lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2417/6

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2417/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1270
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2417

Haldusasi

X.X.-X. kaebus Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X.X.-X. Vastustaja – Keila linn, vandeadvokaat Allar Jõks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

volitatud

esindaja

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta X.X.-X. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Keila Linnavolikogu liitis 26.11.2019 otsusega nr 28 Keila Põhikooli Keila Kooliga, lõpetades Keila Põhikooli tegevuse 1. septembriks 2020, lõpetas alates 2020/2021. õppeaastast vastuvõtu Keila Põhikooli ning tagas Keila Põhikooli õpilastele võimaluse jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Lisaks määras Keila Linnavolikogu eesti õppekeelega Keila Põhikooli osas klassides õppekeeleks vastavalt vajadusele vene keele järgmiselt: 2020/2021. õppeaastal 2.-9. klassis, 2021/2022. õppeaastal 3.-9. klassis, 2022/2023. õppeaastal 4.-9. klassis, 2023/2024. õppeaastal 5.-9. klassis, 2024/2025. õppeaastal 6.-9. klassis, 2025/2026. õppeaastal 7.-9. klassis, 2026/2027. õppeaastal 8.-9. klassis, 2027/2028. õppeaastal 9. klassis.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.X.X.-X. esitas 23.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks. Kaebaja laps pidi 2020. a astuma Keila Põhikooli 1. klassi, kuid Keila Põhikooli likvideerimise tõttu on laps sunnitud õppima 1. klassist täiesti eesti keeles. Keila Linnavolikogu rikkus hea halduse tava, kui võttis vaatamata Keila Põhikooli hoolekogu vastuseisule vastu 26.11.2019 otsuse nr 28. Hoolekogu leidis, et linna lasteaiad ei valmista

1(3)

venekeelseid lapsi ette sellel tasemel, et nad võiksid jätkata õpinguid eesti keeles ning kui lapsel tekivad probleemid, tõrjutakse ta süsteemist välja. Keila Koolis pole sotsiaalala töötajaid ega logopeede, kes oleksid võimelised töötama venekeelsete lastega. Keila Kool töötab niigi täiskoormusega, on ülekoormatud ja ühendamine venekeelse põhikooliga ei tule kummalegi koolile kasuks. Ka linna poolt tellitud uurimusest selgus, et otstarbekas oleks alles jätta vene kool kui omaette objekt. Keila Põhikooli lastevanemate koosolekul kinnitasid vanemad ühehäälselt, et nad soovivad oma kooli säilitada. Keila Linnavolikogu vaidlustatud otsus ignoreerib seda tahet. Kaebaja ei usu lubadust, et Keila Põhikooli õpilastele tagatakse võimalus jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Praegu lubatakse, et Keila Põhikooli õpilased jäävad oma kooli hoonesse üheks aastaks. Kui nad viiakse Keila Kooli hoonesse, võib eeldada, et venekeelse põhihariduse omandamise vajadus linna hinnangul kaob. Vaidlusalune otsus rikub kaebuse esitaja lapse emakeelelist enesesäilitamist ja identiteeti ja tema õigust rahvuskuuluvuse säilitamisele ja haridusele. Samuti on rikutud kaebaja otsustusõigust määrata tema alaealise lapse emakeelelist enesesäilitamist ja identiteeti. Põhiseaduse § 37 lg-st 4 tulenevalt on muukeelne õpetus garanteeritud juhul, kui õppeasutus valib selle keele õppekeeleks. Suurele rahvusvähemusele emakeelse põhihariduse mittevõimaldamine tähendab ka rahvusliku identiteedi kaotamist, kuna tegemist võib olla sunniviisilise assimileerimise vahendiga. Kui koolis käib piisaval arvul õpilasi, et kooli üleval pidada ja õppeasutus otsustab valida õppekeeleks muu keele kui riigikeele, siis on riigil kohustus aktsepteerida sellist valikut ning sellist kooli üleval pidada. Väide, et Keila Põhikooli üleval pidamine on liiga kallis, on paljasõnaline. Keila linnapea ütles, et koolide liitumise eesmärgiks on, et Keilas ei oleks kahte kogukonda. Kaebaja hinnangul on venekeelse kooli kaotamine vastuolus vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni, regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta, ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti, ÜRO lapse õiguste konventsiooni, ÜRO rahvusvähemuste, religioossete vähemuste ning keelevähemuste deklaratsiooni, OSCE inimarengu Kopenhaageni konverentsi dokumendi, Haagi soovitustega rahvusvähemuste õiguste kohta ning UNESCO konventsiooniga. Esialgse õiguskaitse korras vastustaja otsuse kehtivuse peatamine on vajalik, kuna kaebaja õiguste kaitse jõustunud kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seda põhjusel, et kui Keila Põhikooli tegevus lõppeb 01.09.2020, siis kaebaja laps ei saa sinna minna ja peab otsima uue kooli. Lähimad venekeelsed koolid on Tallinnas, kuhu astumiseks saab taotluse esitada iga õppeaasta eel, 1.-15. märtsini. On näha, et kohtuvaidluse ajal vastuvõtmine lõpeb ja laps jääb õppekohata.

3.Vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele esitas Keila linn 06.01.2020 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, mida ta täiendas 15.01.2020. Kuna kaebaja ega tema laps ei ole Keila linna elanikud, vaid elavad Lääne-Harju vallas Vasalemmas, puudub kaebajal mistahes puutumus Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsusega. Vastustaja palub seega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning tagastada kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Lääne-Harju vald on taganud Vasalemmas elavatele ning Paldiskis Vene Põhikoolis käivatele lastele koolibussi, millega on igapäevaselt võimalik lastel saada kooli ning koju tagasi. Järelikult ei pea kaebaja laps alustama kooliteed Tallinnas, vaid saab seda teha hoopis lähemal, Paldiskis. Isegi kui kaebuse tagastamiseks puudub alus, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja järeldus, et põhiseaduse (PS) §-st 37 lg 4 tuleneb õppeasutuse õigus valida õppekeel, on ilmselgelt ebaõige. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-52-13 selgitanud, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ülal peetavad õppeasutused ei ole vähemusrahvuste õppeasutused PS § 37 lg 4 teise lause mõttes ning et riigil ei ole kohustust ülal pidada erakoolide vormis tegutsevaid rahvusvähemuse õppeasutusi ning pakkuda

2(3)

seal haridust rahvusvähemuse keeles. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) § 21 lg 2 kohaselt on põhikooli õppekeel eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel. PGS ei ole osas, milles see ei võimalda õppeasutusel valida endale õppekeelt, vastuolus erinevate rahvusvaheliste konventsioonidega. Eelnevale tuginedes ei saa kaebuse eduperspektiive pidada ülemäära kõrgeks HKMS § 249 lg 3 tähenduses, mistõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes HKMS §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus, ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2. Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).
5.Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
6.HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud tagastamise alus on diskretsiooniline. Kohus ei saa kergekäeliselt loobuda oma põhifunktsiooni täitmisest – õiguse mõistmisest. Kaebuse võib tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.
7.PGS § 10 lg 1 sätestab valla või linna kohustuse tagada koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Vastavalt PGS § 10 lg-le 3 saab teise valla või linna munitsipaalkooli määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidajaks oleva valla- või linnavalitsuse nõusolekul. Keila linna 15.01.2020 avaldusest nähtuvalt ei ole kaebaja elukoht mitte Keila linn, vaid Lääne-Harju vald. Asja materjalidest ei tulene, et Keila linna ja Lääne-Harju valla vahel oleks sõlmitud kokkulepe, millest tulenevalt Keila Põhikooli saaks pidada kaebaja elukohajärgseks kooliks. Eelnevast tulenevalt ei ole Keila linnal kohustust kaebajale koolikohustuse täitmiseks võimalusi luua. Seega ei ole kaebajal ka õigust Keila linnalt üleüldiselt õppekohta ning veel vähem venekeelset õppekohta nõuda. Kaebaja saab põhihariduse omandamise võimaldamist nõuda Lääne-Harju vallalt, kus on olemas võimalused venekeelses põhikoolis käimiseks.
8.Niisiis ei puuduta Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28 kaebaja õigusi, mistõttu tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
9.Määrus pole jõustunud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuleb lahendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).
10.HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kuivõrd kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebaja õigusi, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja