Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-19-1048/7
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 23.03.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1344

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2020; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-19-1048

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2019 ettekirjutuse nr 1047432755 osaliseks tühistamiseks ning sissesõidukeelu kohaldamise suhtes uue otsustuse vastuvõtmise kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja – X, esindaja Tiina Pill; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margus Parve

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 23.03.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Halduskohtule 04.06.2019 kaebuse (allkirjastatud 03.06.2019) taotlusega tühistada vastustaja 24.05.2019 ettekirjutus nr 1047432755 sissesõidukeelu kui mittevajaliku meetme kohaldamise osas, kohustades Politsei- ja Piirivalveametit nimetatud küsimust uuesti lahendama ja selle kohta ka uut otsust vastu võtma.

2.Tallinna Halduskohtu 10.07.2019 määrusega võeti kaebus menetlusse ning edastati Politsei- ja Piirivalveametile vastamiseks.

3.

Sarnased lahendid

Rahvastik

6.Täiendavas 10.02.2020 seisukohas märgib kaebaja, et jääb oma nõude juurde. Kaebaja ei ole Eesti riiki sisenenud töö tegemise eesmärgil, samuti ei ole kaebaja Eestis tööd otsinud ega ka reaalselt tööle asunud. Kaebaja külastas Eestis oma sugulast ja tuttavaid, tarbis kvaliteetset arstiabi ning puhkas. Korter, kus kaebaja elas, kuulub tema sõbra ettevõttele ja tutvuse poolest lubas sõber tal seal elada kulude kokkuhoiu eesmärgil. Kaebajal oli lühiajaline viisa, mille alusel ta viibis Eestis. Antud juhul väljastati isikule turisti viisa, seega viibis Eesti Vabariigis turistina. Kaebuse esitaja ei töötanud ja tema eesmärgiks ei olnud ka tööle asuda. Asjaolu, et isik viibis Tallinnas ... asuvas hoones ei tõenda PPA väidetud asjaolu, et isik viibis Eestis töö tegemise eesmärgil. Samuti ei tõenda seda isiku poolt kantud riietus ja temale mittekuuluva sõiduki juhtimine. Nende asjaolude pinnalt ei saa ka järeldada, et isiku viibimine Eestis kavandatud eesmärgil ei ole usaldusväärne. Vastustaja otsus on olnud meelevaldne ning sellist, ainult kahtluste pinnal seisvat otsust, ei ole võimalik teha. Kaebajale süüks pandud töö tegemise fakti ja asjaolusid oleks saanud uurimisasutus kontrollida ja tuvastada need faktid ka tõenduspõhiselt. Antud juhul ei ole tuvastatud menetluses isegi mitte seda kellele kuulus kaebaja juhitud sõiduk ja mis eesmärgil isik seda tol päeval kasutas. Samuti ei ole väidetava töötamise asjaolusid asutud reaalselt kontrollima. Sellist vajalikku ja oma kahtlusi kinnitavat või ümber lükkavat eeltööd ei ole vastustaja kahjuks teinud ja seetõttu ei ole ka kaebajale viisarežiimi rikkumise inkrimineerimine õigustatud. Kaebuse esitaja teeb PPA-le ettepanku tühistada viisa kehtetuks tunnistamise otsus ning sissesõidukeeld viivitamatult. Omapoolse kompromissina on kaebuse esitaja nõus loobuma mistahes kahjunõuetest seoses tema viisa tühistamisega, mis andis isikule õiguse viibida mistahes Shengeni piirkonna riigis, ja seoses tema riigist väljasaatmisega. Samuti on kaebuse esitaja nõus kompromissi korral loobuma enda menetluskulude hüvitamise nõudest. Muid kokkuleppeid ei ole kaebajal võimalik sõlmida, sest kaebaja on kasutanud talle väljastatud viisat eesmärgipäraselt.

10.Sissesõidukeelu kohaldamise alusena on vastustaja viidanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 3 kohaldades sissesõidukeeldu üheks aastaks. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 1 kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes üldjuhul sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, kusjuures sama seaduse ja paragrahvi kolmas lõige, millele tugines ka vastustaja, võimaldab kolme aastase tähtaja ebaproportsionaalseks osutumise korral kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Antud juhul ongi vastustaja taoliselt toiminud ning selles mõttes ei saa nõustuda kaebaja etteheitega sissesõidukeelu pikkuse kaalumata jätmise kohta. Sissesõidukeelu kohaldamine otsustatakse ilma põhjendamatu viivituseta (VSS § 31 lg 1), kusjuures väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu aluseks olnud põhjenduste esitamisele kõrgendatud nõudeid ei esita (VSS § 71). Samas ei tähenda see seda, et vastustaja ei peaks küsimust kaaluma ning lahkumisettekirjutust vajalikus ulatuses ka põhjendama. Antud juhul ei saa aga asuda sellisele seisukohale, et seda ei oleks tehtud. Vastustaja on tuvastanud, et kaebaja kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning sellele on viidatud ka vaidlustatud ettekirjutuses. Haldusasja materjalide juurde on vastustaja esitanud Tallinna kordoni piirivalvuri A ja Põhja prefektuuri piirivalvebüroo migratsioonijärelevalve vaneminspektori B ettekanded, millest nähtub, et sõiduki kinnipidamisel oli kaebaja tööriietes ning tööriideid oli ka ehitusjärgus hoone selles ruumis, kus ta väidetavalt elas ja kuhu mindi tema passi järele. Sõiduk, mida kaebaja juhtis, kuulus ehitusettevõttele. Politsei- ja Piirivalveamet on esitanud selle kohta oma kirjaliku vastuse juurde veel ka vastavaid fotosid. Kaebaja on küll selgitanud, et kantud riietus, viibimine ehitusjärgus olevas hoones ja talle mittekuuluva sõiduki juhtimine ei tõenda veel töö tegemise eesmärki, mis formaalselt vaadatuna võib ka nii olla, kuid teisalt ei lükka see ümber vastustaja positsiooni, mille kohaselt ei saanud taoliselt kirjeldatud olukorra pinnalt kaebaja põhjendusi enam usaldusväärseks pidada. Kaebaja väited jäävad selles osas suhteliselt paljasõnalisteks. Kohtu roll taoliste vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud ning kontrollida saab üksnes seda kas vastava haldusakti või vastavate haldusaktide andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Antud juhul ilmselgeid vigu siiski ei nähtu. Olukorras, kus ettekirjutuse tegemise alus oli olemas, võis vastustaja kohaldada ka sissesõidukeeldu. Arvestades asjaolu, et vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 1 kohaldatakse üldjuhul välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, ei saa asuda ka taolisele seisukohale, et Politsei- ja Piirivalveamet oleks jätnud nimetatud küsimuses diskretsiooni vajalikus ulatuses