lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2420/6

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2420/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1101
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2420

Haldusasi

X kaebus Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X

Menetlustoiming

Vastustaja – Keila linn, volitatud esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Keila Linnavolikogu liitis 26.11.2019 otsusega nr 28 Keila Põhikooli Keila Kooliga, lõpetades Keila Põhikooli tegevuse 1. septembriks 2020, lõpetas alates 2020/2021. õppeaastast vastuvõtu Keila Põhikooli ning tagas Keila Põhikooli õpilastele võimaluse jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Lisaks määras Keila Linnavolikogu eesti õppekeelega Keila Põhikooli osas klassides õppekeeleks vastavalt vajadusele vene keele järgmiselt: 2020/2021. õppeaastal 2.-9. klassis, 2021/2022. õppeaastal 3.-9. klassis, 2022/2023. õppeaastal 4.9. klassis, 2023/2024. õppeaastal 5.-9. klassis, 2024/2025. õppeaastal 6.-9. klassis, 2025/2026. õppeaastal 7.-9. klassis, 2026/2027. õppeaastal 8.-9. klassis, 2027/2028. õppeaastal 9. klassis.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.X, kelle laps käib Keila Põhikooli 4. klassis, esitas 24.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks.

1(3)

Keila Linnavolikogu rikkus hea halduse tava, kui võttis vaatamata Keila Põhikooli hoolekogu vastuseisule vastu 26.11.2019 otsuse nr 28. Hoolekogu leidis, et linna lasteaiad ei valmista venekeelseid lapsi ette sellel tasemel, et nad võiksid jätkata õpinguid eesti keeles ning kui lapsel tekivad probleemid, tõrjutakse ta süsteemist välja. Keila Koolis pole sotsiaalala töötajaid ega logopeede, kes oleksid võimelised töötama venekeelsete lastega. Keila Kool töötab niigi täiskoormusega, on ülekoormatud ja ühendamine venekeelse põhikooliga ei tule kummalegi koolile kasuks. Ka linna poolt tellitud uurimusest selgus, et otstarbekas oleks alles jätta vene kool kui omaette objekt. Keila Põhikooli lastevanemate koosolekul kinnitasid vanemad ühehäälselt, et nad soovivad oma kooli säilitada. Keila Linnavolikogu vaidlustatud otsus ignoreerib seda tahet. Kaebaja ei usu lubadust, et Keila Põhikooli õpilastele tagatakse võimalus jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Praegu lubatakse, et Keila Põhikooli õpilased jäävad oma kooli hoonesse üheks aastaks. Kui nad viiakse Keila Kooli hoonesse, võib eeldada, et venekeelse põhihariduse omandamise vajadus linna hinnangul kaob. Vaidlusalune otsus rikub kaebuse esitaja lapse emakeelelist enesesäilitamist ja identiteeti ja tema õigust rahvuskuuluvuse säilitamisele ja haridusele. Samuti on rikutud kaebaja otsustusõigust määrata tema alaealise lapse emakeelelist enesesäilitamist ja identiteeti. Põhiseaduse § 37 lg-st 4 tulenevalt on muukeelne õpetus garanteeritud juhul, kui õppeasutus valib selle keele õppekeeleks. Suurele rahvusvähemusele emakeelse põhihariduse mittevõimaldamine tähendab ka rahvusliku identiteedi kaotamist, kuna tegemist võib olla sunniviisilise assimileerimise vahendiga. Kui koolis käib piisaval arvul õpilasi, et kooli üleval pidada, ja õppeasutus otsustab valida õppekeeleks muu keele kui riigikeele, siis on riigil kohustus aktsepteerida sellist valikut ning sellist kooli üleval pidada. Väide, et Keila Põhikooli üleval pidamine on liiga kallis, on paljasõnaline. Keila linnapea ütles, et koolide liitumise eesmärgiks on, et Keilas ei oleks kahte kogukonda. Kaebaja hinnangul on venekeelse kooli kaotamine vastuolus vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni, regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta, ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti, ÜRO lapse õiguste konventsiooni, ÜRO rahvusvähemuste, religioossete vähemuste ning keelevähemuste deklaratsiooni, OSCE inimarengu Kopenhaageni konverentsi dokumendi, Haagi soovitustega rahvusvähemuste õiguste kohta ning UNESCO konventsiooniga. Esialgse õiguskaitse korras vastustaja otsuse kehtivuse peatamine on vajalik, kuna kaebaja õiguste kaitse jõustunud kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seda põhjusel, et kui Keila Põhikooli tegevus lõppeb 01.09.2020, siis kaebaja laps ei saa sinna minna ja peab otsima uue kooli. Lähimad venekeelsed koolid on Tallinnas, kuhu astumiseks saab taotluse esitada iga õppeaasta eel, 1.-15. märtsini. On näha, et kohtuvaidluse ajal vastuvõtmine lõpeb ja laps jääb õppekohata.

3.Vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele esitas Keila linn 15.01.2020 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Kaebaja lapse õpilastee jätkub alates 01.09.2020 Keila Koolis, kus ta saab jätkata õppimist vene keeles. Järelikult puudub kaebajal puutumus otsusega nr 28 ning kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse ilmselge puudumine tähendab, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 tähenduses. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

2(3)

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes HKMS §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus, ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2. Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).
5.Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
6.HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud tagastamise alus on diskretsiooniline. Kohus ei saa kergekäeliselt loobuda oma põhifunktsiooni täitmisest – õiguse mõistmisest. Kaebuse võib tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.
7.Kuivõrd kaebaja laps õpib praegu Keila Põhikooli 4. klassis, on tal tulenevalt Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 p-st 1 võimalik edasi õppida venekeelses klassis. Ka kaebaja ise märgib kaebuses, et laps saab jätkata õpinguid vähemalt aasta samas hoones ning sel ajal kaebaja venekeelse õppe vajaduse kadumist, mis võiks kaasa tuua tema lapse eestikeelsesse klassi paigutamise, ette ei näe. Seega jätkab kaebaja laps pärast Keila Põhikooli liitmist Keila Kooliga sisuliselt samas õppekeskkonnas. Kuigi kaebusest nähtuvalt on kaebajal ebakindlus selle osas, millal Keila linn leiab, et puudub venekeelse õppeklasside järgi vajadus, ei anna see kaebajale Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust, sest kaebaja jaoks ebasoodsa tagajärje saabumine on hüpoteetiline ega oma vaidlustatud korraldusega otsest seost. Kaebeõiguse olemasolu kontrollitakse kaebuse esitamise hetke seisuga. Praegu on kaebaja lapsele tagatud võimalus vene keeles põhiharidust omandada ning vaidlustatud otsus seda õigust ära ei võta.
8.Eelnevast tulenevalt ei puuduta Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28 kaebaja õigusi, sest tema laps jätkab oma õpinguid alates 01.09.2020 küll nimeliselt Keila Koolis, kuid faktiliselt samades tingimustes nagu varem. Niisiis puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Määrus pole jõustunud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuleb lahendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).
10.HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kuivõrd kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebaja õigusi, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja