Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 3. aprillil 2020
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Anton Gontšarov Puudutatud isik – X.X. Kohtuistungisekretär – Käthlin Uustal Tõlk – Deniss Samsonov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X.X. kinnipidamiseks ja kinnipidamis-keskusesse paigutamiseks alates 3. aprillist 2020 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja puudutatud isikule. Puudutatud isikule toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 1. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule taotluse X.X. (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks. PPA täpsustas taotlust 2. aprillil 2020. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku osas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lõike 1 ja lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Puudutatud isik sündis Valgevenes, ta on Valgevene kodanik, tema emakeel on vene keel. Puudutatud isikut on Eestis narkokuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja ta on igal korral kandnud ka vanglakaristust. Viimane vangistus lõppes 3. aprillil 2020. PPA keeldus 16. märtsil 2020 puudutatud isikule tähtajalise elamisloa andmisest, tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis sundtäidetakse pärast puudutatud isiku vanglast vabanemist, ja kohaldas sissesõidukeeldu
viieks aastaks. Põhjuseks on asjaolu, et puudutatud isik ohustab avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust ning Eesti territooriumil elavate isikute õigusi ja huve. Seega puudub puudutatud isikul vanglast vabanemisel Eestis viibimiseks seaduslik alus. Hoolimata sellest on puudutatud isik taotlenud vabastamist Tallinnasse A. H. Tammsaare teel elava sugulase juurde, kuid sugulane ei ole nõus talle elukohta pakkuma. Puudutatud isik elas enne vangistust üksinda aadressil Estonia pst 20-3, Kohtla-Järve. Kuna korteri kommunaalteenuste eest olid võlgnevused, on korter enampakkumisel müüdud. Seega puudub puudutatud isikul peale vabanemist kindel elukoht. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadustesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda. PPA andmetel ei ole puudutatud isikul ühtegi kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Puudutatud isiku dokumenteerimiseks pöördus Viru Vangla 12. märtsil 2020 Valgevene saatkonna poole. Selgus, et Valgevene saatkond saab väljastada isikule tagasipöördumistunnistuse vaid deporteerimist kinnitava dokumendi alusel või puudutatud isiku taotluse alusel. Puudutatud isik ei ole Viru Vanglas viibides olnud nõus tagasipöördumistunnistust taotlema, sest ei soovi minna Valgevenesse. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Põgenemisohu prognoos hõlmab ka võimaluse siseriiklikult menetlusest kõrvale hoida ega tähenda automaatselt seda, et isik võib ebaseaduslikult riigist lahkuda näiteks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Kuna puudutatud isikul puudub kehtiv reisidokument, ei ole PPA-l võimalik väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. Puudutatud isiku väljasaatmine on kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu praktikaga ning väljasaatmist välistavaid asjaolusid ei esine. Puudutatud isik ei ole oma senise käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA-l oleks alust arvata, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid lahkumiskohustuse täitmise. Seda enam, et isikul puudub vanglast vabanemisel kindel elukoht. Samuti on põgenemisohu eksisteerimine välistavaks asjaoluks järelevalvemeetmete kohaldamisel.
Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi tagasi minna Valgevenesse ega taotleda dokumente sinna minemiseks. Isik ütles, et soovib elada Eestis. Alguses läheks ta elama rehabilitatsioonikeskusesse või oma sugulase juurde Kohtla-Järvele Maleva tänavale. Isik ei nõustunud sellega, et ta võiks kuskile põgeneda.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VSS § 23 lõige 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks
kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lõige 1 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
6.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lõikele 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Puudutatud isikul sellist seaduslikku alust Eestis viibimiseks ei ole. Sellisel juhul kuulub isik Eestist väljasaatmisele.
7.VSS § 18 lõike 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. PPA pidas puudutatud isiku kinni 3. aprillil 2020 pärast vanglast vabanemist ja tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele vanglast vabanemisel. Seega on isik väljasaadetav.
8.VSS § 15 lõige 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alusel, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lõike 2 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht (punkt 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (punkt 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (punkt 3). PPA on tuginenud kõigile kolmele alusele.
9.Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isikul puuduvad Valgevenesse tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. PPA on kohtule esitanud Viru Vangla 2. aprilli 2020. a vastused, kust nähtub, et 12. märtsil 2020 vesteldi puudutatud isikuga ning uuriti, kas ta soovib vormistada tagasipöördumistunnistust. Puudutatud isik teatas, et ei soovi tagasipöördumistunnistust taotleda, sest ei soovi Valgevenesse minna. Ka kohtuistungil kinnitas puudutatud isik, et ei soovi ikka veel Valgevenesse tagasi minna ega tagasipöördumiseks vajalikke dokumente taotleda. Seega ei ole puudutatud isik täitnud ega ole valmis ka täitma kaasaaitamiskohustust. Seda arvestades on põhjendatud alus eeldada, et isik ei soovi vabatahtlikult täita talle pandud lahkumiskohustust ning võib vabaduses viibides raskendada väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimist. Kohus peab usutavaks PPA selgitust, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole väljasaatmiseks vajalikke toiminguid võimalik 48 tunni jooksul lõpuni viia.
10.Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni tema väljasaatmise lõpuni. Kui välismaalase puhul esineb oht, et ta võib enne väljasaatmise lõppu põgeneda, on õigustatud tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine.
10.1.VSS § 68 punkt 4 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. VSS § 68 punkt 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ta ei täida lahkumiskohustust. Riigikohtu halduskolleegium on 31. mai 2017. a määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (punkt 13) selgitanud: „VSS § 68 teine lause (sh selle p 4) on küll sõnastatud jäigalt, kuid seda tuleb kohaldada koos VSS § 68 esimese lausega. See lause kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Seega kehtestab VSS § 68 üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine VSS §‐s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115 art 15 lg‐ga 1, samuti direktiiv 2013/33 art 8 lg‐ga 2. Nende sätete kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel
juhul" ehk "igat juhtumit eraldi hinnates", kui leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15 PPU, p 61).“ Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on PPA taotluse lahendamise hetkel tuvastatud asjaolud.
10.2.Puudutatud isikut on kolmel korral narkokuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud ning ta on igal korral kandnud ka vanglakaristust. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et korduvalt raskeid kuritegusid toime pannud välismaalast on põhjust pidada ebausaldusväärseks ning sellise isiku puhul on tõenäoline, et ta võib vabaduses viibides hakata enda väljasaatmisest kõrvale hoidma. Puudutatud isiku kriminaalne minevik õigustab järeldust, et tema puhul ei saa eeldada õiguskuulekat käitumist, sh enda väljasaatmisele kaasa aitamist. PPA on keeldunud puudutatud isikule tähtajalise elamisloa andmisest. Seega ei ole isikul Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Puudutatud isik väljendas kohtuistungil selgelt, et ei soovi Valgevenesse tagasi pöörduda ega selleks vajalikke dokumente taotleda. Olukorras, kus isik ei soovi Valgevenesse tagasi minna, võib pidada eluliselt usutavaks, et ta hakkab enda väljasaatmisest kõrvale hoidma, kui ta saab aru, et Eestisse jäämiseks tal õiguslikud võimalused puuduvad. Puudutatud isikul ei ole Eestis püsivat elukohta ega tugevaid perekonnasidemeid. Puudutatud isiku vanemad on surnud. Ta on lahutatud 1991. aastal. Tema täisealine poeg ei soovi temaga suhelda. Tallinnas A. H. Tammsaare teel elav sugulane on öelnud, et ei soovi puudutatud isikut enda juurde elama võtta. Kohtla-Järvel Maleva tänaval elava sugulase perekond ei ole samuti valmis puudutatud isikut enda juurde elama võtma. Enne vangistust elas puudutatud isik Kohtla-Järvel Estonia puiesteel, kuid korter on praeguseks kommunaalvõlgade tõttu enampakkumisel müüdud. Istungil avaldas puudutatud isik, et soovib elama minna rehabilitatsioonikeskusesse. PPA selgitas, et uuris seda võimalust, kuid rehabilitatsioonikeskus keeldus, sest puudutatud isik viibib Eestis ebaseaduslikult. Eeltoodut kogumis arvestades võib puudutatud isiku põgenemist väljasaatmise eest pidada piisavalt tõenäoliseks. Seega esineb põgenemise oht.
11.PPA selgitas istungil, et puudutatud isiku väljasaatmine Valgevenesse on võimalik ja eelduslikult ei võta vajalike dokumentide hankimine väga palju aega.
12.Kohtu hinnangul on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse põhjendatud ja proportsionaalne, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise. VSS § 10 lõikes 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei saa praegusel juhul põgenemisohu tõttu tõhusaks pidada, teisisõnu ei taga need suure tõenäosusega puudutatud isiku kättesaadavust väljasaatmise korraldamiseks.
13.Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
14.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.