Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
Keila Linnavalitsus kinnitas 14.11.2019. a korraldusega nr 345 Keila Põhikooli vastuvõtmise tingimused ja korra kuni 31.08.2020.
2.X.X. esitas 14.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korralduse nr 345 tühistamiseks osas, milles Keila ümbruskonna valdades elavad lapsed kaotasid Keila Põhikooli astumise õiguse ja osas, milles korraldus on tähtajaline. Kaebuse kohaselt elab kaebaja Lääne-Harju vallas ja on koolieelse lapse ema. Kaebaja kodule lähim põhikool on Keila Põhikool ning kaebaja soovib, et tema laps astuks õppima Keila Põhikooli. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 27 lg 1 lausele 2 on vanema jaoks koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Seega, kui laste vanemad tahavad saata oma lapsi Keila Põhikooli, siis Keila linn ei saa seda takistada, kuna Keila Põhikoolis on palju vabu õppekohti. Keila Linnavalitsuse 25.03.2011. a määrusega nr 5 kinnitatud „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimuste ja korra” § 3 lg-st 31 tuleneb, et koolikohustuslikel isikutel, kelle 1(3)
rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Keila linn, võimaldatakse Keila linna munitsipaalkoolis põhihariduse omandamine vabade õppekohtade olemasolul vaid vastavalt omavalitsuste vahelistele eelnevatele kokkulepetele. Sellised omavalitsuste vahelised kokkulepped on kaebaja hinnangul Keila Linnavalitsuse kohustus, mille mittetäitmine ei peaks mõjutama vanemate õigust valida oma lapsele kool. Kaebaja ei saa aru, miks Harjumaal elavatel Eesti Vabariigi kodanikel on vähem õigusi õppekohale kui elamisloata isikute lastel. Keila Linnavalitsus rikkus PGS § 27 lg-t 5, sest Keila Põhikooli hoolekogu oli kategooriliselt uue kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule vastu, kuid sellele vaatamata võttis Keila linnavalitsus korralduse nr 345 vastu. Kaebaja leiab, et tähtajaline korraldus on põhjendamatu ja korraldus peab olema tähtajatu. Kaebusele on lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks, kuna kaebaja õiguste kaitse jõustunud kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, sest taotlusi esimesse klassi astumiseks võetakse vastu üldjuhul alates 1. märtsist, mistõttu kohtumenetluse ajal Keila Põhikool lõpetab teistes valdades elavate laste vastuvõtmise ning kaebaja laps jääb õppekohata
3.Vastusena Tallinna Halduskohtu kohtunõudele esitas Keila linn 19.12.2019 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. X.X. esialgse õiguskaitse taotlus on eksitav ja põhjendamata. X.X. kaks vanemat last käivad Keila Põhikoolis ja neil on õigus jätkata kooliteed alates 01.09.2020 Keila Koolis. X.X. kolmas laps on sündinud 2014. aastal ega alusta 2020. aastal kooliteed. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Ajaks kui kaebaja kolmas laps jõuab kooliikka, on vaidlusaluse korralduse nr 345 kehtivus lõppenud. Korralduse kehtivust ei ole võimalik pikendada, sest korralduse kehtimine on seotud Keila Põhikooli tegevuse lõpetamisega 01.09.2020. Nii ei ole kaebusega võimalik saavutada soovitud eesmärki, et X.X. kolmas laps saaks kooliikka jõudes alustada õpinguid Keila Põhikoolis. Seega tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Järelikult on kaebus ilmselgelt perspektiivitu HKMS § 249 lg 3 tähenduses ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Samuti puudub eeltoodud põhjustel esialgse õiguskaitse vajadus, sest puudub pöördumatu kahjuliku tagajärje saabumise oht. Kaebus on perspektiivitu, sest kaebaja seisukoht, et Keila linn on kohustatud põhikooli vastu võtma õpilasi, kes ei ela Keila linnas, ei põhine kehtival õigusel. Ka ei ole Keila linn rikkunud korralduse andmisel PGS § 27 lg-t 5. PGS § 27 lg 5 kohaselt esitatakse kooli vastuvõtmise korra ja tingimuste eelnõu enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. Seda on tehtud. PGS § 27 lg-st 5 ei nähtu, et hoolekogu kooskõlastus või selle puudumine oleks koolipidajale õiguslikult siduv.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes HKMS §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2. Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).
5.Kohus peab vajalikuks võtta asja materjalide juurde Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korralduse nr 345.
6.Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
7.Vastustaja esitas koos 19.12.2019. a seisukohaga kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele ka väljavõtted Eesti Hariduse Infosüsteemist kaebaja kahe vanema lapse kohta, millelt nähtub, et mõlemad lapsed õpivad Keila Põhikoolis. Kuivõrd kaebaja vanemad lapsed juba õpivad Keila
2(3)
Põhikoolis, ei puuduta Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korraldus nr 345 nende õigusi, sest nad jätkavad oma õpinguid tulenevalt Keila Linnavolikogu 26.11.2019. a otsusest nr 28 Keila Koolis ega pea selleks Keila Põhikooli uuesti sisse astuma.
8.Vastustaja esitas 19.12.2019. a seisukoha lisana ka väljavõtte rahvastikuregistrist kaebaja kolmanda lapse kohta, millelt nähtub, et kaebaja kolmas laps on sündinud 2014. aastal. PGS § 9 lg 2 kohaselt on koolikohustuslik isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Kuna kaebaja kolmas laps ei ole seega järgmisel õppeaastal veel koolikohustuslik isik, ei puuduta Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korraldus nr 345 ka tema õigusi, sest selle korralduse kehtivus lõppeb pärast 31.08.2020 ehk enne kui kaebaja kolmas laps saab koolikohustuslikuks ning peab kooli õppima asuma.
9.Kuna Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korraldus nr 345 ei mõjuta eelnevast tulenevalt kaebaja laste õigusi, puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.Täiendavalt märgib kohus, et kaebus tuleks ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada põhjusel, et sellega pole võimalik saavutada kaebaja eesmärki, et tema kolmas laps saaks kooliikka jõudes alustada õpinguid Keila Põhikoolis. Kuna Keila Linnavolikogu liitis 26.11.2019. a otsusega nr 28 Keila Põhikooli Keila Kooliga lõpetades Keila Põhikooli tegevuse alates 01.09.2020, ei saaks kaebaja kolmas laps kooliikka jõudes Keila Põhikooli õppima asuda ka juhul, kui Keila Põhikoolis oleks Keila Linnavalitsuse 14.11.2019. a korralduse nr 345 osalise tühistamise tulemusel tagatud õppekohad ka lastele, kelle elukohajärgne kool ei ole Keila Põhikool.
11.Määrus pole jõustunud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuleb lahendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).
12.HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kuivõrd kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebaja õigusi, ei saa tal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.