Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2348
Haldusasi
XX kaebus Keila Linnavalitsuse 14. novembri 2019. a korralduse nr 345 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2019. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Keila linn, esindaja v.adv Allar Jõks
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-2348.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-2348 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruskaebuse menetlusse võtmist ja esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keila Linnavalitsus kinnitas 14.11.2019 korraldusega nr 345 Keila Põhikooli õpilaste vastuvõtmise tingimused ja korra, mis kehtib kuni 31.08.2020. Korra § 1 lg 2 kohaselt tagab kool olemasolevate õpilaskohtade piires õppimisvõimalused igale koolikohustuslikule isikule, kellele Keila Põhikool on elukohajärgne kool.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule 14.12.2019 kaebuse Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korralduse nr 345 tühistamiseks osas, milles Keila ümbruskonna valdades elavad lapsed kaotasid õiguse astuda Keila Põhikooli, samuti korralduse kehtivusaja osas. Kaebaja on koolieelse lapse ema ja pere elukoht on Lääne-Harju vald. Keila Põhikool on kaebaja elukohale
3-19-2348 lähim põhikool ja kaebaja soovib, et tema koolieelne laps saaks asuda sinna õppima. Vaidlustatud haldusakt rikub laste õigust haridusele ning on vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 27 lg 1 teise lausega, mis sätestab, et vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Seega on kaebajal õigus vabade õppekohtade olemasolul saata oma laps põhiharidust omandama Keila Põhikooli, kus on kaebajale teadaolevalt väga palju vabu õppekohti. Ka Keila Linnavalitsuse 25.03.2011 määruse nr 5 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ § 3 lg-s 31 viidatud omavalitsuste vaheliste eelnevate kokkulepete sõlmimine on omavalitsuste kohustus, mille mittetäitmine ei tohi mõjutada lapsevanemate õigust valida oma lapsele meelepärane kool. Vaidlustatud korralduse andmisel rikkus vastustaja PGS § 27 lg 5 kohast menetluskorda ja hea halduse tava, jättes arvestamata kooli hoolekogu vastusseisuga. Korraldus peaks muudetud kujul olema tähtajatu. Kaebaja palus lisaks esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud korralduse kehtivus, sest korra § 8 lg 2 kohaselt esitatakse taotlus esimesse klassi astumiseks üldjuhul alates 1. märtsist, mistõttu võib Keila Põhikool juba kohtumenetluse ajal lõpetada teistes valdades elavate laste esimesse klassi vastuvõtmise ning kaebaja laps jääb sellisel juhul õppekohata.
3.Keila linn palus 19.12.2019 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 või p 2 alusel tagastada. Vaidlustatud korraldusega kehtestatud korra kohaselt ei pea Keila Põhikool võtma esimesse klassi õpilasi, kelle jaoks ei ole tegemist elukohajärgse kooliga. Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsusega nr 28 on lisaks otsustatud Keila Põhikool liita Keila Kooliga, lõpetades Keila Põhikooli tegevuse alates 01.09.2020. Õpilaste vastuvõtt Keila Põhikooli lõpetatakse 2020/2021. õppeaastast ja olemasolevatele õpilastele tagatakse võimalus jätkata soovi korral venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ja eksitav. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema laps elavad Lääne-Harju vallas ning nende kodule lähim põhikool on Keila Põhikool. Kaebaja kaks vanemat last käivad juba praegu Keila Põhikooli vastavalt X. ja Y. klassis. Kaebaja kolmas laps on sündinud 2014. a-l ega alusta kooliteed 2020. a-l. Järelikult puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja noorima lapse koolikohustuslikku ikka jõudmiseks on vaidlustatud korralduse kehtivus juba lõppenud ning seda ei oleks isegi teoreetiliselt võimalik pikendada, sest korralduse kehtivusaeg on seotud Keila Põhikooli tegevuse lõpetamisega alates 01.09.2020. Seega ei ole kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki tagada kaebaja lapsele võimalus astuda koolikohustuslikku ikka jõudmisel Keila Põhikooli. Vaidlustatud korraldusega ei ole otsustatud Keila Põhikooli liitmist Keila Kooliga ning see ei reguleeri ka õpilaste Keila Kooli vastuvõtmist ajal, mil kaebaja laps jõuab koolikohustuslikku ikka. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada ja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kaebus on lisaks ilmselgelt perspektiivitu, sest tugineb PGS § 27 lg 1 ebaõigele tõlgendamisele. PGS § 27 lg 1 esimese lause järgi on põhikool kohustatud võtma õpilaseks kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Sama põhimõtet kinnitavad PGS § 10 lg-d 1 ja 3. Seega ei põhine kehtival õigusel kaebaja väide, et Keila linn on kohustatud võtma põhikooli vastu ka Keila linnas mitteelavaid õpilasi. Samuti on ekslik väide PGS § 27 lg 5 kohase menetluskorra rikkumisest, sest kooli vastuvõtmise tingimuste ja korra eelnõu esitatakse enne kehtestamist küll arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, kuid sättest ei nähtu, et hoolekogu seisukoht oleks kooli pidajale õiguslikult siduv.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 27.12.2019 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse läbivaatamatult ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja 2(4)
3-19-2348 vanemad lapsed juba õpivad Keila Põhikoolis, ei saa vaidlustatud korraldus puudutada nende õigusi, sest Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsusest nr 28 tulenevalt jätkavad nad alates 01.09.2020 õpinguid Keila Koolis ega pea sinna uuesti sisse astuma. Kaebaja kolmas laps on sündinud 2014. a-l, mistõttu ei ole ta PGS § 9 lg 2 kohaselt 2020/2021. õppeaastal veel koolikohustuslik isik. Seetõttu ei puuduta vaidlustatud korraldus ka tema õigusi, sest korralduse kehtivus lõpeb 31.08.2020 ehk enne, kui kaebaja kolmas laps jõuab koolikohustuslikku ikka ja peab kooli õppima asuma. Kuivõrd vaidlustatud korraldus ei mõjuta neil asjaoludel kaebaja laste õigusi, puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebus tuleks lisaks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki, et kaebaja kolmas laps saaks kooliikka jõudes alustada õpinguid Keila Põhikoolis. Isegi juhul, kui Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korralduse nr 345 osalise tühistamisega oleks tagatud õppekohad ka neile lastele, kellele Keila Põhikool ei ole elukohajärgne kool, välistaks kaebaja kolmanda lapse Keila Põhikooli õppima asumise see, et Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsusega nr 28 on Keila Põhikool liidetud Keila Kooliga ja lõpetatud Keila Põhikooli tegevus alates 01.09.2020. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 alusel rahuldamata, sest kaebajal puudub kaebeõigus ning tal ei esine esialgse õiguskaitse vajadust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX palub 12.01.2019 määruskaebuses saata asi halduskohtule läbivaatamiseks ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajal on kaebeõigus ning kaebusega on võimalik saavutada selle eesmärki. Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28 ei ole asjassepuutuv, sest selle peale on esitatud kaebused haldusasjades nr 3-19-2409, 3-19-2417, 319-2418 ja 3-19-2423. Seega ei ole Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korralduse nr 345 pikendamine välistatud. Kaebajal on põhiõigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist (vt Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8). Vaidlustatud korraldus ei riku üksnes 2020/2021. õppeaastal kooli astuvate laste õigusi, vaid ka nende laste õigusi, kes astuksid kooli hiljem. Jääb arusaamatuks, kuidas saaksid nemad hiljem oma õigusi kaitsta, kui korralduse vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva. Halduskohus on jätnud esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida selle kohta Keila linnalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga.
7.Kaebaja põhjendustest nähtuvalt on kaebusega kohtusse pöördumise eesmärk saavutada olukord, kus kaebaja XX.XX.2014 sündinud lapsel, kellele Keila Põhikool ei ole elukohajärgne kool, kuid on tema elukohale lähim põhikool, oleks siiski võimalik asuda tulevikus õppima Keila Põhikooli, kus kaebaja kaks vanemat last juba praegu õpivad. Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korraldusega nr 345 kinnitatud Keila Põhikooli õpilaste vastuvõtmise tingimuste ja korra § 1 lg 2 tagab sellise võimaluse vaid neile lastele, kellele Keila Põhikool on elukohajärgne kool, mis on kaebaja hinnangul õigusvastane ja rikub tema õigusi.
8.Kohtupraktikas on iseenesest jaatatud lapsevanema õigust vaidlustada avaliku võimu organite otsuseid, mis muudavad oluliselt tingimusi, milles toimub õpilastele hariduse 3(4)
3-19-2348 kättesaadavaks tegemine ja nende poolt koolikohustuse täitmine, sest põhiseadus tagab vanematele otsustava sõna laste hariduse valikul sh suhetes avaliku võimuga. Sellisteks otsustusteks võivad olla näiteks kooli sulgemine või selle asukoha või õppekeele muutmine (nt Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13; Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 311-2982, p-d 24-25; Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2010 otsus nr 3-10-796, p-d 9-10), kuid ka kooli vastuvõtmise tingimuste muutmine. Põhiseaduse § 37 lg-d 2 ja 3 ei anna lapsevanemale siiski subjektiivset õigust nõuda, et kohalik omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist (sh senistel tingimustel), vaid kohaliku omavalitsus üksustel on koolivõrgu kujundamise küsimustes laialdane autonoomia (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p 48).
9.Ringkonnakohus nõustub samas halduskohtuga, et XX kaebus tuli kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kuna kaebaja XX.XX.2014 sündinud laps ei jõua 2020. a-l koolikohustuslikku ikka (PGS § 9 lg 2) ja Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korraldus nr 345 kehtib üksnes kuni 31.08.2020, siis ei saa vaidlustatud korraldus rikkuda ka lapsevanema õigust otsustada lapse hariduse küsimuste üle. Ehkki PGS § 7 lg 4 kohaselt võib vanema taotlusel kooli õppima asuda ka koolikohustuslikust east noorem laps, ei ole kaebaja praegusel juhul väitnud, et tal oleks selline soov ja täidetud oleksid ka PGS § 7 lg-s 4 sätestatud tingimused (s.o kooliväline nõustamismeeskond või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust, sealhulgas sotsiaalset küpsust, ja soovitanud kooli õppima asumist). Lapse praegune kooliküpsus ei ole ka tõenäoline, pidades silmas, et laps saab 7-aastaseks alles XX.XX.2021 ehk peaks PGS § 9 lg 2 järgi asuma õppima alates 2022/2023. õppeaastast. PS § 37 lg-st 3 tulenevat lapsevanema põhiõigust saab realiseerida alles siis, kui kooli õppima asumine on lähiajal toimumas (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2016 otsus nr 3-15-2725, p-d 11-12).
10.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna vaidlustatud korralduse p 2 sätestab üheselt, et korraldus kehtib kuni 31.08.2020, siis ei saa kõnealune haldusakt piirata kaebaja kolmanda lapse Keila Põhikooli õppima asumist ajal, kui laps jõuab koolikohustuslikku ikka. Ka juhul, kui halduskohus peaks rahuldama Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks esitatud kaebuse (kuigi kaebaja lapse nimel esitatud kaebuse haldusasjas nr 3-20-2 on Tallinna Halduskohus 20.01.2020 määrusega tagastanud, on eeltoodud volikogu otsuse peale esitatud kaebus menetlusse võetud näiteks haldusasjas nr 3-19-2409) ning Keila Põhikooli ei liideta Keila Kooliga ja õpilaste vastuvõtt Keila Põhikooli toimub ka pärast 2020/2021. õppeaastat, puuduks sellel vahetu mõju Keila Linnavalitsuse 14.11.2019 korralduse nr 345 kehtivusele, vaid Keila linnal tuleks kas pikendada 14.11.2019 korralduse kehtivust või reguleerida Keila Põhikooli õpilaste järgnevatel õppeaastatel vastuvõtmise tingimused ja kord uue korraldusega. Mõlemal juhul tuleks vastustajal anda selleks eraldi haldusakt, mida kaebaja saaks vajaduse korral vaidlustada.
11.Kuna kaebus on kaebeõiguse puudumise tõttu õigesti tagastatud, siis ei oma iseenesest tähtsust, kas kaebus tulnuks tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd vaidlustatud korraldus ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ei saa tal esineda ka õiguskaitsevajadust ja halduskohus on jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1 alusel õigesti rahuldamata.
12.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.12.2019 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.