lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-371/6

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 19.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-371/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1212
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-20-371

Haldusasi

XX kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks summas 3 285 807 eurot

RESOLUTSIOON

Lugeda kaebetähtaeg möödunuks ja lõpetada haldusasja nr 3-20-371 menetlus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.XX esitas 26.02.2020 Tallina Halduskohtule kaebuse Rae valla vastu kahju hüvitamiseks summas 3 285807 eurot. Kaebuse kohaselt pole Rae vald seni kehtestanud Loopera detailplaneeringu II etappi, millega on tekitanud kaebajale kahju. Kaebusele lisatud ekspertarvamuse kohaselt seisneb kahju Loopera II etapi kinnistute võõrandamisega saamata jäänud tulus. 28.02.2020 määras kohus kaebajale tähtaja kaebuse puuduste, kaebuse tähtaegsuse selgitamine ja riigilõivu tasumine, kõrvaldamiseks. Kaebaja selgitas 18.03.2020 seisukohas, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna Rae vald pole tänaseni andnud haldusakti, mis sõnaselgelt oleks lõpetanud kaebaja suhtes detailplaneeringu menetluse. Vald on seniajani õigusvastases viivituses, mis on kaebajale tekitanud kahju. Kahju tekkimine päädis sellega, et kaebaja vara müüdi pankrotimenetluses 2015. aasta detsembris. Kaebaja ei olnud kursis tema suhtes läbiviidavate menetlustega. Kaebaja ei ole tasunud kaebuselt riigilõivu.
2.Kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. Kohus leiab, et kaebetähtaeg on ilmselgelt möödunud. Kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist ega ole esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 152 lg 3 alusel võib kohus lõpetada menetluse ka kaebust menetlusse võtmata. Kohtul on võimalik kaebus nii tagastada riigilõivu tasumata jätmise tõttu kui ka menetlus lõpetada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on samal alusel sama nõude esitanud ka haldusasjas nr 318-1506, mis tagastati riigilõivu tasumata jätmise tõttu 10.05.2019 määrusega. Tagastamise korral säilib kaebajal õigus pöörduda sama nõudega kohtusse. Samas kui asjas on võimalik lahendada kaebetähtaja küsimus, ei ole kaebajal enam võimalik sama kahjunõudega samal alusel enam kohtusse pöörduda. Kohus leiab, et võimalusel tuleb leida asjas õigusrahu, st lahendus viisil, mis välistab edasiste samasisuliste vaidluste kordumise.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

