Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

3-19-2246 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-2246 esmalt tegema ettekirjutuse ehitise seadustamiseks, mille tulemusel selguks ehitise püstitamise õiguspärasus ning alles seejärel saab hakata lahendama ehitise kasutamise küsimusi. Vastustaja seisukoht kaebaja püstitatud ehitise ebaseaduslikkuse kohta on ebaõige. Kaebaja teavitas 30.06.2016 e-kirjaga vastustajat kavatsusest püstitada enda kinnisasjale 3 × 6 m (18 m2) ehitisaluse pinnaga ehitis. EhS lisas 1 toodud tabeli kohaselt ei ole elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone püstitamise puhul, mille ehitisealune pind on 0–20 m2 ja kõrgus kuni 5 m, ehitusteatis, -projekt või -luba kohustuslik. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja püstitatud elamu puhul ehitusteatise, -projekti või -loa väljastamine kohustuslik ning järelikult ei saa selle püstitamist pidada õigusvastaseks. Juhul, kui käsitada kaebaja püstitatud ehitist mitteelamuna, on EhS lisa 1 kohaselt selle püstitamiseks vajalik ehitusteatis. Ehituskontrolli spetsialist selgitas 16.12.2016 vastuses kaebajale, et EhS lisa 1 kohaselt väikeehitise (elamut teenindava abihoone) püstitamiseks elamumaale ei pea kohalikku omavalitsust teavitama. Seega on vastustaja leidnud, et kaebaja püstitatud ehitis on EhS § lisas 1 nimetatud väikeehitis, mille püstitamine ei nõua teavitamist. Asjaolu, et vastustaja on hiljem asunud teistsugusele seisukohale ning andnud selle kohta kaebaja suhtes koormava ettekirjutuse, on kaebaja suhtes sõnamurdlik. Vastuseks kaebaja esitatud teavitusele ei teavitanud vastustaja kaebajat vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Järelikult oli kaebajal õigus EhS § 36 lg 2 teise aluse alusel alustada vaidlusaluse ehitise püstitamist. Ka Keskkonnainspektsioon ei pidanud vajalikuks alustada ehituskeeluvööndisse paigaldatud ehitiste osas väärteomenetlust, kuna kaebaja oli teavitanud ehitise püstitamisest vastustajat. Seega ei ole põhjendatud ettekirjutuse põhjendused looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-s 3 sisalduva keelu rikkumisest. Ühtlasi on menetluses Tammenõlva kinnisasja detailplaneering, mille koostamise üheks eesmärgiks on kinnisasjal ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringu kehtestamise korral langeb ära ka küsimus LKS § 38 lg 3 rikkumisest. Ettekirjutus rajaneb ebaõigel faktilisel alusel, et ehitise kasutamine on ohtlik. Dokumendis „Jõelähtme valla mereranna looduskeskkonna uuring, tehniline analüüs ja eksperthinnang“ (töö nr 2347/15) on märgitud, et alal 3 (Manniva küla), kus asub kaebajale kuuluv Tammenõlva kinnisasi, ei ole välitöid läbi viidud, mille põhjal saab täpsemalt hinnata, kas Tammenõlva kinnisasi on ka tegelikult üleujutustest ohustatud. Kuna kaebaja kinnisasja osas välitöid läbi ei viidud, siis on uuringu tulemused kaebaja kinnisasja seisukohalt asjassepuutumatud. Ühtlasi on selgitatud, et Kambriumi astang asub merest 150–250 m kaugusel ja on seega suures osas aluseks ranna ehituskeeluvööndi piiritlemisele. Reaalne meretaseme tõus ei ulatu kõrgemale kõige madalamast astangust, seega ei ole sinna juba rajatud puhkemajad mere poolt ohustatud. Kaebaja ehitise põranda kõrgus on vähemalt 3 m kõrgusel merepinnast. See on Jõelähtme üldplaneeringu seletuskirja p-st 5.10.3 tulenevalt piisav kõrgus, et üleujutusoht oleks ehitise suhtes välistatud. Samuti puudub alus eeldada, et ehitis või selle kasutamine oleks muudel põhjustel ohtlik. Tegemist on ÖÖD klaasmaja tüüpprojekti alusel püstitatud ehitisega. Majja on paigaldatud suitsu- ja vinguandurid ning tulekustuti. Kuna ettekirjutuse andmisel on aluseks võetud ebaõigeid asjaolusid, on see antud kaalutlusvigadega. Seetõttu ei vasta ettekirjutus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele ning on õigusvastane. Ettekirjutus peatada ehitise kasutamine on ebaproportsionaalne ja õigusvastane. EhS lisas 2 toodud tabeli kohaselt ei ole sellise elamu puhul ka kasutusteatis kohustuslik ning sellisel juhul ei ole elamu kasutamine vastuolus EhS § 47 lg-ga 2. Juhul kui käsitada kaebaja püstitatud ehitist mitteelamuna, on EhS § 47 lg 2 ja lisa 2 kohaselt selle kasutamiseks nõutav kasutusteatise registreerimine. Vaidlusalusele ehitisele ei ole kasutusteatist registreeritud. Olukorras, kus isik ei ole täitnud kohustust registreerida ehitise kasutamisele võtmisel kasutusteatist, ei ole tema suhtes kohane rakendada esmase abinõuna ehitise kasutamise peatamist. Selle asemel võinuks vastustaja anda kaebajale tähtaja 3(9)

3-19-2246 kasutusteatise registreerimiseks. Pärast kasutusteatise registreerimist oleks vastustaja saanud vajadusel läbi viia EhS § 48 lg 2 või § 48 lg 5 p 2 kohase kontrolli. Eesmärki on võimalik saavutada kasutusteatise registreerimiseks kohustamisega, mis on kaebaja suhtes oluliselt mõistlikum meede.

Jõelähtme vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja viitab vääralt EhS lisa 1 tabelis toodud elamu või selle kõrvalhoone regulatsioonile. Kuna Tammenõlva kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, tuleks lähtuda mitteelamu regulatsioonist. Maatulundusmaad teenindavate ehitiste püstitamisel tuleb ka ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrgete ehitiste puhul esitada ehitise püstitamisel ehitusteatis vastavalt EhS § 35 lg-s 3 sätestatule. Sama regulatsioon kehtib ka majutushoone ehitamisel. Tulenevalt EhS § 36 lg-st 1 tuleb ehitise ehitamisest teavitada pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu, mitte e-posti teel suvalisele kohaliku omavalitsuse ametnikule. Sellest tulenevalt ei saa lugeda ehitusteatist esitatuks ja seega on Tammenõlva kinnistul olevad ehitised paigaldatud õigusvastaselt. EhS § 36 lg 3 p 3 järgi tuleb ehitusteatises märkida ehitise kasutamise otstarve. Kaebaja 30.06.2016 saadetud e-kirjas selgitatakse, et ehitised paigaldatakse oma pere kasutamiseks, kuid tegelikkuses on ehitised rajatud majandus- ja kutsetegevuse eesmärgil. Seega, kui kõnealust ekirja on üldse võimalik lugeda ehitusteatiseks EhS § 35 tähenduses, siis oleks tulnud kõnealune teatis tagastada puuduste kõrvaldamiseks või jätta läbi vaatamata. Kaebaja 30.06.2016 e-kirja on võimalik sisustada kui selgitustaotlust. Kaebaja ei saatnud selgitustaotlust vallavalitsuse ametlikule e-posti aadressile, vaid konkreetse vallavalitsuse ametniku e-posti aadressil, tehes seda 30.06.2016 kl 23.09, seega töönädala neljapäeva öösel vastu reedet. Kõnealuse töönädala reedene päev oli ametnikul vabaks küsitud seoses isiklike asjade ajamise vajadusega ning järgmisest tööpäevast, s.o 04.07.2016–09.08.2016 viibis ametnik graafikujärgsel puhkusel. Mõistusevastane on eeldada, et ükskõik millisele vallavalitsuse teenistuja e-posti aadressil saadetud selgitustaotlus saaks tuua endaga kaasa õigusliku tagajärje nagu hoone püstitamise õigus ehituskeeluvööndis. Maatulundusmaale ehitise püstitamiseks on ehitusteatis kohustuslik, mistõttu on Tammenõlva kinnistule klaasmaja ÖÖD püstitatud õigusliku aluseta. Kaebaja kavatses rajada Tammenõlva kinnistule suuremamahulise majutusasutuse koos konverentsikeskuse ja muude kõrvaltegevustega. Kõnealune ehitis on vaadeldav osana funktsionaalselt koostoimivast ehituslikust kompleksist EhS § 3 lg 3 tähenduses, mitte eraldiseisva väikeehitisena. Tammenõlva kinnistule on ehituskeeluvööndisse püstitatud hoone õigusliku aluseta. Ehituskeeluvööndi vähendamist ja suurendamist reguleerib LKS § 40. Arvestades LKS § 40 lg 4 p-s 2 sisalduvat regulatsiooni, on kaebaja esitanud Jõelähtme vallale taotluse detailplaneeringu koostamiseks. Asjaolu, et detailplaneeringu koostamine on algatatud ja menetlus pooleli, ei anna alust kõnealuse hoone kasutamiseks ega heasta selle ebaseaduslikku püstitamist. Kõnealuse hoone ehitamise seadustamine on võimalik alles peale detailplaneeringu kehtestamist. Peale seda on võimalik registreerida hoone seadustamiseks vajalikke teatisi või väljastada selleks ehitusluba. Hoone kasutamine on võimalik alles peale kasutusteatise registreerimist või kasutusloa väljastamist. Tammenõlva kinnistul asuvat valmisehitatud ehitist kasutatakse. Kasutusteatise esitamine on ehitise kasutamise aluseks ning kasutusteatise puudumisel ei ole ehitise kasutamine, sh ka majutusteenuse osutamine, seaduslik. Kasutusteatise puudumine ei ole ainus etteheide. Ehitiste püstitamisel, sh kaebaja poolt majandus- ja kutsetegevuses kasutatava ehitise püstitamine ja selle valmimisjärgne kasutamine, on vastuolus mitmete seadusest tulenevate nõuetega. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kohasem oleks olnud teha ettekirjutus nõudega esitada 4(9)

3-19-2246 kasutusteatis. Kasutusteatist ei saa esitada enne ehitusteatise esitamist ning enne ehitise kandmist ehitisregistrisse. Ehitusteatise esitamine on antud juhul võimalik ainult peale ehituskeeluvööndit vähendava, üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamist. Seega oli otstarbekas ettekirjutuse tegemine nõudega peatada ebaseadusliku ehitise kasutamine. Ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00189 ei keela ega välista Tammenõlva kinnistu omanikul peale detailplaneeringu menetluse edukat lõppemist alustada ehitiste seadustamisega. Haldusorgan ei saa aga teha ettekirjutust kasutusteatise esitamiseks olukorras, kus sellise teatise registreerimine ehitisregistris oleks ilmselgelt vastuolus mitme õigusaktiga. Ebaseaduslikult läbiviidava ja potentsiaalselt ohtliku ettevõtluse piiramine läbi haldusmenetluse ja selle raames haldusakti andmine (ettekirjutus) nõudega peatada ebaseadusliku ehitise kasutamine on kohane ja mõistlik.

3-19-2246 ranna ja kalda kaitse alal. Lisaks on planeeritava ala kirjelduses välja toodud, et rannikul esineb korduvalt üleujutusi. Eelnevat aluseks võttes ei ole välistatud, et planeeritava tegevusega ilma vastavate uuringuteta võib kaasneda mõju keskkonnale. Mõju ulatus tehakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus, mistõttu ei ole praeguseks ajaks teada, kas ehitise kasutamine on keskkonnale ohutu. Kaebaja püstitas ehitise õigusvastaselt, mistõttu ei tohtinud ta ka ehitise kasutamist ilma vastava loa olemasoluta alustada, eriti olukorras, kui ehitis püstitati alale, kuhu ehitamiseks oli vajalik detailplaneeringu algatamine. Kaebaja väide, et tavapäraselt alustatakse ehitise kasutamist ilma kasutusteatise või kasutusloata, ei ole põhjendatud ega muuda kaebaja käitumist õiguspäraseks. Vastustaja on õigesti tuginenud KorS § 28 lg-le 1. Vaidlusalusel alal on algatatud detailplaneering, et tuvastada ehitamise võimalikkus. Vaidlusaluse hoone ehitamise seadustamine on võimalik alles peale detailplaneeringu kehtestamist. Peale seda on võimalik registreerida hoone seadustamiseks vajalikke teatisi või väljastada selleks ehitusluba. Hoone kasutamine on võimalik alles peale kasutusteatise registreerimist või kasutusloa väljastamist. Arvestades eelnevat, on õige vastustaja hinnang, et kõige paremini täidab eesmärki nõue peatada vaidlusaluse hoone kasutamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-2246 Kuna ametnik vastas hiljem, s.o 16.12.2016 kaebaja teisele e-kirjale, siis oli järelikult tegemist õige ametnikuga, keda ehitamise kavatsusest teavitada. Kaebaja 30.06.2016 e-kiri ei olnud selgitustaotlus. Kirja eesmärk oli selle sisust nähtuvalt teavitada vastustajat kavatsusest rajada väikeehitis. Selgitustaotluse korral pidanuks vastustaja sellele vastama 30 kalendripäeva jooksul (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6). Vastustaja e-kirjale ei vastanud. Ka Keskkonnainspektsioon ei pidanud põhjendatuks alustada ehituskeeluvööndisse paigaldatud ehitiste osas väärteomenetlust, kuna kaebaja oli teavitanud ehitise püstitamisest vastustajat. Seega oli ka Keskkonnainspektsioon seisukohal, et kaebaja ei ole rikkunud LKS § 38 lg-s 3 sisalduvat keeldu. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebuses toodud põhjendused selle kohta, et ettekirjutuse põhjendused võimaliku ohu kohta on alusetud. Ettekirjutus rajanes ebaõigel faktilisel alusel, et ehitise kasutamisega võib esineda oht inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Ettekirjutus on antud kaalutlusvigadega ega vasta HMS § 54 nõuetele ning on õigusvastane. Vastustaja ei leidnud enam kohtumenetluses, et vaidlusaluse väikeehitise kasutamine oleks ohtlik. Kuna ehitis on püstitatud õiguslikul alusel, oli alusetu anda ettekirjutus ehitise kasutamise peatamiseks, kuna selline meede on ebaproportsionaalne. Selle asemel oleks pidanud näiteks ettekirjutusega andma kaebajale tähtaja ehitise seadustamiseks. Olukorras, kus isik ei ole täitnud kohustust registreerida ehitise kasutusele võtmisel kasutusteatist, ei ole tema suhtes kohane rakendada esmase abinõuna ehitise kasutamise peatamist. Selle asemel pidanuks vastustaja andma kaebajale tähtaja kasutusteatise (ja vajadusel esmalt ehitusteatise) registreerimiseks. Ettekirjutusega kohaldatud meede peatada ehitise kasutamine määramata ajaks ei ole mõõdukas, kuna sellega piiratakse olulisel määral kaebaja õigusi. Ettekirjutust ei tee proportsionaalseks asjaolu, et kinnisasja suhtes on algatatud detailplaneeringu koostamise menetlus ning vaidlusaluste ehitiste õiguspärasus selgub selle tulemusel. Planeerimismenetluse kestus on pikk ning kaebajal puudub võimalus hinnata, millal selgub vaidlusaluste ehitiste seadustamise võimalikkus.

3-19-2246 normid toovad kaasa arvukalt põhiõiguste piiranguid, nagu näiteks tegevusvabadus, ettevõtlusvabadus, omandiõigus. Olukorras, kus Tammenõlva kinnistul paiknevat hoonet kasutatakse õigusvastaselt tulu saamise eesmärgil vastuolus üldplaneeringuga, on hoone kasutamise keelamine ettekirjutusega igati sobiv, vajalik ja mõõdukas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-2246 otsus nr 140, dtl 11 jj) kohaselt on planeeringuala rannik korduva üleujutusega ala, millele ehitamise ohutus selgub samuti detailplaneeringu menetluses. Kuna ohtu inimeste tervisele ja varale, aga eelkõige keskkonnale ja kaitstavatele muinsusväärtustele pole võimalik asjakohast menetlust läbi viimata välistada (eriti arvestades, et vaidlusalust klaasmaja üüritakse välja ärilisel eesmärgil), oli ehitise kasutamise keelamine ohu tõrjumiseks proportsionaalne meede. Kaebaja võttis teadliku riski, rajades oma ettevõtluse ebaseaduslikult püstitatud ehitisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.