lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2045/23

Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2045/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
761
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2045

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.10.2019 otsuse nr 15.2-10/760-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X, volitatud esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margot Pellmas

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 04.10.2019 otsus nr 15.2-10/760-1 ja kohustada Politsei- ja Piirivalveametit väljastama kaebajale dokumendid isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud maksimaalse tähtajaga.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks menetluskuludena välja 340 eurot. Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.03.2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 04.10.2019 otsuse nr 15.2-10/760-1 (edaspidi 04.10.2019 otsus), mille alusel anti Xile Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus kehtivusega kaks aastat.
2.X esitas 01.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles PPA 04.10.2019 otsuse tühistamist osas, millega talle väljastati pass ja isikutunnistus kehtivusega kaks aastat, ja PPA

kohustamist väljastama kaebajale uus Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus kehtivusajaga, mis on tavapärane ülejäänud Eesti kodanikele passi (10 aastat) ja isikutunnistuse (5 aastat) vahetamisel.

3.Kohus võttis 05.11.2019 määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Vastustaja vaidles 02.12.2019 vastuses kaebusele vastu ning leidis, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane.
4.Kohus määras 07.01.2020 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja kuni 31.01.2020 täiendavate avalduste (sh taotluste menetluskulude väljamõistmiseks) esitamiseks ja tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kaebaja esitas kohtule 17.01.2020 oma lõplikud seisukohad ning 30.01.2020 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt.
5.Halduskohtusse saabus 03.02.2020 vastustaja taotlus nr 1.2-2/40-1, milles PPA võttis halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 159 kohaselt kaebuse õigeks. PPA põhjendas õigeksvõttu sellega, et muutis halduspraktikat selliselt, et isikutele, kelle esivanem ei viinud opteerumist lõpuni, aga keda aastatel 2003-2015 PPA teadlikult määratles sünnijärgsete Eesti kodanikena sellel ajal kehtinud halduspraktika kohaselt, väljastab PPA dokumendid isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud maksimaalse tähtajaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 27 lg 3 sätestab, et vastustajal on lisaks muudele HKMS-s sätestatud õigustele õigus kaebus õigeks võtta. HKMS § 159 lg 1 kohaselt rahuldab kohus kaebuse, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda kohus poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse.
7.Kohus leiab, et õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud ning HKMS § 159 lg-s 4 sätestatud aluseid ei ole. Seega rahuldab kohus kaebuse, tühistab PPA 04.10.2019 otsuse ning kohustab PPA-d väljastama kaebajale Eesti pass ja isikutunnistus tavapärase kehtivusajaga vastavalt 10 ja 5 aastat. Menetluskulud
8.Kaebuse õigeksvõtu korral reguleerib menetluskulude hüvitamist HKMS § 108 ja § 109, kusjuures õigeksvõtu puhul ei kanna vastustaja pärast kaebuse õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid (HKMS § 108 lg 5). Kuna otsus tehakse vastustaja kahjuks, siis tuleb kaebaja kasuks välja mõistetavad menetluskulud kanda vastustajal (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda.
9.PPA leidis, et arvetel nr 22 ja 26 märgitud menetluskulud ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele, kuna järeldada võib, et need on koostatud tagantjärgi ning sularahas arveldamisel pelgalt paberile tehtud väljatrükk ei ole õiguspärane. HKMS § 109 lg 11 sätestab, et menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.
10.Kaebaja menetluskuludeks on kohtule esitatud taotluse kohaselt kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulu 325 eurot. Taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamisele kokku 3 tundi ja 15 minutit, mis arvestades läbitöötamist vajavate materjalide mahtu ja asja keerukust on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu (HKMS § 109 lg 6). Kohus ei nõustu PPA-ga, et

2 (3)

tegemist ei ole väljamõistetavate menetluskuludega, kuivõrd kaebajal on menetluskulu kandmise kohustus arvetest tulenevalt tekkinud (HKMS § 109 lg 11). Samuti ei välista õigusabikulude väljamõistmist asjaolu, et PPA pärast kohtumist Siseministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantseleiga oma senist menetluspraktikat muutis. Kohtu hinnangul ei saa vaadelda käesoleva vaidluse ajal toimunud menetluspraktika muutmist lahus olevaks arvukatest kohtuvaidlustest, mida vastustaja varasem menetluspraktika muutmine enda kaasa tõi, kuna ka PPA viidatud kohtumise põhjuseks oli ekslikult optantide järeltulijate kodakondsuse küsimuse lahendamine ning sellistele isikutele kaheaastase tähtajaga Eesti kodaniku dokumentide väljaandmine. Sel põhjusel ei saa nõustuda, et menetluspraktika muutmine ja sellest tingitud kaebuse õigeksvõtt ei ole omavahel seotud.

11.Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja