lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2246/19

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2246/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3702
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2246

Haldusasi

XX kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 21.11.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr 1912899/00189 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Kaarel Berg Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja Tanel Tobro

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2020. a otsuse haldusasjas nr 3-19-2246 resolutsioon muutmata. Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.10.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-2246 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX-le kuulub Jõelähtme vallas Manniva külas asuv Tammenõlva kinnistu, mis koosneb kahest katastriüksusest: 1) katastritunnus 24501:001:0544, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 19,28 ha; 2) katastritunnus 24501:001:0543, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2 ha.
2.Jõelähtme Vallavalitsuse 21.11.2019 ettekirjutus-hoiatusega nr 1912899/00189 kohustati XX ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel peatama Tammenõlva kinnistule (katastriüksus 24501:001:0544) õigusliku aluseta püstitatud ehitise kasutamine hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt tuvastati 18.04.2017 läbiviidud paikvaatluse käigus, et Tammenõlva kinnistule mereranna ehituskeeluvööndisse on püstitatud ehitis ehitusaluse pinnaga ca 18 m2. Lisaks on ehituskeeluvööndisse püstitatud veel neli samalaadse ehitise karkassi, mis vaatluse hetkel olid koormakattega kaetud. Jõelähtme Vallavalitsuse järelevalveametnik tegi Tammenõlva kinnistu omanikule 05.05.2017 ettekirjutus-hoiatuse nr 1712899/00213 nõudega peatada kinnistul kohe igasugune õigusliku aluseta ehitustegevus. XX kinnitas 07.05.2017 e-posti teel ettekirjutuse kättesaamist. Tammenõlva kinnistul teostati 30.09.2019 uus paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et kinnistul on kokku viis ehitist, millest üks ehitis on valmis ehitatud. Kõik ehitised on ca 18 m2 ehitisealuse pinnaga. Vaatluse käigus tuvastati, et valmisehitatud ehitist kasutatakse tulu saamise eesmärgil (ehitist üüritakse välja läbi Airbnb kodumajutuse veebikeskkonna). Õigusrikkumine seisneb õigusliku aluseta püstitatud ehitise õigusliku aluseta kasutamises. Kasutatav ehitis paikneb mereranna ehituskeeluvööndis. Tammenõlva kinnistu omaniku taotlusel algatas Jõelähtme Vallavolikogu 11.10.2018 Manniva küla Tammenõlva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise, kuid ettekirjutuse koostamise ajaks on detailplaneeringu menetlus pooleli ning seoses sellega ei ole võimalik hinnata kasutatava hoone ohutust ega selle seadustamise võimalikkust. Kuna ala, kus asub kasutatav ehitis, on muu hulgas määratud üleujutuse alaks, võib selle kasutamisega esineda oht inimeste elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Kuni Tammenõlva kinnistul asuva(te) ehitis(t)e ohutust keskkonnale ja seda kasutatavatele isikutele ei ole tuvastatud, pole selgunud ehitise seadustamise perspektiiv ning ehitise osas pole väljastatud kasutusluba või registreeritud kasutusteatist, ei ole lubatud ehitist kasutada. Kuigi Tammenõlva kinnistu omanik lubas 07.10.2019 esitatud selgituses klaasmaja broneerimise peatada, on Airbnb kodumajutuse keskkonnas selle broneerimine jätkuvalt võimalik. Ettekirjutuses sisaldus sunniraha hoiatus, mille kohaselt rakendatakse KorS § 23 lg 4 alusel ettekirjutuse tähtajaks mittetäitmisel sunniraha 3200 eurot.
3.XX esitas 02.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 21.11.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr 1912899/00189 tühistamiseks. Nõue peatada ehitise kasutamine ei ole asjakohane olukorras, kus kohaliku omavalitsuse hinnangul on ehitis püstitatud õigusliku aluseta. Sellises olukorras peaks kohalik omavalitsus 2(9)

3-19-2246 esmalt tegema ettekirjutuse ehitise seadustamiseks, mille tulemusel selguks ehitise püstitamise õiguspärasus ning alles seejärel saab hakata lahendama ehitise kasutamise küsimusi. Vastustaja seisukoht kaebaja püstitatud ehitise ebaseaduslikkuse kohta on ebaõige. Kaebaja teavitas 30.06.2016 e-kirjaga vastustajat kavatsusest püstitada enda kinnisasjale 3 × 6 m (18 m2) ehitisaluse pinnaga ehitis. EhS lisas 1 toodud tabeli kohaselt ei ole elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone püstitamise puhul, mille ehitisealune pind on 0–20 m2 ja kõrgus kuni 5 m, ehitusteatis, -projekt või -luba kohustuslik. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja püstitatud elamu puhul ehitusteatise, -projekti või -loa väljastamine kohustuslik ning järelikult ei saa selle püstitamist pidada õigusvastaseks. Juhul, kui käsitada kaebaja püstitatud ehitist mitteelamuna, on EhS lisa 1 kohaselt selle püstitamiseks vajalik ehitusteatis. Ehituskontrolli spetsialist selgitas 16.12.2016 vastuses kaebajale, et EhS lisa 1 kohaselt väikeehitise (elamut teenindava abihoone) püstitamiseks elamumaale ei pea kohalikku omavalitsust teavitama. Seega on vastustaja leidnud, et kaebaja püstitatud ehitis on EhS § lisas 1 nimetatud väikeehitis, mille püstitamine ei nõua teavitamist. Asjaolu, et vastustaja on hiljem asunud teistsugusele seisukohale ning andnud selle kohta kaebaja suhtes koormava ettekirjutuse, on kaebaja suhtes sõnamurdlik. Vastuseks kaebaja esitatud teavitusele ei teavitanud vastustaja kaebajat vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Järelikult oli kaebajal õigus EhS § 36 lg 2 teise aluse alusel alustada vaidlusaluse ehitise püstitamist. Ka Keskkonnainspektsioon ei pidanud vajalikuks alustada ehituskeeluvööndisse paigaldatud ehitiste osas väärteomenetlust, kuna kaebaja oli teavitanud ehitise püstitamisest vastustajat. Seega ei ole põhjendatud ettekirjutuse põhjendused looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-s 3 sisalduva keelu rikkumisest. Ühtlasi on menetluses Tammenõlva kinnisasja detailplaneering, mille koostamise üheks eesmärgiks on kinnisasjal ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringu kehtestamise korral langeb ära ka küsimus LKS § 38 lg 3 rikkumisest. Ettekirjutus rajaneb ebaõigel faktilisel alusel, et ehitise kasutamine on ohtlik. Dokumendis „Jõelähtme valla mereranna looduskeskkonna uuring, tehniline analüüs ja eksperthinnang“ (töö nr 2347/15) on märgitud, et alal 3 (Manniva küla), kus asub kaebajale kuuluv Tammenõlva kinnisasi, ei ole välitöid läbi viidud, mille põhjal saab täpsemalt hinnata, kas Tammenõlva kinnisasi on ka tegelikult üleujutustest ohustatud. Kuna kaebaja kinnisasja osas välitöid läbi ei viidud, siis on uuringu tulemused kaebaja kinnisasja seisukohalt asjassepuutumatud. Ühtlasi on selgitatud, et Kambriumi astang asub merest 150–250 m kaugusel ja on seega suures osas aluseks ranna ehituskeeluvööndi piiritlemisele. Reaalne meretaseme tõus ei ulatu kõrgemale kõige madalamast astangust, seega ei ole sinna juba rajatud puhkemajad mere poolt ohustatud. Kaebaja ehitise põranda kõrgus on vähemalt 3 m kõrgusel merepinnast. See on Jõelähtme üldplaneeringu seletuskirja p-st 5.10.3 tulenevalt piisav kõrgus, et üleujutusoht oleks ehitise suhtes välistatud. Samuti puudub alus eeldada, et ehitis või selle kasutamine oleks muudel põhjustel ohtlik. Tegemist on ÖÖD klaasmaja tüüpprojekti alusel püstitatud ehitisega. Majja on paigaldatud suitsu- ja vinguandurid ning tulekustuti. Kuna ettekirjutuse andmisel on aluseks võetud ebaõigeid asjaolusid, on see antud kaalutlusvigadega. Seetõttu ei vasta ettekirjutus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele ning on õigusvastane. Ettekirjutus peatada ehitise kasutamine on ebaproportsionaalne ja õigusvastane. EhS lisas 2 toodud tabeli kohaselt ei ole sellise elamu puhul ka kasutusteatis kohustuslik ning sellisel juhul ei ole elamu kasutamine vastuolus EhS § 47 lg-ga 2. Juhul kui käsitada kaebaja püstitatud ehitist mitteelamuna, on EhS § 47 lg 2 ja lisa 2 kohaselt selle kasutamiseks nõutav kasutusteatise registreerimine. Vaidlusalusele ehitisele ei ole kasutusteatist registreeritud. Olukorras, kus isik ei ole täitnud kohustust registreerida ehitise kasutamisele võtmisel kasutusteatist, ei ole tema suhtes kohane rakendada esmase abinõuna ehitise kasutamise peatamist. Selle asemel võinuks vastustaja anda kaebajale tähtaja 3(9)

3-19-2246 kasutusteatise registreerimiseks. Pärast kasutusteatise registreerimist oleks vastustaja saanud vajadusel läbi viia EhS § 48 lg 2 või § 48 lg 5 p 2 kohase kontrolli. Eesmärki on võimalik saavutada kasutusteatise registreerimiseks kohustamisega, mis on kaebaja suhtes oluliselt mõistlikum meede.

Jõelähtme vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja viitab vääralt EhS lisa 1 tabelis toodud elamu või selle kõrvalhoone regulatsioonile. Kuna Tammenõlva kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, tuleks lähtuda mitteelamu regulatsioonist. Maatulundusmaad teenindavate ehitiste püstitamisel tuleb ka ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrgete ehitiste puhul esitada ehitise püstitamisel ehitusteatis vastavalt EhS § 35 lg-s 3 sätestatule. Sama regulatsioon kehtib ka majutushoone ehitamisel. Tulenevalt EhS § 36 lg-st 1 tuleb ehitise ehitamisest teavitada pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu, mitte e-posti teel suvalisele kohaliku omavalitsuse ametnikule. Sellest tulenevalt ei saa lugeda ehitusteatist esitatuks ja seega on Tammenõlva kinnistul olevad ehitised paigaldatud õigusvastaselt. EhS § 36 lg 3 p 3 järgi tuleb ehitusteatises märkida ehitise kasutamise otstarve. Kaebaja 30.06.2016 saadetud e-kirjas selgitatakse, et ehitised paigaldatakse oma pere kasutamiseks, kuid tegelikkuses on ehitised rajatud majandus- ja kutsetegevuse eesmärgil. Seega, kui kõnealust ekirja on üldse võimalik lugeda ehitusteatiseks EhS § 35 tähenduses, siis oleks tulnud kõnealune teatis tagastada puuduste kõrvaldamiseks või jätta läbi vaatamata. Kaebaja 30.06.2016 e-kirja on võimalik sisustada kui selgitustaotlust. Kaebaja ei saatnud selgitustaotlust vallavalitsuse ametlikule e-posti aadressile, vaid konkreetse vallavalitsuse ametniku e-posti aadressil, tehes seda 30.06.2016 kl 23.09, seega töönädala neljapäeva öösel vastu reedet. Kõnealuse töönädala reedene päev oli ametnikul vabaks küsitud seoses isiklike asjade ajamise vajadusega ning järgmisest tööpäevast, s.o 04.07.2016–09.08.2016 viibis ametnik graafikujärgsel puhkusel. Mõistusevastane on eeldada, et ükskõik millisele vallavalitsuse teenistuja e-posti aadressil saadetud selgitustaotlus saaks tuua endaga kaasa õigusliku tagajärje nagu hoone püstitamise õigus ehituskeeluvööndis. Maatulundusmaale ehitise püstitamiseks on ehitusteatis kohustuslik, mistõttu on Tammenõlva kinnistule klaasmaja ÖÖD püstitatud õigusliku aluseta. Kaebaja kavatses rajada Tammenõlva kinnistule suuremamahulise majutusasutuse koos konverentsikeskuse ja muude kõrvaltegevustega. Kõnealune ehitis on vaadeldav osana funktsionaalselt koostoimivast ehituslikust kompleksist EhS § 3 lg 3 tähenduses, mitte eraldiseisva väikeehitisena. Tammenõlva kinnistule on ehituskeeluvööndisse püstitatud hoone õigusliku aluseta. Ehituskeeluvööndi vähendamist ja suurendamist reguleerib LKS § 40. Arvestades LKS § 40 lg 4 p-s 2 sisalduvat regulatsiooni, on kaebaja esitanud Jõelähtme vallale taotluse detailplaneeringu koostamiseks. Asjaolu, et detailplaneeringu koostamine on algatatud ja menetlus pooleli, ei anna alust kõnealuse hoone kasutamiseks ega heasta selle ebaseaduslikku püstitamist. Kõnealuse hoone ehitamise seadustamine on võimalik alles peale detailplaneeringu kehtestamist. Peale seda on võimalik registreerida hoone seadustamiseks vajalikke teatisi või väljastada selleks ehitusluba. Hoone kasutamine on võimalik alles peale kasutusteatise registreerimist või kasutusloa väljastamist. Tammenõlva kinnistul asuvat valmisehitatud ehitist kasutatakse. Kasutusteatise esitamine on ehitise kasutamise aluseks ning kasutusteatise puudumisel ei ole ehitise kasutamine, sh ka majutusteenuse osutamine, seaduslik. Kasutusteatise puudumine ei ole ainus etteheide. Ehitiste püstitamisel, sh kaebaja poolt majandus- ja kutsetegevuses kasutatava ehitise püstitamine ja selle valmimisjärgne kasutamine, on vastuolus mitmete seadusest tulenevate nõuetega. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kohasem oleks olnud teha ettekirjutus nõudega esitada 4(9)

3-19-2246 kasutusteatis. Kasutusteatist ei saa esitada enne ehitusteatise esitamist ning enne ehitise kandmist ehitisregistrisse. Ehitusteatise esitamine on antud juhul võimalik ainult peale ehituskeeluvööndit vähendava, üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamist. Seega oli otstarbekas ettekirjutuse tegemine nõudega peatada ebaseadusliku ehitise kasutamine. Ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00189 ei keela ega välista Tammenõlva kinnistu omanikul peale detailplaneeringu menetluse edukat lõppemist alustada ehitiste seadustamisega. Haldusorgan ei saa aga teha ettekirjutust kasutusteatise esitamiseks olukorras, kus sellise teatise registreerimine ehitisregistris oleks ilmselgelt vastuolus mitme õigusaktiga. Ebaseaduslikult läbiviidava ja potentsiaalselt ohtliku ettevõtluse piiramine läbi haldusmenetluse ja selle raames haldusakti andmine (ettekirjutus) nõudega peatada ebaseadusliku ehitise kasutamine on kohane ja mõistlik.

5.Tallinna Halduskohus jättis 06.04.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas ehitist tuleb käsitada elamuna või mitteelamuna, millele kohalduvad erinevad nõuded vastavalt EhS lisas nr 1 toodule. Vaidlustatud haldusakti andmise seisuga kasutati klaashoonet ärilisel eesmärgil. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa järgi tuleb majutuse eesmärgil püstitatud ehitist käsitada mitteelamuna (vt kood 12100 jne). Arvestades ka Riigikohtu 02.03.2016 otsuses nr 3-3-1-47-15 (p 15) toodud seisukohti, ei saa ehitist käsitada elamuna ega selle teenindamiseks vajaliku hoonena. Vastavalt EhS § 35 lg-le 3 tuleb EhS lisa 1 tabelis märgitu järgi esitada ehitisealuse pinnaga 0– 20 m2 ja kuni 5 m kõrgete mitteelamute puhul ehitusteatis ehitise püstitamisel. EhS § 36 lg 1 kohaselt tuleb ehitise ehitamisest teavitada pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse ehitusteatis pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse. Ehitusteatise vorm on ka ära toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel ning see tuleb täidetuna edastada kohalikule omavalitsusele juhul, kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik. Kaebaja leiab, et teavitas 30.06.2016 e-kirjaga Jõelähtme Vallavalitsust kavatsusest püstitada 18 m2 suurune väikeehitis. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et nimetatud kirjale kohalik omavalitsus ei reageerinud, kuna vastustaja kinnitusel oli ametnik, kellele e-kiri oli edastatud, planeeritud puhkusel kuni 09.08.2016. Kaebaja 30.06.2016 e-kirja ei saa käsitada vormikohase ehitusteatise edastamisena kohalikule omavalitsusele. Pigem saab pöördumist käsitada selgitustaotlusena, kuna kaebaja väidetel plaanib ta vastava ehitise soetada ja seejärel oma tarbeks püstitada. Vaatamata sellele, et kohalik omavalitsus ei reageerinud ametniku puhkuse tõttu kaebaja pöördumisele, ei kohaldu EhS § 36 lg 2, kuna kaebaja ei esitanud ehitusteatist. Ka 12.12.2016 edastatud kaebaja kirja ei saa käsitada ehitusteatisena, kuna ehitis oli juba püstitatud. Jõelähtme Vallavalitsuse 16.12.2016 vastusest ei saa eeldada, et kaebaja püstitas väikeehitise õiguspäraselt. Vastupidi, ametnik selgitab ehitise püstitamisega seonduvat. Eelnevat arvesse võttes on vastustaja asunud õigesti seisukohale, et Tammenõlva kinnistule on väikeehitis püstitatud õigusvastaselt. EhS § 8 kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga (EhS § 12 lg 2). Tammenõlva kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse ja selle lähteülesannete kohaselt paikneb planeeritav ala, kus vaadeldav ehitis asub, Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndi osal 1, läheduses asub Natura 2000 võrgustikku arvatud Ülgase looduskaitseala, samuti asub see 5(9)

3-19-2246 ranna ja kalda kaitse alal. Lisaks on planeeritava ala kirjelduses välja toodud, et rannikul esineb korduvalt üleujutusi. Eelnevat aluseks võttes ei ole välistatud, et planeeritava tegevusega ilma vastavate uuringuteta võib kaasneda mõju keskkonnale. Mõju ulatus tehakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus, mistõttu ei ole praeguseks ajaks teada, kas ehitise kasutamine on keskkonnale ohutu. Kaebaja püstitas ehitise õigusvastaselt, mistõttu ei tohtinud ta ka ehitise kasutamist ilma vastava loa olemasoluta alustada, eriti olukorras, kui ehitis püstitati alale, kuhu ehitamiseks oli vajalik detailplaneeringu algatamine. Kaebaja väide, et tavapäraselt alustatakse ehitise kasutamist ilma kasutusteatise või kasutusloata, ei ole põhjendatud ega muuda kaebaja käitumist õiguspäraseks. Vastustaja on õigesti tuginenud KorS § 28 lg-le 1. Vaidlusalusel alal on algatatud detailplaneering, et tuvastada ehitamise võimalikkus. Vaidlusaluse hoone ehitamise seadustamine on võimalik alles peale detailplaneeringu kehtestamist. Peale seda on võimalik registreerida hoone seadustamiseks vajalikke teatisi või väljastada selleks ehitusluba. Hoone kasutamine on võimalik alles peale kasutusteatise registreerimist või kasutusloa väljastamist. Arvestades eelnevat, on õige vastustaja hinnang, et kõige paremini täidab eesmärki nõue peatada vaidlusaluse hoone kasutamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.XX palub 06.05.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.04.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebaja püstitatud ehitist ei saa käsitada elamuna ega selle teenindamiseks vajaliku hoonena. Kaebaja teavitas ehitise püstitamise kavatsusest vastustajat 30.06.2016 e-kirjas, mille sisust nähtuvalt ei olnud algse väikeehitise püstitamise eesmärk äriline. Seetõttu jõudis halduskohus ebaõigele järeldusele, et ainuüksi ärilise eesmärgi tõttu on tegemist mitteelamuga. Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone puhul ei ole vastavalt EhS § 35 lg-tele 1 ja 3 ning EhS lisa nr 1 järgi teavitamine kohustuslik, kui ehitisealune pindala on 0–20 m2 ja kõrgus kuni 5 m. Kaebaja teavitas 30.06.2016 e-kirjas vastustajat sellise väikeehitise püstitamise kavatsusest ja küsis, kas selleks on vaja luba või kooskõlastust. Kuna vastustaja mõistliku aja jooksul ei vastanud, tegi kaebaja põhjendatud järelduse, et väikeehitise püstitamiseks puudub takistus. Isegi kui kaebajal oleks olnud EhS § 36 lg 1 kohane teavitamiskohustus, siis kaebaja järgis seda. Kaebaja informeeris vastustajat 30.06.2016 e-kirjas kavandatava ehitise asukohast ja mõõtudest. Seejuures ei teavitanud vastustaja kaebajat sellest, et kaebaja teavituses oleks esinenud puudusi või vajanuks muud andmed täiendavat kontrolli. Puuduste esinemisel või täiendava kontrolli vajadusel oleks vastustaja pidanud kaebajat sellest vastavalt EhS § 36 lg 2 teisele lausele teavitama või kohaldama EhS § 36 lg-t 6. Vastustaja seda ei teinud, mistõttu tuleb järeldada, et kaebajal oli õigus EhS § 36 lg 2 teise lause alusel alustada ehitise püstitamist. Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja ei esitanud teatist ehitisregistri kaudu. EhS § 36 lg 1 teine lause võimaldab teavitamist ka ehitisregistri väliselt, otse pädeva asutuse, s.o kohaliku omavalitsuse poole pöördudes. Kuigi 30.06.2016 seisuga ei olnud Tammenõlva kinnisasja näol tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga, siis isegi kui kinnisasi oleks olnud sellise kohustusega, siis vastavalt 01.03.2015–23.12.2017 kehtinud Jõelähtme valla ehitusmääruse § 23 lg-le 1 piisanuks vallavalitsuse teavitamisest. Seejuures ei pidanud teavitus olema esitatud ehitisregistri kaudu. Esitama pidi küll taotluse ja asendiskeemi või –plaani, aga selle esitamata jätmisel saanuks vastustaja seda täiendavalt nõuda. Sõltumata asjaolust, kas vastav ametnik oli 30.06.2016 puhkusel või mitte, oli vastustajal kohustus täita enda kohustusi. 6(9)

3-19-2246 Kuna ametnik vastas hiljem, s.o 16.12.2016 kaebaja teisele e-kirjale, siis oli järelikult tegemist õige ametnikuga, keda ehitamise kavatsusest teavitada. Kaebaja 30.06.2016 e-kiri ei olnud selgitustaotlus. Kirja eesmärk oli selle sisust nähtuvalt teavitada vastustajat kavatsusest rajada väikeehitis. Selgitustaotluse korral pidanuks vastustaja sellele vastama 30 kalendripäeva jooksul (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6). Vastustaja e-kirjale ei vastanud. Ka Keskkonnainspektsioon ei pidanud põhjendatuks alustada ehituskeeluvööndisse paigaldatud ehitiste osas väärteomenetlust, kuna kaebaja oli teavitanud ehitise püstitamisest vastustajat. Seega oli ka Keskkonnainspektsioon seisukohal, et kaebaja ei ole rikkunud LKS § 38 lg-s 3 sisalduvat keeldu. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebuses toodud põhjendused selle kohta, et ettekirjutuse põhjendused võimaliku ohu kohta on alusetud. Ettekirjutus rajanes ebaõigel faktilisel alusel, et ehitise kasutamisega võib esineda oht inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Ettekirjutus on antud kaalutlusvigadega ega vasta HMS § 54 nõuetele ning on õigusvastane. Vastustaja ei leidnud enam kohtumenetluses, et vaidlusaluse väikeehitise kasutamine oleks ohtlik. Kuna ehitis on püstitatud õiguslikul alusel, oli alusetu anda ettekirjutus ehitise kasutamise peatamiseks, kuna selline meede on ebaproportsionaalne. Selle asemel oleks pidanud näiteks ettekirjutusega andma kaebajale tähtaja ehitise seadustamiseks. Olukorras, kus isik ei ole täitnud kohustust registreerida ehitise kasutusele võtmisel kasutusteatist, ei ole tema suhtes kohane rakendada esmase abinõuna ehitise kasutamise peatamist. Selle asemel pidanuks vastustaja andma kaebajale tähtaja kasutusteatise (ja vajadusel esmalt ehitusteatise) registreerimiseks. Ettekirjutusega kohaldatud meede peatada ehitise kasutamine määramata ajaks ei ole mõõdukas, kuna sellega piiratakse olulisel määral kaebaja õigusi. Ettekirjutust ei tee proportsionaalseks asjaolu, et kinnisasja suhtes on algatatud detailplaneeringu koostamise menetlus ning vaidlusaluste ehitiste õiguspärasus selgub selle tulemusel. Planeerimismenetluse kestus on pikk ning kaebajal puudub võimalus hinnata, millal selgub vaidlusaluste ehitiste seadustamise võimalikkus.

7.Jõelähtme vald palub 08.06.2020 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ja jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde neid kordamata. Tammenõlva katastriüksus (24504:001:0544) on kinnistusraamatu ja maakatastri andmetel 100% ulatuses maatulundusmaa. Majutuse eesmärgil püstitatud ehitisi tuleb käsitada mitteelamutena, mis ei allu EhS lisas 1 toodud elamute regulatsioonile, vaid mille püstitamiseks on vaja esitada ehitusteatis, mida kaebaja ei ole teinud. Maatulundusmaal elamumaa regulatsiooni kohaldumise välistab maakatastriseaduse § 182 lg 2, mille kohaselt ei saa maatulundusmaa sihtotstarbega maale määrata samaaegselt elamumaa sihtotstarvet. Kindlasti ei kuulu põllumajandussaaduste tootmise või metsakasvatuseks kasutatava maa juurde iseloomulikud klaasseintega väikeehitised, mille eesmärk on majutusettevõttena teenida tulu ning mis on vastuolus kehtiva seadusandlusega. Vastustaja on korduvalt põhjendanud, miks tuleks kaebaja 30.06.2016 e-kirja tõlgendada kui selgitustaotlust. Jõelähtme vallas kehtinud ehitusmääruse kohaselt oli ka väikeehitise püstitamiseks vajalikud teatud kohustuslikud vorminõuded ning määruse § 23 lg-st 22 tulenevalt võis ehitise rajamist alustada alles peale kooskõlastuse saamist. Tammenõlva kinnistule püstitatud klaasmaja näol on tegu ehituskeeluvööndisse püstitatud üldplaneeringuga vastuolus oleva ehitisega. Kasutuses olev hoone on püstitatud ebaseaduslikult maatulundusmaale, eirates LKS-st tulenevaid kitsendusi ning on vastuolus kehtivate planeeringute ja katastriüksusele seatud kitsendustega. Seega saab järeldada, et püstitatud hoone ei ole ainult formaalselt õigusvastane, vaid ka materiaalselt õigusvastane. Keskkonnaõiguse 7(9)

