abinõu ka vajalik. Eesmärki on võimalik saavutada kasutusteatise registreerimiseks kohustamisega, mis on kaebaja suhtes oluliselt mõistlikum meede.
18.Ettekirjutusega kohaldatud meede peatada ehitise kasutamine määramata ajaks ei ole ka mõõdukas, kuna sellega piiratakse olulisel määral kaebaja õigusi, mis ei ole kaebaja võimaliku rikkumisega tasakaalus. Igapäevases praktikas on laialdaselt kasutuses ehitised, sh elamud, mis on küll valminud, kuid millele ei ole kasutusluba väljastatud. Selliste ehitiste puhul on kohaliku omavalitsuse poolt esmase abinõuna ehitise kasutamise keelamine ilmselgelt ebaproportsionaalne meede.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
19.Kaebaja viitab oma kaebuses vääralt EhS lisa 1 tabelis toodud elamu või selle kõrvalhoone regulatsioonile. Lähtudes Tammenõlva kinnistu maakasutuse sihtotstarbest, mis on 100% maatulundusmaa, tuleks lähtuda mitteelamu regulatsioonist. Maatulundusmaad teenindavate ehitiste püstitamisel tuleb ka ehitisaluse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrgete ehitiste puhul esitada ehitise püstitamisel ehitusteatis vastavalt EhS § 35 lg-s 3 sätestatule. Sama regulatsioon, st ehitusseadustiku lisa 1 tabelis märgitud kui mitteelamu, kehtib ka majutushoone ehitamisel. Tulenevalt EhS § 36 lg-st 1 tuleb ehitise ehitamisest teavitada pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu, mitte e-posti teel suvalisele kohaliku omavalitsuse ametnikule vastavalt isiku enda paremale äranägemisele. Sellest tulenevalt ei saa lugeda ehitusteatist esitatuks ja seega on Tammenõlva kinnistul olevad ehitised paigaldatud õigusvastaselt.
20.Samuti tuleb EhS § 36 lg 3 p 3 kohaselt ehitusteatises märkida ehitise kasutamise otstarve. XX poolt 30.06.2016 saadetud e-kirjas selgitatakse, et ehitised paigaldatakse oma pere kasutamiseks, kuid tegelikkuses on ehitised rajatud majandus- ja kutsetegevuse eesmärgil. Seega kui kõnealust ekirja on üldse võimalik lugeda ehitusteatiseks EhS § 35 tähenduses, siis oleks tulnud kõnealune teatis tagastada puuduste kõrvaldamiseks või jätta üldse läbi vaatamata. XX 30.06.2016 saadetud ekirja on võimalik sisustada kui selgitustaotlust. Kaebaja ei saatnud oma selgitustaotlust vallavalitsuse ametlikule e-posti aadressile, vaid konkreetse vallavalitsuse ametniku e-posti aadressil, tehes seda 30.06.2016 kl 23:09, seega töönädala neljapäeva öösel vastu reedet. Kõnealuse töönädala reedene päev oli ametnikul vabaks küsitud seoses isiklike asjade ajamise vajadusega ning järgmisest tööpäevast, s.o 04.07.2016–09.08.2016 viibis ametnik graafikujärgsel puhkusel. Mõistusevastane on eeldada, et ükskõik millisele vallavalitsuse teenistuja e-posti aadressil saadetud selgitustaotlus saaks tuua endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, nagu hoone püstitamise õigus ehituskeeluvööndisse.
21.12.12.2016 e-kirjas märgib Tammenõlva kinnistu omanik, et on plaanis muuta ehitise kasutamise otstarvet, kuid samas kirjas on ka näha, et ehitised on selleks ajahetkeks juba püstitatud. Seega ei ole Tammenõlva kinnistu omanik nõuetekohaselt teavitanud Jõelähtme Vallavalitsust ehitiste kasutusotstarbe muutumisest, vaid on haldusorganit teavitanud sellest kui faktist.
22.Maatulundusmaale ehitise püstitamiseks on ehitusteatis kohustuslik, mistõttu on Tammenõlva kinnistule klaasmaja ÖÖD püstitatud õigusliku aluseta. Kaebaja kavatses rajada Tammenõlva kinnistule suuremamahulise majutusasutuse koos konverentsikeskuse ja muude kõrvaltegevustega. Kõnealune ehitis on vaadeldav osana funktsionaalselt koostoimivast ehituslikust kompleksist EhS § 3 lg 3 tähenduses, mitte eraldiseisva väikeehitisena.
23.Tammenõlva kinnistule on ehituskeeluvööndisse püstitatud hoone õigusliku aluseta. Ehituskeeluvööndi vähendamist ja suurendamist reguleerib LKS § 40. Arvestades LKS § 40 lg 4 ps 2 sisalduvat regulatsiooni, ongi kaebaja esitanud Jõelähtme vallale taotluse detailplaneeringu 4(8)
koostamiseks. Asjaolu, et detailplaneeringu koostamine on algatatud ja menetlus pooleli, ei anna aga alust kõnealuse hoone kasutamiseks ega heasta veel selle ebaseaduslikku püstitamist. Kõnealuse hoone ehitamise seadustamine on võimalik alles peale detailplaneeringu kehtestamist. Peale seda on võimalik registreerida hoone seadustamiseks vajalikke teatisi või väljastada selleks ehitusluba. Hoone kasutamine on võimalik alles peale kasutusteatise registreerimist või kasutusloa väljastamist.
24.Tammenõlva kinnistul asuvat valmisehitatud ehitist kasutatakse. Väär on kaebaja väide, et kasutusteatise puudumise tõttu on ettekirjutus nõudega peatada ehitise kasutamine õigusvastane. Kasutusteatise esitamine on ehitise kasutamise aluseks ning kasutusteatise puudumisel ei ole ehitise kasutamine, sh ka majutusteenuse osutamine seaduslik.
25.Kasutusteatise puudumine ei ole ainus etteheide Tammenõlva kinnistu omanikule. Ehitiste püstitamisel, sh kaebaja poolt majandus- ja kutsetegevuses kasutatava ehitise püstitamine ja selle valmimisjärgne kasutamine, on vastuolus mitmete seadusest tulenevate nõuetega. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kohasem oleks olnud teha ettekirjutus nõudega esitada kasutusteatis. Kasutusteatist ei saa esitada enne ehitusteatise esitamist ning enne ehitise kandmist ehitusregistrisse. Ehitisteatise esitamine on antud juhul võimalik ainult peale ehituskeeluvööndit vähendava, üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu menetluse pikkust on keeruline prognoosida. Samuti ei ole detailplaneeringu menetluse lõpptulemus ettemääratav. Keskkonnaamet ei pruugi anda ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusolekut. Seega oli otstarbekas ettekirjutuse tegemine nõudega peatada ebaseadusliku ehitise kasutamine.
26.Ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00189 nõudega peatada ehitise kasutamine ei keela ega välista Tammenõlva kinnistu omanikul peale detailplaneeringu menetluse edukat lõppemist alustada ehitiste seadustamisega. Küll aga ei saa haldusorgan teha ettekirjutust kasutusteatise esitamiseks olukorras, kus sellise teatise registreerimine ehitisregistris oleks ilmselgelt vastuolus mitme õigusaktiga.
27.Ettevõtlusvabadust saab seadusega ja selle alusel antud haldusaktidega piirata. Ebaseaduslikult läbiviidava ja potentsiaalselt ohtliku ettevõtluse piiramine läbi haldusmenetluse ja selle raames haldusakti andmine (ettekirjutus) nõudega peatada ebaseadusliku ehitise kasutamine on kohane ja mõistlik.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
29.Kaebajale kuuluv Tammenõlva kinnistu koosneb kahest katastriüksusest: nr 24501:001:0543, mille sihtotstarve on 100% elamumaa, ning nr 24501:001:0544, mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) vaidlusalused ehitised on püstitatud katastriüksusele 24501:001:0544 (edaspidi: Tammenõlva kinnistu); 2) 18.04.2017 läbiviidud paikvaatluse käigus tuvastas Jõelähtme Vallavalitsuse ametnik, et Tammeniidu kinnistule on püstitatud üks 18 m2 klaasseintega väikeehitis (edaspidi: ÖÖD klaasmaja); 3) 30.09.2019 tuvastas ametnik, et Tammenõlva kinnistul on viis ehitist, millest üks on valmisehitatud ning mida üüritakse välja; 4) kaebaja esitas 17.01.2017 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse Tammenõlva kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Jõelähtme Vallavolikogu otsustas 11.10.2018 otsusega nr 140 algatada Tammenõlva kinnistu (hõlmab mõlemat katastriüksust) ja lähiala detailplaneeringu koostamise, kinnitas lähteülesande, algatas keskkonnamõju strateegilise hindamise. Detailplaneering hõlmab Tammenõlva kinnistu mõlemat katastriüksust. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Tammenõlva kinnistu sihtotstarbe muutmine ärimaaks, ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, majutusasutuse ja äriotstarbeliste
5(8)
ehitiste ning neid teenindavate rajatiste rajamine (kaebuse lisa nr 3). Detailplaneeringut ei ole vastu võetud ega kehtestatud.
30.XX pöördus 30.06.2016 Jõelähtme Vallavalitsuse ametniku P. Kirjaneni poole selgitustaotlusega, kus soovib teada, kas 18 m2 klaasseintega väikeehitise paigaldamiseks mere äärde on vajalik taotleda kohalikult omavalitsuselt luba või kooskõlastust (vt kaebuse lisa nr 1). Kuna Tammenõlva kinnistul on kaks erineva sihtotstarbega katastriüksust, ei ole nimetatud pöördumisest võimalik järeldada, millisele katastriüksusele soovitakse ehitist paigaldada.
31.12.12.2016 edastas kaebaja samale ametnikule täiendava e-kirja, kus annab teada, et paigaldas eelnevalt kirjeldatud, algselt oma tarbeks mõeldud ehitise Tammenõlva kinnistule. Samas kirjas toob kaebaja välja, et soovib väikeehitisi juurde osta ning neid ärilisel eesmärgil hakata välja rentima. 16.12.2016 selgitas P. Kirjanen kaebajale vastuseks pöördumisele, et pöördumisest ei ole võimalik aru saada, millisele Tammenõlva kinnistu katastriüksusele soovitakse ehitisi püstitada ning palutakse täpsustada asukohta. Samas on selgitatud ehitise püstitamisega seotud korda vastavalt sellele, kuhu ehitisi soovitakse püstitada, kas maatulundusmaale või elamumaale (kaebaja 28.02.2020 lisa 1). Sellest ametniku vastusest ei ole võimalik üheselt järeldada, et kaebajale on antud luba vastava ehitise paigaldamiseks.
30.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 näeb ette, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas ehitist tuleb käsitada elamuna või mitteelamuna, millele kohalduvad erinevad nõuded vastavalt EhS lisas nr 1 toodule. Vaidlustatud haldusakti andmise seisuga kasutati klaashoonet ärilisel eesmärgil. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa järgi tuleb majutuse eesmärgil püstitatud ehitist käsitleda mitteelamuna (vt kood 12100 jne). Ka Riigikohtu halduskolleegium selgitas 02.03.2016 kohtuotsuse nr 3-3-1-47-15 p-s 15: „.../.../eluruumi mõiste sisustamisel saab lähtuda VÕS § 272 lg-s 1 toodud definitsioonist: eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. VÕS § 272 lg 1 defineerib ka äriruumi: ruum, mis on kasutatav majandus- ja kutsetegevuses. Neist definitsioonidest saab järeldada, et elu- ja äriruumi eristamisel ei lähtuta pelgalt detailplaneeringus ja ehitus- või kasutusloas märgitud hoone kasutusotstarbest (elamu või mitteelamu), vaid ka kavatsusest ja tegelikust võimalusest ruume ühel või teisel otstarbel kasutada“. Arvestades eeltoodud seisukohti, ei saa ehitist käsitada elamuna ega selle teenindamiseks vajaliku hoonena.
31.Vastavalt EhS § 35 lg-le 3 tuleb EhS lisa 1 tabelis märgitu järgi mitteelamu puhul esitada ehitisaluse pinnaga 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrgete ehitiste puhul ehitusteatis ehitise püstitamisel. EhS § 36 lg-st 1 kohaselt tuleb ehitise ehitamisest teavitada pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse ehitusteatis pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse. EhS § 36 lg 3 järgi tuleb ehitusteatises märkida: 1) esitaja nimi, kontaktandmed, dokumendi soovitav kättetoimetamise viis, esitamise kuupäev ja allkiri; 2) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus; 3) ehitusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja ehitamise liik, selle ehitise asukoht kinnisasjal ja kasutamise otstarve; 4) ajutise ehitise korral ehitise kasutamiseks kavandatav aeg; 5) energiamärgis, kui see on nõutav. Ehitusteatise vorm on ka ära toodud majandus- ja kommunikatsiooni interneti leheküljel https://www.mkm.ee/et/eesmargidtegevused/ehitus-ja-elamumajandus/ehitisregister, mis tuleb täidetuna edastada kohalikule omavalitsusele, juhul kui teavitamine ehitisregistrikaudu ei ole võimalik.
32.Vaidlust ei ole, et kaebaja ei teavitanud kohalikku omavalitsust ehitisregistri kaudu ehitise ehitamisest. Kaebaja leiab, et teavitas kohalikku omavalitsust 30.06.2016 e-kirjaga Jõelähtme Vallavalitsust kavatsusest püstitada 18 m2 suurune väikeehitis. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, 6(8)
et nimetatud kirjale kohalik omavalitsus ei reageerinud, kuna vastustaja kinnitusel oli ametnik, kellele e-kiri oli edastatud, planeeritud puhkusel kuni 09.08.2016. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja 30.06.2016 ametnikule edastatud e-kirja ei saa käsitada vormikohase ehitusteatise edastamisena kohalikule omavalitsusele. Pigem saab pöördumist käsitada selgitustaotlusena, kuna kaebaja väidetel ta plaanib vastava ehitise soetada ja seejärel omatarbeks püstitada. Vaatamata sellele, et kohalik omavalitsus ei reageerinud ametniku puhkuse tõttu kaebaja pöördumisele, ei kohaldu EhS § 36 lg-s 2, kuna kaebaja ei esitanud ehitusteatist. Ka 12.12.2016 edastatud kaebaja kirja ei saa käsitada ehitusteatisena, kuna ehitis oli juba püstitatud. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei saa ka Jõelähtme Vallavalitsuse 16.12.2016 vastusest eeldada, et kaebaja püstitas väikeehitise õiguspäraselt. Vastupidi, ametnik selgitab ehitise püstitamisega seonduvat. Eelnevat arvesse võttes, on vastustaja asunud õigesti seisukohale, et Tammenõlva kinnistule on väikeehitis püstitatud õigusvastaselt.
33.Kaebaja hinnangul on vaidlusaluse ehitise kasutamise peatamine õigusvastane. EhS § 8 kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodusja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga (EhS § 12 lg 2). EhS § 19 lg 1 p 2 järgi peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama: ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Tammenõlva kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse ja selle lähteülesannete kohaselt paikneb planeeritav ala, kus vaadeldav ehitis asub, Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndi osal 1, läheduses asub Natura 2000 võrgustikku arvatud Ülgase looduskaitseala, samuti asub see ranna ja kalda kaitse alal. Lisaks on planeeritava ala kirjelduses välja toodud, et rannikul esineb korduvalt üleujutusi. Eelnevat aluseks võttes ei ole välistatud, et planeeritava tegevusega ilma vastavate uuringuteta võib kaasneda teatav mõju keskkonnale. Mõju ulatus tehakse kindlaks detailplaneeringu käigus, mistõttu ei ole praeguseks ajaks teada, kas ehitiste püstitamine ning nende kasutamine on keskkonnale ohutud.
34.Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et ei ole kasutusteatist kohalikule omavalitsusele esitanud ning leiab, et selleks puudub vajadus. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja püstitas ehitise õigusvastaselt, mistõttu ei tohtinud ta ka ehitise kasutamist ilma vastava loa olemasoluta alustada, eriti olukorras, kui ehitis püstitati alale, kuhu ehitamiseks oli vajalik detailplaneeringu algatamine. Kaebaja väide, et tavapäraselt alustatakse ehitise kasutamist ilma kasutusteatise või kasutusloata, ei ole põhjendatud ning ei muuda kaebaja käitumist õiguspäraseks.
35.Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis õigesti tuginenud KorS § 28 lg-le 1, mille kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on vaidlusalusel alal algatatud detailplaneering, et tuvastada ehitamise võimalikkus. Vaidlusaluse hoone ehitamise seadustamine on võimalik alles peale detailplaneeringu kehtestamist. Peale seda on võimalik registreerida hoone seadustamiseks vajalikke teatisi või väljastada selleks ehitusluba. Hoone kasutamine on võimalik alles peale kasutusteatise registreerimist või kasutusloa väljastamist. Arvestades eelnevat, on õige vastustaja hinnang, et kõige paremini täidab eesmärki nõue peatada vaidlusaluse hoone kasutamine. Kohus möönab, et ehitise kasutamise peatamine võib raskendada ettevõtlusega tegelemist, kuid õigusvastaselt püstitatud ehitise kasutamine ei ole aktsepteeritav.
7(8)
36.Kuna Tammenõlva kinnistule on väikeehitis(ed) rajatud ilma õigusliku aluseta, on vaidlustatud Jõelähtme Vallavalitsuse 21.11.2019 ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00189 õiguspärane. Kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.