lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2420/8

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-2420/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1227
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2420

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahendid

XX kaebus Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks Kaebaja XX Vastustaja Keila linn, volitatud esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Tallinna Halduskohtu 20.01.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.01.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-19-2420 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.01.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2420 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keila Linnavolikogu liitis 26.11.2019 otsusega nr 28 Keila Põhikooli Keila Kooliga, lõpetas Keila Põhikooli tegevuse 1. septembriks 2020, lõpetas alates 2020/2021. õppeaastast vastuvõtu Keila Põhikooli ning tagas Keila Põhikooli õpilastele võimaluse jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Lisaks määras Keila Linnavolikogu eesti õppekeelega Keila Põhikooli osas klassides õppekeeleks vastavalt vajadusele vene keele järgmiselt: 2020/2021. õppeaastal 2.–9. klassis, 2021/2022. õppeaastal 3.–9. klassis, 2022/2023. õppeaastal 4.–9. klassis, 2023/2024. õppeaastal 5.–9. klassis, 2024/2025. õppeaastal 6.–9. klassis, 2025/2026. õppeaastal 7.–9. klassis, 2026/2027. õppeaastal 8.–9. klassis, 2027/2028. õppeaastal 9. klassis.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-2420

2.XX esitas 24.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks. Kaebaja laps õpib Keila Põhikooli 4. klassis. Keila Linnavolikogu rikkus hea halduse tava, kui võttis vaatamata Keila Põhikooli hoolekogu vastuseisule vastu 26.11.2019 otsuse nr 28. Hoolekogu leidis, et linna lasteaiad ei valmista venekeelseid lapsi ette sellel tasemel, et nad võiksid jätkata õpinguid eesti keeles ning kui lapsel tekivad probleemid, tõrjutakse ta süsteemist välja. Keila Koolis pole sotsiaalala töötajaid ega logopeede, kes oleksid võimelised töötama venekeelsete lastega. Keila Kool on ülekoormatud ja ühendamine venekeelse põhikooliga ei tule kummalegi koolile kasuks. Keila Põhikooli lastevanemate koosolekul kinnitasid vanemad ühehäälselt, et nad soovivad oma kooli säilitada. Keila Linnavolikogu vaidlustatud otsus ignoreerib seda tahet. Kaebaja ei usu lubadust, et Keila Põhikooli õpilastele tagatakse võimalus jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Vaidlusalune otsus rikub kaebuse esitaja lapse emakeelelist enesesäilitamist ja identiteeti ja tema õigust rahvuskuuluvuse säilitamisele ja haridusele. Samuti on rikutud kaebaja otsustusõigust määrata tema alaealise lapse emakeelelist enesesäilitamist ja identiteeti. Põhiseaduse § 37 lg-st 4 tulenevalt on muukeelne õpetus garanteeritud juhul, kui õppeasutus valib selle keele õppekeeleks. Kaebaja hinnangul on venekeelse kooli kaotamine vastuolus vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni, regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta, ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti, ÜRO lapse õiguste konventsiooni, ÜRO rahvusvähemuste, religioossete vähemuste ning keelevähemuste deklaratsiooni, OSCE inimarengu Kopenhaageni konverentsi dokumendi, Haagi soovitustega rahvusvähemuste õiguste kohta ning UNESCO konventsiooniga. Esialgse õiguskaitse korras vastustaja otsuse kehtivuse peatamine on vajalik, kuna kaebaja õiguste kaitse jõustunud kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seda põhjusel, et kui Keila Põhikooli tegevus lõppeb 01.09.2020, peab kaebaja laps otsima uue kooli. Lähimad venekeelsed koolid on Tallinnas, kuhu astumiseks saab taotluse esitada iga õppeaasta eel, 1.–15. märtsini. On näha, et kohtuvaidluse ajal vastuvõtmine lõppeb ja laps jääb õppekohata.
3.Keila linna 15.01.2020 vastuse kohaselt õpib kaebaja poeg Keila Põhikooli 4. klassis. Kaebaja poja õpilastee jätkub alates 01.09.2020 Keila Koolis, kus ta saab jätkata õppimist vene keeles. Vaidlustatud otsuse p 1 kohaselt on alates järgmisest, 2020/2021. õppeaastast määratud Keila Kooli osades klassides, st alates teisest klassist, õppekeeleks vene keel. Järelikult puudub kaebajal puutumus otsusega nr 28. Kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 20.01.2020 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja laps õpib praegu Keila Põhikooli 4. klassis. Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 p-st 1 tulenevalt on tal võimalik edasi õppida venekeelses klassis. Kaebaja laps jätkab pärast Keila Põhikooli liitmist Keila Kooliga sisuliselt samas õppekeskkonnas. Kaebaja ebakindlus, et Keila linn võib tulevikus leida, et puudub vajadus venekeelse õppeklasside järgi, ei anna kaebajale Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust, sest kaebaja 2(4)

3-19-2420 jaoks ebasoodsa tagajärje saabumine on hüpoteetiline ega oma vaidlustatud korraldusega otsest seost. Kaebeõiguse olemasolu kontrollitakse kaebuse esitamise hetke seisuga. Praegu on kaebaja lapsele tagatud võimalus vene keeles põhiharidust omandada ning vaidlustatud otsus seda õigust ära ei võta. Kuivõrd kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, sest vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebaja õigusi, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Vaidlustatud otsusest ei tulene, et kaebaja laps saab jätkata õppimist samas koolihoones, samade õpetajatega ning samas õpikeskkonnas ja keeles. Keila Koolil ei ole kohustust vaidlustatud otsust täita. Kui Keila Põhikool likvideeritakse, kaotab kaebaja laps oma kooli direktori ja hoolekogu. Kaebaja õigusi riivab ka see, et puuduksid kaebaja lapse eriõigusi kaitsvad juhtivorganid. Mitte ainult õppeasutuse nimi ei muutu, vaid ka õppekeskkond. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.XX määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS §-d 104 lg 1, 121 lg 4, 207 lg 1 ja 252 lg 7). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta vastustaja arvamust. Ringkonnakohus arvestab varem esitatud seisukohaga.
7.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.
8.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Kaebaja lapsele on tagatud võimalus omandada põhiharidust vene keeles. Vaidlustatud otsusega ei võeta kaebaja lapselt seda võimalust ära.
9.Kaebajal ega tema lapsel ei ole subjektiivset õigust konkreetsele koolinimele, -hoonele, direktorile, õpetajale ega kindlas koosseisus hoolekogule. Samuti ei saa isik nõuda koolivõrgu korraldamist talle sobival moel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 määrus asjas nr 319-2418, p 11; 29.01.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2423, p 7).
10.Kaebajale on tagatud ligipääs põhiharidusele, sh olemasolevasse haridusasutusse (Riigikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr 3-4-1-26-14, p 59; vt ka PGS §-d 7 lg 2 ja 10 lg-d 1 ja 3; Euroopa Inimõiguste Kohtu 23.07.1968 otsus asjas nr 1474/62; 12.01.2011 otsus asjas nr 40385/06, p 51). Vaidlusalune haldusakt ei riiva kaebaja (lapse) õigusi, sest kaebaja lapsel on võimalik ka edaspidi põhikooliharidust omandada. Kuigi kaebaja laps õpib praegu Keila Põhikoolis, saab ta oma põhikooliõpinguid jätkata Keila Koolis. Keila Koolis on talle tagatud võimalus omandada venekeelne põhiharidus kuni põhikooli lõpetamiseni (vt Keila Linnavolikogu 26.11.2019 korralduse nr 28 p 1; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 määrus asjas nr 3-19-2418, p 11). Vaidlustatud otsuse kohaselt jätkub venekeelne õpe Keila Koolis 2027/2028 õppeaastani. Kaebaja lapse eeldatav kooli lõpetamise aeg on aga 2024/2025 õppeaasta. 3(4)

3-19-2420 Ringkonnakohtul puudub asja praeguses menetlusfaasis alus kahelda selles, et kaebaja lapsele tagatakse venekeelne õpe. Kohalikul omavalitsusel ei ole venekeelse õppe vajaduse äralangemise üle võimalik otsustada meelevaldselt, vaid eestikeelsele õppele ülemineku valmidust tuleb objektiivselt hinnata. Olukorras, kus vastav hindamine ei näita õpilase valmisolekut minna üle eestikeelsele õppele või kui hindamist ei ole toimunud, ei ole kohalikul omavalitsusel ka alust väita, et venekeelse õppe tagamise vajadus Keila Koolis puudub. Kui vastustaja teeb otsuse venekeelset õpet mitte jätkata olukorras, kus kaebaja lapsel on vajadus venekeelse õppe järgi säilinud, on kaebajal võimalik seda otsust vaidlustada. Praeguses haldusasjas ei ole see küsimus vaidluse all. Enne vastava otsuse tegemist ei ole kohtul võimalik selles osas hinnangut anda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 määrus asjas nr 3-192418, p 13).

11.Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt rahuldamata. Kuna vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebaja õigusi, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja