Korteriühistu Lossi II hagiavaldus AT vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
340,56 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Lossi II, registrikood 80047702; asukoht: Uus 11 - 12, Vändra alev, 87701 Vändra vald, Pärnu maakond Hageja seaduslik esindaja: ÜM, XXX; e-post: XXX Kostja: AT, isikukood XXXXXXXXX; elukoht: XXX Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 12.05.2016 otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uus otsus, millega KÜ Lossi II menetluskulud jäävad 85 % ulatuses AT kanda ja AT menetluskulud jäävad tema enda kanda. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 12.05.2016 otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
Tsiviilasi nr: 2-15-123017 3.1.Korteriühistu Lossi II hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Mõista välja AT-lt Korteriühistu Lossi II kasuks 340, 56 eurot.
3.3.Korteriühistu Lossi II menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 85 % ulatuses AT kanda, AT menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. 3.4 Mõista välja AT-lt Korteriühistu Lossi II kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks 85 eurot. Ringkonnakohtus Korteriühistul Lossi II menetluskulusid ei olnud.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.30.12.2015.a. esitas hageja Korteriühistu Lossi II kohtule hagiavalduse, millega palub kostjalt AT-lt hageja kasuks välja mõista 388,53 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt AT ei ole alates 09.02.2012.a. kuni 08.07.2013.a. tasunud Korteriühistu Lossi II arvele arvete eest, kuigi ise tarbis vett, elektrit jne. 29.03.2016.a. toimunud eelistungil selgitas hageja, et kostja AT ei ole tasunud tarbitud kommunaalteenuste eest alates 2012.a. Vahepeal mingeid makseid ta tegi ja siis jättis jälle maksed tasumata. Hageja nõudeks on 388,53 eurot perioodi 09.02.2012.a.-08.07.2013.a. eest. Nõue koosneb tasumata kommunaalmaksetest.
3.26.01.2016.a. ja 27.01.2016.a. on hageja esitanud vastuse kohtunõudele selgitades, et hagiavalduse allkirjastanud ÜM omab Korteriühistu Lossi II esindamise õigust, samuti esitab kohtule praegu kehtiva põhikirja- kinnitatud 12-02-2014.a. millest nähtub, et juhatuse liikmele ei ole seatud piiranguid ühistu esindamisel. Korteriühistu moodustati detsembris 1994.a. Kostja AT ei kuulunud algselt ühistusse, sest A/S KVE kellele kuulus elamu Uus tn 11 Vändra alev Pärnumaa keeldus talle erastamast korterit Uus tn 11- 5, kuna AT keeldus tasuma arvet ümberehitustööde eest, millega elamu viidi üle elektriküttele.
4.Asutamiskoosolekul otsustati, et hooldustasu (remondifond) arvestatakse ostumüügilepingul oleva arvestusliku üldpinna järgi. Kuna AT ei olnud korterit erastanud, siis arvestati ruutmeetrid korter number 1. (ühe) järgi, mis asetseb tema korteri all ja on identne kostja korteriga. Korter 5, arvestuslik üldpind 65,0 m2, omanik: AT. Ruutmeetri hinnad praegu: 01.oktoober kuni 30.aprill on 0,0639 eurot ja 01.mai kuni 30.september on 0,1917 eurot. Vesi ja kanalisatsioon arvestatakse vastavalt korteri veemõõtja/veemõõtjate näitude järgi (näidud teatab korteriomanik hiljemalt järgneva kuu esimeseks kuupäevaks). Hinnad vastavalt Vändra alevi hinnakirjale. Kui peaveemõõtja (alates septembrist 2014.a. taatlemata ja näitu ei arvestata) korterite veemõõtja näitude vahel tekkis erinevus, mis on loomulik, siis ühistu otsustas, et vahe maksavad korteriomanikud koefitsendiga oma veenäidust. Praegu
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-123017 maksab iga korter ainult oma veenäitu. Üldelektrit maksavad kõik korteriomanikud võrdsetes osades. Prügi maksustatakse vastavalt korteris elavate inimeste arvule, korteriomanik on kohustatud elanike arvu muutustest raamatupidajale teatama. Lisaks maksab iga korteriomanik konteinerirenti 0,68 eurot kuus korteriomandi kohta. Raamatupidamisteenus 4 eurot kuus korteriomandi kohta. Majandamise, ehk kommunaalkulud ühistus on üldelekter, vesi, prügiveoteenus ja alates 07.2013.a. raamatupidamisteenus. Raamatupidamisteenus aastal 2013 oli 140 eurot ühistule, jagada 20 ga saab korteri hinnaks 7 eurot. Üldelekter, vastavalt saadud elektriarvele on meil samuti jagatud võrdsetes osades korteri kohta, kuna elanike kohta arvestamine oleks ebaõiglane, sest meil oli 5 korterit elaniketa, vahel ka 6, praegu 4 aga ka nende korterite omanikel kes alaliselt uus tn 11 ei ela on õigus kasutada ühiselektrit aga keegi ei saa kontrollida nende kohal viibimist või mitteviibimist.
5.Kostja ei ole kunagi vaidlustanud neid numbreid, on tasunud arveid enne viimast võlaperioodi, 05.09.2011 tasutud 1059,13 eurot ja alates 07.2013.a. maksab jälle. Aastal 2012.a. olid samad hinnad mis aastal 2011. Alles alates 01.10. 2013.a. muutusid vee ja kanalisatsiooni hinnad.
6.Vaidlusalusele viiele korteriomanikule kuuluva keskküttekatla (voolutarve kütteperioodil omab eraldi voolumõõtjat) kasutatav elekter lahutatakse eelnevalt kogusummast. Vee ja kanalisatsiooni tarbimise kohta peavad kõik korteriomanikud, iga kuu esimeseks kuupäevaks esitama, kas juhatusele või meili teel raamatupidajale korteris oleva/olevate veemõõtjate näidud. Seega arvestatakse iga korteri tegelikku veekulu. Viiele korteriomanikule kuuluv katel ei tekita igakuist veekulu, sest on kinnine süsteem ja võib töötada aastaid ilma ühtegi lisaliitrit vajamata. Elamu üldveemõõtja ja korteriomanike veemõõtjate näitude summa vahe lisati koefitsiendi alusel igale korterile vastavalt seal tarbitud veehulgale. 7.AT korteris uus tn 11- 5, Vändra alev, Pärnumaa on veemõõtja alates 25. veebruarist 1998.a. Praegu üldveemõõtja elamul puudub, ja arvestus käib korteriomanike teatatud näitude alusel. Prügikonteineri rent kuus on 13,6 eurot. See on jagatud 20 korteriomandi peale, sest ka Uus tn 11 pidevalt mitteelavatel ühistuliikmetel on õigus prügikonteinerit kasutada. Prügi arvestatakse vastavalt korterites tegelikult elavate inimeste arvule ja on seega kuude lõikes erinev.
8.Hooldustasu kujunemine AT-le kuuluvale korteriomandile: Kogu maksustamisele kuuluv pind, uus tn 11: 1173 m2, Korter 5 maksustatav pind: 65,0 m2 moodustab 5,5% maksustamisele kuuluvast pinnast. Ruutmeetri hind: 01.05- 30.09 on 0,1917 eurot ja 01.1030.04 0,0639 eurot. AT on aastal 2012 08.veebruaril kandnud KÜ Lossi II arvele (nimetusega kommunaalmaksed) 40,30 eurot, seega võlgneb AT KÜ Lossi II le seisuga 31.detsember 2012.a. 241,32 eurot Kostja vastuväited
9.Kostja esitas 19.01.2016.a. ja 21.01.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei tunnista hagi.
10.Kostja ei tunnista hagi esitanud ÜM kui juhatuse liiget ja kui KÜ Lossi II seaduslikku esindajat. Korteriühistus on vahetunud juhatuse koosseisud, mis on tõendatav dokumentaalselt. Isik ei saa tugineda ka vahepealsetele koosoleku protokollidele (14.05. 2014 ja 29.05.2014a. korduskoosoleku protokoll ), mille kokkukutsumisel on rikutud MTÜS § 20 p.1 ja seoses sellega tuleb kohaldada MTÜS § 21 p 3.
11.Kostja on väitnud, et on teadlik oma võlast, kuid seda peab tõestama KÜ, sest on lahendamise üks osapool. Kostja ei peagi sellest aru andma ÜM-le, kes ei ole kunagi tegelenud KÜ majandustegevusega ega KÜ juhtimisega, mida ei kinnita ükski aruanne. Ta ei ole teadlik KÜ raamatupidamisest, mis on ka antud hetkel kolmandate isikute käes, kes on püüdnud suunata KÜ tegevust. Kostja ei tunnista võlga
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-123017 01.01.2012 – 01.12.2012a. eest summas 316,15 eurot, mis on aegunud tulenevalt seadusandlusest ja 01.01.2013 - 10.05.2013a. eest summas 72,38 eurot jääb kostjale moraalse kahju katteks.
12.Kostja ei ole nõus arvetel märgitud KÜ üldvee kuludega. Kostjat ei rahulda põhjendus elamu üldvee kulu esitamisega korteriomanikele protsentuaalselt lisaks korteris kasutatud tegeliku vee kulule, juhatuse poolt vea otsimisest keeldumist, põhjendades seda ettenähtud kuluga elamule. Kostja ei nõustu hageja põhjendustega ja nimetab seda varguseks, kuna vesi on sisenenud läbi üldarvesti elamusse ja selle leket pole tõestatud.
13.26.01.2016.a. ja 03.02.2016.a. täiendas kostja enda seisukohti vastavalt kohtunõudele, mille järgi kostja ei tunnista hageja esindajat juhatuse liikmena ja vastavate volituste omamist.
14.Arvete koostamisel ja esitamisel on rikutud mõtteliste osade majandamisel tehtud kulude ja liikmete vahel majandamiskulude jagamise põhimõtteid, kuna ei ole arvestatud kaasomandi ruumide (70m2) kasutajate liikmete arvu, ruumide üldpinda ja teenuse kulu (vesi , elekter). Arved ei sisalda arvestust alates 2002.a. ja seega on esitatud arved koostatud ja esitatud valeandmetega, mida peab tõestama KÜ, kui arve esitaja. Kostja ei pea 5-10 m3 vee üldkulu 20 korteriga majas loomulikuks, mis on ( 2-3 korteri vesi) kostja üks vastasseisu põhjustest. Endiselt pean seda varguseks ja KÜ juhatuse tegemata tööks.
15.Kostja on nõus arvel näidatud ja esitatud veekuluga, mis on ka ainus aktsepteeritav number, kuna selle näidu esitab kostja vastavalt korteriomandis tegelikult kulutatud vee eest ise. Esimese astme kohtu otsus
16.Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 340,56 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot.
17.Otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja 14.05.2014 ja 29.05.2014 üldkoosolekute protokollide koopiad, millest nähtub hagiavalduse allkirjastanud isiku ÜM hageja esindusõigus. Kohus leiab, et ÜM-l on kõik õigused hageja esindamiseks kuni 29.05.2017.
18.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud tarbitud teenuste eest kokku 388,53 eurot, so perioodi 09.02.2012-08.07.2013 eest. Kostja on eelistungil kinnitanud, et ta on hagejale jätnud tasumata 2012.a kuni 2013 .a juuli üldelektri, üldvee ja prügiveo eest, sest ei ole nõus nende kulude jagamisega korteriühistu liikmete vahel.
19.Kohtule on esitatud hageja arvestused, mille on järgi pidi kostja AT tasuma üldelektri, üldvee ja prügiveo kulude eest: 2012.a. jaanuarikuu eest 23,92€, 2012.a. veebruarikuu eest 18,24€, 2012.a. märtsikuu eest 20,88€, 2012.a. aprillikuu eest 24,33€, 2012.a. maikuu eest 28,95€, 2012.a. juunikuu eest 27,35€, 2012.a. juulikuu eest 30,88€, 2012.a. augustikuu eest 27,86€, 2012.a. septembrikuu eest 15,25€, 2012.a. oktoobrikuu eest 18,51€, 2012.a. novembrikuu eest 20,32€, 2012.a. detsembrikuu eest 25,13€, 2013.a. jaanuarikuu eest 26,55€, 2013.a. veebruarikuu eest 23,31€, 2013.a. märtsikuu eest 22,63€, 2013.a. aprillikuu eest 23,57€, 2013.a. aprilli- kuni juulikuu eest 63,37€, so kokku 441,05 eurot. Hageja SEB Pank pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on tasunud 08.02.2012.a. 40,31€ (hageja on selle makse nõudest maha arvestanud) ning 09.07.2013.a., 12.07.2013.a. ja 15.08.2013.a. kokku 60,18 eurot prügi ja üldelektri eest. Seega on kohtule esitatud arvestuste järgi kostja võlgnevus hageja ees 340,56 eurot.
20.Kostja kulusid on arvestatud järgmiselt: Kogu maksustamisele kuuluv pind, Uus tn 11: 1173 m2. Korter 5 maksustatav pind: 65,0 m2 moodustab 5,5% maksustamisele kuuluvast pinnast. Ruutmeetri hind: 01.05- 30.09 on 0,1917 eurot ja 01.10- 30.04 0,0639 eurot. KÜ
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-123017 poolt arvestatud üldveekulu kostjale - 2012a. = 0,43 m3 lisavett kuus Kostjale x 20 krt. = 8,6 m3 (: koef .1,5 ) 5,7 m3 vee kadu elamus; 2013a. = 0,76 m3 lisavett kuus Kostjale x 20 krt. = 15,2 m3 (: koef.1,5) 10,1 m3 vee kadu elamus (I kd, tl 28-32). Üldelektri arvestab hageja ühistu liikmete vahel vastavalt Eesti Energia poolt esitatud arvetele. Vastavalt väljakujunenud tavale on prügi eest arvestatud kulu inimese kohta, kes kasutavad korterit.
21.Hageja esitatud tõendite põhjal on tõendatud, et KÜ-l Lossi II oli tekkinud kulud, mis tuli igal korteriühistu liikmel hagejale tasuda. Kostja tasumisele kuuluv summa on leitud: hooldustasu arvestus vastavalt eluruumi pindalale, üldvee maksumus on leitud koefitsiendi alusel vastavalt iga korteriomaniku proportsionaalselt tarbitud veehulgale (alus KÜ Lossi II üldkoosolek 30.04.2000), elekter võrdselt korteriühistu liikmete vahel, konteinerirent ja prügivedu vastavalt elanike arvule.
22.Hageja nõue 2012.a esitatud arvete osas ei ole aegunud, kuna 2012.a arvetel sissenõutavaks muutunud nõuete viimane esitamise tähtaeg on 31.12.2015. hagi esitati 30.12.2015.
23.Võttes arvesse, et kohus on hagi sisuliselt rahuldanud, muutes marginaalselt väljamõistetavat summat, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
24.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata. Juhul, kui kohus leiab, et hageja esindajal oli esindusõigus hagi esitamisel olemas, siis jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohaldada hageja nõuete kohta aegumist, menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja esindajal puudusid volitused hageja esindamiseks, mistõttu oleks maakohus pidanud hagi jätma läbi vaatamata. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti millega oleks antud ÜM-le volitused esindada vastustajat kohtumenetluses kostja vastu. 27.10.2015 esitas ÜM hageja nimel kohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks kostja vastu. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu kohustati vastustajat 14 päeva jooksul esitama hagiavalduse kostja vastu. Selle määruse sai hageja kätte 22.12.2015. Hageja põhikirja kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada 15 päeva jooksul. Seega oleks pidanud õigusvaidluse otsustamise küsimuse lahendama 05.01.2016, märkides selle ära ka päevakorra punktina. Seda kostja ei teinud ja kuna asjas puudub otsus, millest tuleks selgelt välja, et ÜM on antud vaidluses hageja esindaja, tuleb lugeda, et hagi ei ole kostja vastu esitatud, kuna esindajal puudus esindusõigus.
25.Hageja poolt ajavahemiku 01.01.2012 kuni 31.12.2012 eest summa 316,15 euro nõudmine on aegunud. Maakohus leidis, et 2012.a arvetel märgitud sissenõutavaks muutunud nõuete viimane aegumistähtaeg on 31.12.2015. Selle asjaolu üle vaidlus puudub. Kuna aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega ning hageja esindajal esindusõigus puudus, siis on 2012.a arvetel märgitud nõuded kostja vastu aegunud.
26.Üldvee kulude arvestus on vastuolus seadusega. Üldkoosoleku otsusega on otsustatud majandamiskulude jagamise alused hageja liikmete vahel. Hageja on tuginenud 30.04.2000 üldkoosoleku otsusele, millega üldvee maksumus on leitud koefitsiendi alusel vastavalt iga korteriomaniku proportsionaalselt tarbitud veehulgale. Üldkoosoleku otsusega ei saa otsustada korteriühistuseaduses erinevalt märgitud majandamiskulude jaotust korteriühistu liikmete vahel. Need saab erinevalt kehtestada vaid põhikirjas. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt üldvee eest tasu maksmist selliselt, et maksumus leitakse koefitsiendi alusel vastavalt iga korteriomaniku proportsionaalselt tarbitud veehulgale. 27.Maakohus jaotas menetluskulud poolte vahel ebaõigesti. Kuna hagi rahuldati osaliselt, oleks menetluskulud pidanud välja mõistma vastavalt nõude rahuldamise proportsioonile.
28.Hageja leidis vastuses kostja apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 12.05.2016 otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uus otsus, millega KÜ Lossi II menetluskulud jäävad 85 % ulatuses AT kanda ja AT menetluskulud jäävad tema enda kanda. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 12.05.2016 otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu seisukohta, et ÜM-l on kõik õigused hageja esindamiseks. Maakohus on tuvastanud, et hageja üldkoosolekute otsustega on ÜM määratud hageja juhatuse liikmeks. Asjast nähtub, et 14.12.2013 hageja kordus üldkoosoleku protokolli kohaselt (II kd, tlk 77-78) kinnitati hageja juhatuse liikmeks ÜM. 29.05.2014 hageja üldkoosoleku protokolli (II kd, tlk 10-11) järgi võeti vastu otsus, et juhatuse liikme ÜM ametiaega pikendatakse. Koosolekul viibis ka kostja, kes protokolli kohaselt nimetatud otsuse vastu ei hääletanud.
31.Kostja väidete kohaselt on kõik hageja üldkoosolekute otsused alates 14.05.2014 tühised, kuna üldkoosolekut pole kokku kutsunud kogu 13 liikmeline juhatus. Õige on kostja seisukoht, et vastavalt MTÜS § 20 lg-le 1 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Samas sätestab MTÜS § 29 lg 1, et juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet, lg 2 kohaselt, kui juhatus koosneb mitmest liikmest on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Hageja põhikirja (I kd, tlk 184-192) p-i 51 kohaselt on juhatus pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osaleb vähemalt 1/2 juhatuse liikmetest ning p-i 53 järgi juhatuse otsused võetakse vastu häälte enamusega juhatuse liikmete arvust. Seega, 13 liikmelise juhatuse olemasolul peab kvoorumi kokkusaamiseks juhatuse koosolekust osa võtma vähemalt 7 liiget ning otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 4 liiget. Eeltoodu kohaselt ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja üldkoosoleku peab kokku kutsuma 13 juhatuse liiget ning selle rikkumisel on üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Seega leidis maakohus õigesti, et ÜM-l oli hageja esindusõigus.
32.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et hagi esitamiseks tema vastu oleks pidanud olema üldkoosoleku otsus, kus personaalselt kostja suhtes otsustatakse hagi esitamine ja selles õigusvaidluses hageja esindaja määramine. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, kas kostja arvates on ta juhatuse liige või mõne muu põhikirjaga ettenähtud organi liige, et personaalselt temaga õigusvaidluse pidamise peaks otsustama üldkoosolek. Asja materjalidest nähtub siiski, et kostja oli revisjonikomisjoni liige, kuid 03.01.2016 hageja üldkoosoleku otsusega lõpetati tema volitused revisjonikomisjoni liikmena (I kd, tlk 176-179). Revisjonikomisjoni liige ei ole muu põhikirjaga ettenähtud organi liige MTÜS § 31 järgi. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagi esitati kostja kui hageja organi liikme vastu MTÜS § 19 lg 4 mõttes. Kostja vastu on esitatud hagi kui korteriühistu liikme vastu, kes on jätnud hagejale tasumata majandamiskulud. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hagi esitamiseks tema vastu oleks pidanud olema üldkoosoleku otsus, kus personaalselt kostja suhtes otsustatakse hagi esitamine ja selles õigusvaidluses hageja esindaja määramine. 33.Kostja leidis, et hageja nõue, mis tuleneb 2012.a osutatud teenuste eest on aegunud, kuna hagi esitas isik, kellel puudus selleks esindusõigus. Hageja esindaja esindusõigus leidis eelpooltooduga tõendamist. Seega on kostja aegumise vastuväide alusetu.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-123017
34.Käesolevas asjas nõudis hageja kostjalt kommunaalteenuste, sh üldvee, üldelektri ja prügiveo teenuse eest tasumist kokku summas 388,53 eurot. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, sest tuvastas, et kostja oli 2013.a tasunud prügi ja üldelektri eest ka summa 60,18 eurot, mida hageja nõude esitamisel ei arvestanud.
35.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja konkreetselt vaid temalt üldveekulude maksumuse väljamõistmist, kuigi palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Asjast nähtuvalt on hageja kostjale üldvee arveid esitanud selliselt, et arvestuse aluseks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutaja poolt esitatud arve, millest on maha lahutatud korteriomanike poolt esitatud korterite veemõõtjate näitude järgi tasumisele kuuluv summa ning tekkinud vahe eest maksmisele kuuluv summa on arvestatud igale korteriomanikule koefitsiendiga vastavalt teatatud korteri veenäidust.
36.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et kuna üldveekulude eest tasumise arvestus ei ole kooskõlas seaduse ega põhikirjaga, siis kostjalt üldveekulude tasumise nõudmine hageja esitatud arvutuskäigu alusel põhjendatud ei ole. Nagu apellatsioonkaebusest nähtub puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja üldkoosolekul 30.04.2000 võeti vastu otsus, mille kohaselt leitakse iga korteriomaniku tasumisele kuuluv osa üldvee maksumustest koefitsiendi alusel, arvestades proportsionaalselt iga korteriomaniku tarbitud veehulka.
37.Arvestades eeltoodut leiab kostja apellatsioonkaebuses, et see üldkoosoleku otsus üldveekulude arvestamise kohta on ebaseaduslik, kuna see ei ole kooskõlas seadusega ega hageja põhikirjaga. KÜS § 151 lg 1 järgi tasuvad korteriühistu liikmed korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Õige on kostja seisukoht selles, et KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel võib kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega. Käesolevale asjale on lisatud ka hageja põhikiri (I kd, tlk 184-192), mille p 21-23 järgi tuleb kütte, prügiveo, elamu remondi, sooja ja külma vee ja muude elamu majandamiseks vajalike kulutuste eest tasuda vastavalt korteriomanikule kuuluva korteri üldpinna suurusele või korteris elavate inimeste arvule. Maksmise tähtaeg ja vajadusel maksmise erikord määratakse kindlaks juhatuse otsusega.
38.Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui üldkoosolek võtab vastu otsuse, mille kohaselt arvestatakse majandamiskulude eest tasumisele kuuluv summa erinevalt põhikirjas sätestatust, ei too otsuse vastuolu seadusega üldjuhul iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Kuivõrd korteriühistuseaduses ei ole reguleeritud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid, tuleb KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. KÜS § 151 lg 1 ei ole kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu, vaid see säte reguleerib korteriühistu ja selle liikmete vahelisi suhteid. Korteriühistuseadus ei näe ette, et üldkoosoleku protokoll tuleks notariaalselt tõestada. Samuti ei ole seaduses sätestatud, et KÜS § 151 lg-ga 1 vastuolus olev üldkoosoleku otsus oleks tühine. Kui kostja leiab, et hageja otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda või et otsus ei vasta headele kommetele, peab ta neid asjaolusid tõendama. Käesolevas asjas ei ole kostja 30.04.2000 hageja üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise kohta nimetatud asjaolusid tõendanud. 39.Olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek võtab vastu ebaseadusliku otsuse, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-123017 kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Seega ei ole kostja väited hageja 30.04.2000 üldkoosoleku ebaseaduslikkuse kohta põhjendatud.
40.31. Hageja on asjas esitanud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutaja poolt hagejale esitatud arved 2012.a veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri eest (II kd, tlk 150, 154, 158, 162, 166, 173, 177, 181, 185, 189, 193) , 2013.a jaanuari, veebruari, mai, aprilli, mai, juuni eest (II kd, tlk 127, 129, tlk 133, 137, 141, 145) ja pangakonto väljavõtte teenuse osutajatele tasutud teenuste ning korteriomanike poolt arvete tasumise kohta (I kd, tlk 46-122). Hageja on esitanud korteriomanike poolt esitatud veenäitude summad nii 2012.a kui 2013.a kohta, sh ka kostja poolt teatatud veenäidu eraldi ning arvestuse selle kohta, kuidas koefitsiendi järgi kujunes üldvee eest tasumisele kuuluv summa (II kd, tlk 115-116, tlk 121). Hageja on esitanud arvestuse igale korteriomanikule arvestatud kõikide majanduskulude eest tasumisele kuuluvad summad (I, kd, tlk 19-33) iga teenuse lõikes. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse väited, et hageja jättis tõendamata selle, et kostja on üldvee eest tasumisega võlgnevuses.
41.Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses konkreetselt maakohtu otsust ülejäänud teenuste eest tekkinud võlgnevuste väljamõistmisel, kuigi palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostjalt majandamiskulude tasumata jätmisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmisel ja ei korda maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes.
42.Kuigi hagi rahuldati osaliselt, jättis maakohus poolte menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 100 eurot. Maakohu põhjendas oma otsust sellega, et hageja hagi sisuliselt rahuldati ja rahuldamata osa oli marginaalne, viidates TsMS § 163 lg-le 1, mille järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei saanud TsMS § 163 lg-le 1 viidates jätta hagi osalise rahuldamise korral kõiki menetluskulusid kostja kanda. Sellist võimalust viidatud normist ei tulene. Arvestades vaidluse asjaolusid ning hagi rahuldatud ja rahuldamata osa, tuleb hageja maakohtus kantud menetluskulud jätta 85 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kuna hageja menetluskuludeks maakohtus oli riigilõiv 100 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 85 eurot. Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus 43.Kuna kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis tulenevalt vaidluse asjaoludest ja arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ulatust, tuleb hageja menetluskulud ringkonnakohtus 85 % ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. Hagejal ringkonnakohtus menetluskulusid ei olnud, seega rahaliselt ringkonnakohtus neid kindlaks määrata ei saa.. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.