3.HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Viivitus ja tegevusetus on oma olemuselt jätkuvad toimingud. Riigikohus on jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise osas korduvalt selgitanud, et sellisel juhul hakkab kaebetähtaeg kulgema enne toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahjust teada varem ja kannatanul on teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus (vt RKHK otsus asjas nr 3-15-2943 p 13 ja asjas nr 3-3-1-15-17, p 11 ühes viidatud kohtupraktikaga). Kaebaja kahjuks on saamata jäänud tulu, kuna tema kinnistu võõrandati pankrotimenetluses 2015. aastal ja kaebaja leiab, et detailplaneeringu kehtestamisel ilma valla viivituseta oleks tema saadud tulu olnud suurem. Seega tekkis kahju kaebajale hiljemalt 2015. aastal. Ka kaebaja ise on kohtule varasemalt kinnitanud, et kahju tekkis just kinnistu müügiga 09.12.2015 (haldusasja nr 3-18-1506 kaebaja 11.01.2019 menetlusdokumendi p 5-7). Reeglina võib eeldada, et isik saab oma vara, sh sundkorras müügist üpris kiiresti teada. Ka siis, kui eeldada, et kaebaja ei saanud välismaal viibimise tõttu oma vara müügist kohe teada, nähtub kohtute infosüsteemist tsiviilasja nr 2-15-2066, et kaebajat on teavitatud jaotusettepanekust ja selles sisalduvast vara müügi andmetest (Harju Maakohtu 03.02.2016 määrus) 16.02.2016. Ka siis, kui kaebaja väidab, et ei ole neid teavitusi kätte saanud, nähtub kohtule, et kaebaja oli endal vara puudumisest teadlik hiljemalt 20.07.2016, mil ta esitas Harju Maakohtusse enda kui võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-16-12028). Avalduses ütleb isik, et tal puudub vara maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ebaõnnestunud arendusprojekt Rae vallas. Kohus järeldab, et seetõttu pidi kaebaja juba siis olema teadlik, et tal kinnisvara puudub ja talle on Rae valla väidetava tegevusetuse tõttu tekkinud kahju. Samasisuline avaldus on Harju Maakohtule esitatud ka 18.10.2016 (tsiviilasi nr 2-16-15716). Kohus ei nõustu, et kaebajale tekkis kahju alles 2018. aastal pankrotimenetluse raugemisega (tsiviilasi nr 2-16-15716), kuna tegemist on juba kaebaja suhtes algatatud kolmanda pankrotimenetlusega, samas kui kaebaja vara müüdi juba esimeses pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-15-2066). Sealjuures on kaebaja väide vastuolus kaebaja väidetega haldusasjas nr 3-18-1506 ning kaebaja 18.03.2020 seisukohaga käesolevas asjas (lk 1 viimane lõik). Kahju tekkimise aeg ei sõltu ka sellest, et kaebajal ei ole siiani õnnestunud oma võlgu tasuda. Ka siis, kui võlgade tõttu tekivad kaebajale jätkuvalt kulutused, on Riigikohus selgitanud, et koos kahju hüvitamise nõudega hakkab kaebetähtaeg kulgema ka edaspidi tekkida võiva ettenähtava kahju osas (12.12.2012 määruse nr 3-3-1-59-12 p 17). Lisaks kahju tekkimisele on pidi kaebaja möönma ka, kes on talle kahju tekitanud. Kohus selgitas 28.02.2020 määruses kaebajale, et kohtu hinnangul pidi kaebaja kahju tekitanud isikust teadlik olema juba 2010. aastal, mil ta „/.../seoses valla õigusvastase viivituse ja sellest tekkinud pingetega/.../“ Rootsi kolis. Kaebaja on ka haldusasjas nr 3-18-1506 kirjeldanud, et Rae vald edastas 28.11.2007 lepingu projekti detailplaneeringu kehtestamise tingimustega, millega kaebaja ei olnud nõus. Kaebaja taotles 2010. aastal detailplaneeringu kehtestamist, kuid ta sai sellele vastuse kaks kuud hiljem. Kuna planeeringu kehtestamine venis, siis kaebaja pankrotistus ja tema vara võõrandati. Kuivõrd kaebaja sai juba 2015. või 2016. aastal teada, et tema ilma detailplaneeringuta vara müüdi sundmüügi korras, pidi ta siis möönma asjaolusid, kelle tegevusetuse tõttu võib vara väärtus olla väiksem.
4.Eeltoodust tulenevalt sai kaebaja kahjust ja seda põhjustanud isikust teada juba 2015. või 2016. aastal ning kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Hiljemalt toodud ajal pidi kaebajal olema teada kahjunõuet õigustavad asjaolud, et koostada piisava edulootusega kaebus, nagu nähtub ka haldusasjast nr 3-18-1506. Sealjuures ei oma tähtsust, kas vald võib jätkuvalt olla Loopera kinnistu 2(3)

detailplaneeringu osas tegevusetu, sest kahju selle lõplikus suuruses (saamata jäänud tulu) on juba tekkinud. Kohus märgib analoogia korras, et ka haldusorgani tegevusetuse korral ei saa isik esitada kaebust piiramatu aja jooksul. HKMS § 46 lg 2 alusel võib haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates. Kuigi varasem kohtupraktika võimaldas tegevusetuse korral pikema aja jooksul kaebuse esitamist, sätestab HKMS § 283 lg 2, et kui haldusorgan viivitab või on tegevusetu enne käesoleva seadustiku jõustumist taotletud haldusakti andmisel või toimingu tegemisel, võib kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul käesoleva seadustiku jõustumisest arvates. See tähtaeg lõppes 01.01.2014. Eeltoodust tuleneb ka, et sarnaselt ei ole tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võimalik tähtajatult nõuda.

5.Kuigi kaebaja ei ole sõnaselgelt esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kaebaja elamine Rootsis ja asjaolu, et väidetavalt on ta alates sinna kolimisest 2010. aastal Eestis käinud vaid ühe korra, ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks. HKMS § 71 saab seaduses sätestatud menetlustähtaega ennistada ainult juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtusse kaebuse esitamine on võimalik digitaalselt ja ei eelda kaebaja füüsilist viibimist Eestis. Kaebajal on vandeadvokaadist esindaja, kes on kohtute infosüsteemist nähtuvalt teda eelnevate aastate jooksul esindanud ka haldusasjas nr 3-18-1506 kui mitmetes teistes kohtumenetlustes. Eelneva tõttu leiab kohus, et kaebuse asjaolude alusel pole põhjust ka kaebetähtaja ennistamiseks. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ja asja menetlus tuleb lõpetada (HKMS § 124 lg 2 ning 152 lg 1 p 2 ja lg 3).
6.Kohus märgib kaebajale teadmiseks, et ka menetluse lõpetamise tühistamise korral esineks alus kaebuse tagastamiseks, sest kaebaja ei ole tähtaegselt tasunud riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja