Rahvastik › Välismaalased

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse esitajale kui kinnipidamiskeskuses viibivale väljasaadetavale isikule kohaldub Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS), mille § 269 lg-te 3 ja 4 kohaselt osutab

kinnipidamiskeskuses tervishoiuteenuseid perearsti kvalifikatsiooniga isik, kes regulaarselt jälgib väljasaadetava terviseseisundit ja vajadusel suunab isiku ravile. Kinnipidamiskeskuses väljasaadetavale osutatavate tervishoiuteenuste rahastamine on reguleeritud VSS § 269 lg 7 alusel antud sotsiaalministri 06.12.2013 määrusega nr 40 „ Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord). PPA selgituse kohaselt kinnipidamiskeskus ei otsusta väljasaadetavale osutatava tervishoiuteenuse vajaduse üle, vaid on tervishoiuteenuse tellija, kelle ülesandeks on tervishoiuteenuse lepingulise osutaja määratud tervishoiuteenuse rahastamine eelarvevahenditest õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras. Korra § 4 lg-st 1 tulenevalt ei rahastata riigieelarvest täiskasvanute hambaravi, välja arvatud vältimatut hambaravi. Seejuures vältimatu abina osutatavate hambaraviteenuste hulka ei kuulu hambaproteeside valmistamine või proteesimiseks ettevalmistavate toimingute tegemine. Eeltoodust tulenevalt tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus piirneb täiskasvanu vältimatu hambaraviteenusega ega laiene hambaproteeside soetamisele või proteesimiseks ettevalmistavate toimingute tegemisele. Seega kaebajale hambaproteeside valmistamise või selleks ettevalmistavate toimingute rahastamiseks riigieelarvest puudub õiguslik alus. Kohus selgitab, et see õiguslik regulatsioon kehtib olenemata asjaolust, et Vabariigi Valitsus on 19.12.2019 vastu võtnud määruse nr 116, „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“, milles on hambaravi teenustena märgitud ka hambaproteeside valmistamine (§ 77). Nagu kohus juba eelnevalt märkis, kohaldub kaebajale kui väljasaadetavale osutatavatele tervishoiuteenuste rahastamisele VSS § 269 lg 7 alusel antud sotsiaalministri 06.12.2013 määrus nr 40, millise § 4 lg 1 kohaselt riigieelarvest rahastatakse üksnes vältimatut hambaravi. Vältimatu abi all mõistetakse tervishoiuteenust, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seejuures ei ole kinnipidamiskeskust lepingulisel alusel teenindaval arstil õigust teha otsust säilitava (nt hambaproteesimise küsimuse korral) hambaravi osas. Nimetatule on kaebaja tähelepanu juhtinud ka kinnipidamiskeskuses lepingu alusel tervishoiuteenust osutanud OÜ Citomed arst Darja Belova 03.12.2019 vastuses nr 61/19/3-2 kaebaja 28.11.2020 avaldusele, milles kaebaja soovis hinnangut oma hammaste kohta. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Käesoleval juhul on kaebus ajendatud PPA vastusest kaebaja avaldusele, mis sisuliselt on toiming (vastus avaldusele). Kaebaja on esitanud kohtule nõude kinnipidamiskeskuse kohustamiseks hüvitama kaebaja hambaproteeside valmistamise kulud. Kohus selgitab, et kohustamiskaebus on lubatav, kui haldusorgan on kaebaja õigusi rikkunud ja haldusorganil lasub kohustus haldusakt anda või toiming sooritada. Juhul, kui selline õiguslik alus puudub, siis ei saa kohus haldusorganit kohustada toimingut sooritama. Toimingu vaidlustamisel saab taotleda üksnes selle õigusvastasuse tuvastamist, mitte tühistamist. Seejuures õigusvastasuse tuvastamine ei muuda õigussuhteid, st ei too kinnipidamiskeskusele kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Seega selline tuvastamine ei too kinnipidamiskeskusele kaasa kohustust kaebaja hambaproteeside rahastamiseks, sest kinnipidamiskeskusel ei ole õigusaktidest tulenevalt sellist kohustust, mistõttu ei saaks kohus kinnipidamiskeskust selleks ka kohustada. Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et kinnipidamiskeskus peaks hüvitama kaebaja hambaproteeside valmistamise kulud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kaebajal puudub õigus, mille kaitsmiseks ta on kohtusse pöördunud, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.