3-19-2246 normid toovad kaasa arvukalt põhiõiguste piiranguid, nagu näiteks tegevusvabadus, ettevõtlusvabadus, omandiõigus. Olukorras, kus Tammenõlva kinnistul paiknevat hoonet kasutatakse õigusvastaselt tulu saamise eesmärgil vastuolus üldplaneeringuga, on hoone kasutamise keelamine ettekirjutusega igati sobiv, vajalik ja mõõdukas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Ringkonnakohus muudab aga halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
9.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et maa, kuhu vaidlusalune klaasmaja püstitati, asub ranna ehituskeeluvööndis ja Rebala muinsuskaitsealal. Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40) kohaselt on Rebala muinsuskaitseala detailplaneerimiskohustusega ala, kus peab igasuguse ehitustegevuse kooskõlastama muinsuskaitsega (üldplaneeringu seletuskiri, lk 41–42). EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitamine olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt LKS § 40 lg-le 1 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel (LKS § 40 lg-d 4 ja 6). Niisiis oli vaidlusaluse klaasmaja õiguspärase püstitamise eelduseks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine, mistõttu on ainetu kaebuses ja apellatsioonkaebuses esitatud arutlus sellest, millisel eesmärgil ehitis esialgselt püstitati (kas elamu või mitteelamu) ning kuidas tõlgendada kaebaja 30.06.2016 e-kirja vastustajale (kas ehitusteatis või selgitustaotlus). Kehtiva detailplaneeringu ja vastavalt sellele kas ehitusloa või ehitusteatise olemasoluta klaasmaja ehitamine ranna ehituskeeluvööndisse ja Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndisse oli õigusvastane. Tulenevalt Jõelähtme valla üldplaneeringust ja ehitise asukohaga seonduvatest kitsendustest on apellatsioonkaebuses toodud viide Jõelähtme valla 01.03.2015–23.12.2017 kehtinud ehitusmäärusele asjakohatu. Kaebaja on vääralt sisustanud ka Keskkonnainspektsiooni 28.04.2017 kirja (dtl 10). Sellest kirjast ei nähtu, et Keskkonnainspektsioon oleks keeldunud väärteomenetluse alustamisest seetõttu, et pidas ehitamist ehituskeeluvööndisse õiguspäraseks põhjusel, et kaebaja oli ehitamisest valda teavitanud. Keskkonnainspektsioon keeldus seetõttu, et ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine on kohaliku omavalitsuse keskkonnajärelevalve küsimus (keskkonnajärelevalve seaduse § 6 lg 4). Keskkonnaamet palus kirjas otsesõnu Jõelähtme Vallavalitsusel kui pädeval organil viia läbi toimingud Tammenõlva kinnistu Läänemere ranna ehituskeeluvööndis paikneva viie väikeehitise looduskaitseseaduse nõuetega vastavusse viimiseks või nende likvideerimiseks.
10.Ehitise ohutus inimeste elule, tervisele ja varale ning keskkonnale selgub asjakohases menetluses. Praegusel juhul on selleks detailplaneeringu menetlus. Olukorras, kus ebaseaduslik ehitis on püstitatud ranna ehituskeeluvööndisse ja muinsuskaitseala kaitsevööndisse, ei ole võimalik veenduda ehitise ohutuses eelkõige keskkonnale ja kaitstavatele muinsusväärtustele. Välistatud ei ole ka oht inimeste tervisele ja varale, sest Tammenõlva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise lähteülesande (Jõelähtme vallavolikogu 11.10.2018 8(9)

3-19-2246 otsus nr 140, dtl 11 jj) kohaselt on planeeringuala rannik korduva üleujutusega ala, millele ehitamise ohutus selgub samuti detailplaneeringu menetluses. Kuna ohtu inimeste tervisele ja varale, aga eelkõige keskkonnale ja kaitstavatele muinsusväärtustele pole võimalik asjakohast menetlust läbi viimata välistada (eriti arvestades, et vaidlusalust klaasmaja üüritakse välja ärilisel eesmärgil), oli ehitise kasutamise keelamine ohu tõrjumiseks proportsionaalne meede. Kaebaja võttis teadliku riski, rajades oma ettevõtluse ebaseaduslikult püstitatud ehitisele.

11.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4). Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja