Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2348
Haldusasi
XX kaebus Keila Linnavalitsuse 14. novembri 2019. a korralduse nr 345 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2019. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Keila linn, esindaja v.adv Allar Jõks
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-2348.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-2348 muutmata.
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruskaebuse menetlusse võtmist ja esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
3-19-2348 lähim põhikool ja kaebaja soovib, et tema koolieelne laps saaks asuda sinna õppima. Vaidlustatud haldusakt rikub laste õigust haridusele ning on vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 27 lg 1 teise lausega, mis sätestab, et vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Seega on kaebajal õigus vabade õppekohtade olemasolul saata oma laps põhiharidust omandama Keila Põhikooli, kus on kaebajale teadaolevalt väga palju vabu õppekohti. Ka Keila Linnavalitsuse 25.03.2011 määruse nr 5 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ § 3 lg-s 31 viidatud omavalitsuste vaheliste eelnevate kokkulepete sõlmimine on omavalitsuste kohustus, mille mittetäitmine ei tohi mõjutada lapsevanemate õigust valida oma lapsele meelepärane kool. Vaidlustatud korralduse andmisel rikkus vastustaja PGS § 27 lg 5 kohast menetluskorda ja hea halduse tava, jättes arvestamata kooli hoolekogu vastusseisuga. Korraldus peaks muudetud kujul olema tähtajatu. Kaebaja palus lisaks esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud korralduse kehtivus, sest korra § 8 lg 2 kohaselt esitatakse taotlus esimesse klassi astumiseks üldjuhul alates 1. märtsist, mistõttu võib Keila Põhikool juba kohtumenetluse ajal lõpetada teistes valdades elavate laste esimesse klassi vastuvõtmise ning kaebaja laps jääb sellisel juhul õppekohata.
3-19-2348 vanemad lapsed juba õpivad Keila Põhikoolis, ei saa vaidlustatud korraldus puudutada nende õigusi, sest Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsusest nr 28 tulenevalt jätkavad nad alates 01.09.2020 õpinguid Keila Koolis ega pea sinna uuesti sisse astuma. Kaebaja kolmas laps on sündinud 2014. a-l, mistõttu ei ole ta PGS § 9 lg 2 kohaselt 2020/2021. õppeaastal veel koolikohustuslik isik. Seetõttu ei puuduta vaidlustatud korraldus ka tema õigusi, sest korralduse kehtivus lõpeb 31.08.2020 ehk enne, kui kaebaja kolmas laps jõuab koolikohustuslikku ikka ja peab kooli õppima asuma. Kuivõrd vaidlustatud korraldus ei mõjuta neil asjaoludel kaebaja laste õigusi, puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebus tuleks lisaks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki, et kaebaja kolmas laps saaks kooliikka jõudes alustada õpinguid Keila Põhikoolis. Isegi juhul, kui Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korralduse nr 345 osalise tühistamisega oleks tagatud õppekohad ka neile lastele, kellele Keila Põhikool ei ole elukohajärgne kool, välistaks kaebaja kolmanda lapse Keila Põhikooli õppima asumise see, et Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsusega nr 28 on Keila Põhikool liidetud Keila Kooliga ja lõpetatud Keila Põhikooli tegevus alates 01.09.2020. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 alusel rahuldamata, sest kaebajal puudub kaebeõigus ning tal ei esine esialgse õiguskaitse vajadust.
3-19-2348 kättesaadavaks tegemine ja nende poolt koolikohustuse täitmine, sest põhiseadus tagab vanematele otsustava sõna laste hariduse valikul sh suhetes avaliku võimuga. Sellisteks otsustusteks võivad olla näiteks kooli sulgemine või selle asukoha või õppekeele muutmine (nt Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13; Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 311-2982, p-d 24-25; Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2010 otsus nr 3-10-796, p-d 9-10), kuid ka kooli vastuvõtmise tingimuste muutmine. Põhiseaduse § 37 lg-d 2 ja 3 ei anna lapsevanemale siiski subjektiivset õigust nõuda, et kohalik omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist (sh senistel tingimustel), vaid kohaliku omavalitsus üksustel on koolivõrgu kujundamise küsimustes laialdane autonoomia (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p 48).
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.