Korteriühistu Lossi II hagiavaldus A.T.i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
388,53 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Korteriühistu Lossi II, registrikood 80047702;
esindajad
asukoht: Uus 11 - 12, Vändra alev, 87701 Vändra vald, Pärnu maakond Hageja seaduslik esindaja: Ülle Müürsepp, Uus 11 - 19, Vändra alev, 87701 Vändra vald, Pärnu maakond; e-post: [email protected] Kostja:
A.T.,
isikukood
xxxxxxxxxxx;
elukoht:
Xxxxxxxxxxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Korteriühistu Lossi II hagi.
2.Välja mõista kostjalt A.T. ́ilt hageja Korteriühistu Lossi II kasuks 340,56 € (kolmsada nelikümmend eurot ja 56 senti).
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja A.T. ́i kanda.
2.Välja mõista kostjalt A.T. ́ilt hageja Korteriühistu Lossi II kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 100€ (ükssada eurot). Edasikaebamise kord Luba edasikaebamiseks ei ole esimese astme kohus andnud. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-15-123017
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.30.12.2015.a. esitas hageja Korteriühistu Lossi II kohtule hagiavalduse, millega palub kostjalt A.T.ilt hageja kasuks välja mõista 388,53 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt A.T. ei ole alates 09.02.2012.a. kuni 08.07.2013.a. tasunud Korteriühistu Lossi II arvele arvete eest, kuigi ise tarbis vett, elektrit jne. 29.03.2016.a. toimunud eelistungil on hageja selgitanud, et kostja A.T. ei ole tasunud tarbitud kommunaalteenuste eest alates 2012 a. Vahepeal mingeid makseid ta tegi ja siis jättis jälle maksed tasumata. Hageja nõudeks on 388,53 eurot perioodi 09.02.2012.a.-08.07.2013.a. eest. Nõue koosneb tasumata kommunaalmaksetest.
1.3.26.01.2016.a. ja 27.01.2016.a. on hageja esitanud vastuse kohtunõudele selgitades, et hagiavalduse allkirjastanud Ülle Müürsepp omab Korteriühistu Lossi II esindamise õigust, samuti esitab kohtule praegu kehtiva põhikirja- kinnitatud 12-02-2014.a. millest nähtub, et juhatuse liikmele ei ole seatud piiranguid ühistu esindamisel. Korteriühistu moodustati detsembris 1994.a. Kostja A.T. ei kuulunud algselt ühistusse, sest A/S KVE kellele kuulus elamu Xxxxxxxxxxx keeldus talle erastamast korterit Xxxxxxxxxxx, kuna A.T. keeldus tasumast arvet ümberehitustöödest, millega elamu viidi üle elektriküttele. Asutamiskoosolekul otsustati, et hooldustasu (remondifond) arvestatakse ostumüügilepingul oleva arvestusliku üldpinna järgi. Kuna A.T. ei olnud korterit erastanud, siis arvestati ruutmeetrid korter number 1. (ühe) järgi, mis asetseb tema korteri all ja on identne kostja korteriga. Korter 5, arvestuslik üldpind 65,0 m2, omanik: A.T.. Ruutmeetri hinnad praegu: 01.oktoober kuni 30.aprill on 0,0639 eurot ja 01.mai kuni 30.september on 0,1917 eurot. Vesi ja kanalisatsioon arvestatakse vastavalt korteri veemõõtja/veemõõtjate näitude järgi (näidud teatab korteriomanik hiljemalt järgneva kuu esimeseks kuupäevaks). Hinnad vastavalt Vändra alevi hinnakirjale. Kui peaveemõõtja (alates septembrist 2014.a. taatlemata ja näitu ei arvestata) korterite veemõõtja näitude vahel tekkis erinevus, mis on loomulik, siis ühistu otsustas, et vahe maksavad korteriomanikud koefitsendiga oma veenäidust. Praegu maksab iga korter ainult oma veenäitu. Üldelektrit maksavad kõik korteriomanikud võrdsetes osades. Prügi maksustatakse vastavalt korteris elavate inimeste arvule, korteriomanik on kohustatud elanike arvu muutustest raamatupidajale teatama. Lisaks maksab iga korteriomanik konteinerirent 0,68 eurot kuus korteriomandi kohta. Raamatupidamisteenus 4 eurot kuus korteriomandi kohta. Majandamise, ehk kommunaalkulud ühistus on üldelekter, vesi, prügiveoteenus ja alates 07.2013.a. raamatupidamisteenus. Raamatupidamisteenus aastal 2013 oli 140 eurot ühistule, jagada 20 ga saab korteri hinnaks 7 eurot. Üldelekter, vastavalt saadud elektriarvele on meil samuti jagatud võrdsetes osades korteri kohta, kuna elanike kohta arvestamine oleks ebaõiglane, sest meil oli 5 korterit elaniketa, vahel ka 6, praegu 4 aga ka nende korterite omanikel kes alaliselt uus tn 11 ei ela on õigus kasutada ühiselektrit aga keegi ei saa kontrollida nende kohal viibimist või mitteviibimist. Kostja ei ole kunagi vaidlustanud neid numbreid on tasunud arveid enne viimast võlaperioodi 05.09.2011 tasutud1059,13 eurot ja alates 07.2013.a. maksab jälle. Aastal 2012.a. olid samad hinnad mis aastal 2011. Alles alates 01.10. 2013.a. muutusid vee ja kanalisatsiooni hinnad.
2-15-123017
Vaidlusaluse viiele korteriomanikule kuuluva keskküttekatla (voolutarve kütteperioodil omab eraldi voolumõõtjat) kasutatav elekter lahutatakse eelnevalt kogusummast. Vee ja kanalisatsiooni tarbimise kohta peavad kõik korteriomanikud, iga kuu esimeseks kuupäevaks esitama, kas juhatusele või meili teel raamatupidajale korteris oleva/olevate veemõõtjate näidud. Seega arvestatakse iga korteri tegelikku veekulu. Viiele korteriomanikule kuuluv katel ei tekita igakuist veekulu, sest on kinnine süsteem ja võib töötada aastaid ilma ühtegi lisaliitrit vajamata. Elamu üldveemõõtja ja korteriomanike veemõõtjate näitude summa vahe lisati koefitsiendi alusel igale korterile vastavalt seal tarbitud veehulgale. A.T. i korteris xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx on veemõõtja alates 25. Veebruarist 1998.a. Praegu üldveemõõtja elamul puudub, ja arvestus käib korteriomanike teatatud näitude alusel. Prügikonteineri rent kuus on 13,6 eurot. See on jagatud 20 korteriomandi peale, sest ka uus tn 11 pidevalt mitteelavatel ühistuliikmetel on õigus prügikonteinerit kasutada. Prügi arvestatakse vastavalt korterites tegelikult elavate inimeste arvule ja on seega kuudelõikes erinev. Hooldustasu kujunemine A.T. ile kuuluvale korteriomandile: Kogu maksustamisele kuuluv pind, uus tn 11: 1173 m2, Korter 5 maksustatav pind: 65,0 m2 moodustab 5,5% maksustamisele kuuluvast pinnast. Ruutmeetri hind: 01.05- 30.09 on 0,1917 eurot ja 01.10- 30.04 0,0639 eurot. A.T. on aastal 2012 08. Veebruaril kandnud KÜ Lossi II arvele (nimetusega kommunaalmaksed) 40,30 eurot, seega võlgneb A.T. KÜ Lossi II le seisuga 31.detsember 2012.a. 241,32 eurot
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja esitas 19.01.2016.a. ja 21.01.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja A.T. ei tunnista hagi. 1) Kostja ei tunnista hagi esitanud Ülle Müürseppa kui juhatuse liiget ja kui KÜ Lossi II seaduslikku esindajat. Isiku tegevus juhatuse liikmena vastab olukorrale, kuidas on Ü. Müürsepp sinna valitud (2000a.) - koosolekul mitte osaledes. Seega on tegevus õigustühine. Korteriühistus on vahetunud juhatuse koosseisud, mis on tõendatav dokumentaalselt. Isikul ei saa tugineda ka vahepealsetele koosoleku protokollidele (14.05. 2014 ja 29.05.2014a. korduskoosoleku protokoll ), mille kokkukutsumisel on rikutud MTÜS § 20 p.1 ja seoses sellega tuleb kohaldada MTÜS § 21 p 3. 2) Kostja on väitnud, et on teadlik oma võlas, kuid seda peab tõestama KÜ, sest on lahendamise üks osapool. Kostja ei peagi sellest aru andma sikule (Ülle Müürsepp), kes ei ole kunagi tegelenud KÜ majandustegevusega ega KÜ juhtimisega, mida ei kinnita ükski aruanne ega ole teadlik KÜ raamatupidamisest, mis on ka antud hetkel kolmandate isikute käes, kes on püüdnud suunata KÜ tegevust. Kostja ei tunnista võlga 01.01.2012 – 01.12.2012a. eest summas 316.15 eurot, mis on aegunud tulenevalt seadusandlusest ja 01.01.2013 - 10.05.2013a. eest summas 72.38 eurot jääb kostjale moraalse kahju katteks. 3) Kostja ei ole nõus arvetel märgitud KÜ üldvee kulud. Kostjat ei rahulda põhjendus elamu üldvee kulu esitamisega korteriomanikele protsentuaalselt lisaks korteris kasutatud tegeliku vee kulule, juhatuse poolt vea otsimisest keeldumist, põhjendades seda ettenähtud kuluga elamule. Kostja ei nõustu hageja põhjendustega ja nimetab seda varguseks, kuna vesi on sisenenud läbi üldarvesti elamusse ja selle leket pole tõestatud.
2.2.26.01.2016.a. ja 03.02.2016.a. täiendas kostja enda seisukohti vastavalt kohtunõudele, mille järgi kostja ei tunnista hageja esindajat juhatuse liikmena ja vastavate volituste omamist. Arvete koostamisel ja esitamisel on rikutud mõtteliste osade majandamisel tehtud kulude ja liikmete vahel majandamiskulude jagamise põhimõtteid , kuna ei ole arvestatud kaasomandi ruumide (70m2) kasutajate liikmete arvu , ruumide üldpinda ja teenuse kulu (vesi , elekter). Arved ei sisalda arvestust alates 2002.a. ja seega on esitatud arved koostatud ja esitatud
2-15-123017
valeandmetega, mida peab tõestama KÜ, kui arve esitaja. Kostja ei pea 5-10 m3 vee üldkulu 20 korteriga majas loomulikuks, mis on ( 2-3 korteri vesi) kostja üks vastasseisu põhjustest. Endiselt pean seda varguseks ja KÜ juhatuse tegemata tööks. Kostja on nõus arvel näidatud ja esitatud veekuluga, mis on ka ainus aktsepteeritav number kuna selle näidu esitab Kostja vastavalt korteriomandis tegelikult kulutatud vee eest ise, mis ei ole põhjus valede arvete maksmiseks.
MENETLUSE KÄIK
3.Korteriühistu Lossi II esitas 27.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 396,59 euro saamiseks. Kohus tegi 4.11.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 6.11.2015 aadressil Pärnu maakond, Vändra vald (alev), Vändra alev, Uus 11-5, 87701. Võlgnik A.T. esitas 19.11.2015 nõudele vastuväite. 17.12.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Korteriühistu Lossi II hagiavaldus A.T.i vastu 396,59 EUR nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjale esitas vastuväite makseettepanekule. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 17.12.2015.a määrusega esitama nõuetekohast hagiavaldust. Korteriühistu Lossi II esitas 30.12.2015.a hagiavalduse, mille kohaselt A.T. on korteri, asukohaga Uus 11-5, Vändra, omanik. Seisuga 30.11.2015.a. võlgneb A.T. korteriühistule Lossi II 388,53 eurot. 31.12.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse lihtsustatud korras ja alustas eelmenetlust. 21.01.2016.a. ja 27.01.2016.a. edastas kohus pooltele kohtunõuded, millega selgitas kohaldatavat õigust ja tegi ettepanekud tõendite esitamiseks. 29.03.2016.a. toimunud eelistungil on pooled jäänud kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 12.04.2016.a. ning vastuväidete esitamise ajaks 19.04.2016.a., mis oli asjas ka eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks. 20.04.2016.a. määras Pärnu Maakohus tsiviilasjas kirjaliku menetluse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.1.Kostja A.T. on leidnud, et Ülle Müürsepal ei ole õigust hagejal KÜ Lossi II nimelt hagiavaldus esitada, seetõttu tuleks hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Kohtu 21.01.2016.a. nõudel on Ülle Müürsepp esitanud kohtule hageja Korteriühistu Lossi II üldkoosolekute 14.05.2014.a. ja 29.05.2014.a. protokollide koopiad tõendamaks, et hagiavalduse allkirjastanud Ülle Müürsepp omab Korteriühistu Lossi II esindamise õigust. Nimetatud üldkoosolekute protokollidest nähtub, et 29.05.2014.a., et korteriühistu üldkoosolek on otsustanud „pikendada registrisse kantud juhatuse liikmete Ülle Müürsepp [...] ametiaega.“ Samal koosolekul on otsustatud võlgnike suhtes võlgade sissenõudmine. Tulenevalt Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 2 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. Kohus leiab, et Ülle Müürsepal on kõik õigused hageja esindamiseks kuni 29.05.2017.a. (põhikirja p. 48 kohaselt on juhatuse volituste tähtaeg 3 aastat). Põhjendamatu on kostja väide, et kuna Ü. Müürsepa volitused olid vahepeal katkenud (2002. aastal), siis ei saaks ta praegu juhatuse liikmeks olla. Oluline on see, et korteriühistu liikmed on 29.05.2014.a. avaldanud tahet Ülle Müürsepa juhatusse määramiseks, seetõttu ei oma varasemad asjaolud mingit tähtsust. Protokollitud otsus võis olla märgitud juhatuse liikme volituste pikendamisena, sisuliselt on aga tegemist Ü. Müürsepa juhatuse liikmeks määramisega uueks ametiajaks 2014.a. kuni 2017.a.
2-15-123017
4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on ei ole kostja tasunud oma tarbitud teenuste eest kokku summas 388,53 eurot, so perioodi eest 09.02.2012-08.07.2013.a. Kostja on eelistungil kohtule kinnitanud, et ta on korteriühistule jätnud tasumata 2012.a. kuni 2013 juuli üldelektri, üldvee ja prügiveo eest, sest ei ole nõus nende kulude jagamisega korteriühistu liikmete vahel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohtule on esitatud hageja arvestused, mille on järgi pidi kostja A.T. tasuma üldelektri, üldvee ja prügiveo kulude eest: 2012.a. jaanuarikuu eest 23,92€, 2012.a. veebruarikuu eest 18,24€, 2012.a. märtsikuu eest 20,88€, 2012.a. aprillikuu eest 24,33€, 2012.a. maikuu eest 28,95€, 2012.a. juunikuu eest 27,35€, 2012.a. juulikuu eest 30,88€, 2012.a. augustikuu eest 27,86€, 2012.a. septembrikuu eest 15,25€, 2012.a. oktoobrikuu eest 18,51€, 2012.a. novembrikuu eest 20,32€, 2012.a. detsembrikuu eest 25,13€, 2013.a. jaanuarikuu eest 26,55€, 2013.a. veebruarikuu eest 23,31€, 2013.a. märtsikuu eest 22,63€, 2013.a. aprillikuu eest 23,57€, 2013.a. aprilli- kuni juulikuu eest 63,37€, so kokku 441,05 eurot. Hageja SEB Pank pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on tasunud 08.02.2012.a. 40,31€ (hageja on selle makse nõudest maha arvestanud) ning 09.07.2013.a., 12.07.2013.a. ja 15.08.2013.a. kokku 60,18 eurot prügi ja üldelektri eest. Seega on kohtule esitatud arvestuste järgi kostja võlgnevus hageja ees 340,56 eurot. Nii korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kui ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 järgi kannavad korteriomanikud kaasomanikena ühised maja valitsemisega seotud kulud vastavalt kaasomandiosa suurusele. Maja valitsemisel korteriühistu vahendusel näeb KÜS § 151 ette ühiste kulude kandmise sarnaselt vastavalt eluruumide pindala osatähtsusele, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta (RKTKo nr 3-2-1-52-12, p 12). Hageja põhikirja p-st 18. ei nähtu kulude teistsugust määramist (I kd, tl 185-186) nagu ka eriregulatsiooni majas tarbitud elektrienergia, samuti üldvee ja prügiveo eest tasumiseks. Sätestatud on „sihtotstarbelised maksed“, kuid kulusid ei ole märgitud. Seega tuleb kostjal hagejale üldreeglina tasuda ühiste kulude (vesi, elekter ja prügivedu) kandmise eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Kostja kulusid on arvestatud järgmiselt: Kogu maksustamisele kuuluv pind, uus tn 11: 1173 m2. Korter 5 maksustatav pind: 65,0 m2 moodustab 5,5% maksustamisele kuuluvast pinnast. Ruutmeetri hind: 01.05- 30.09 on 0,1917 eurot ja 01.10- 30.04 0,0639 eurot. KÜ poolt arvestatud üldveekulu kostjale - 2012a. = 0,43 m3 lisavett kuus Kostjale x 20 krt. = 8,6 m3 (: koef .1,5 ) 5,7 m3 vee kadu elamus; 2013a. = 0,76 m3 lisavett kuus Kostjale x 20 krt. = 15,2 m3 (: koef.1,5) 10,1 m3 vee kadu elamus (I kd, tl 28-32). Üldelektri arvestab hageja ühistu liikmete vahel vastavalt Eesti Energia poolt esitatud arvetele. Vastavalt väljakujunenud tavale on prügi eest arvestatud kulu inimese kohta, kes kasutavad korterit. Kostja vastuväite järgi ei ole arvetele märgitud korteriühistu üldkulude summa, mida tuleb ühistu liikmete vahel jagada, seetõttu ei nõustu kostja hageja esitatud kuludega. Pärast eelistungit on hageja 11.04.2016.a. esitanud kohtu ettepanekul raamatupidamise koondtabeli kuni detsember 2012 ning väljavõtted 2012.a. ja 2013.a. majanduskulude kujunemise kohta, samuti Eesti Keskkonnateenuste, Veolia Keskkonnateenused, OÜ Vändra MP ja Eesti Energia AS poolt hagejale KÜ Lossi II esitatud arved 02.2012.a. kuni 06.2013.a. (II kd, tl 115-193). Hageja esitatud tõendite põhjal on tõendatud, et KÜ Lossi II olid tekkinud ühised kulud, mis tuli igal korteriühistu liikmel hagejale tasuda. Kostja tasumisele kuuluv summa on leitud: hooldustasu arvestus vastavalt eluruumi pindalale, üldvee maksumus on leitud koefitsiendi alusel vastavalt iga korteriomaniku proportsionaalselt tarbitud veehulgale (alus KÜ Lossi II üldkoosolekul 30.04.2000.a.), elekter võrdselt korteriühistu liikmete vahel, konteinerirent ja prügivedu vastavalt elanike arvule.
2-15-123017
Kohus leiab, et majandamiskulud on tõendatud ja hageja nõue tuleb osaliselt rahuldada. Kohus rahuldab nõude osas, mis on kostja poolt tasumata, so summas 340,56 eurot.
4.3.Kostja A.T. on esitanud aegumise vastuväite, leides, et nõuded summas 316,15 eurot 01.01.2012.a. kuni 01.12.2012.a. on aegunud. Majandamiskulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 2012.a. arvetel märgitud sissenõutavaks muutunud nõuete viimane esitamise tähtaeg on 31.12.2015.a. Hageja on esitanud kohtule hagi 30.12.2015.a. TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seega ei ole hageja esitatud nõue 2012.a. esitatud arvete osas aegunud. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 30.12.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles põhinõude suuruseks on 388,53 eurot, mis on ka tsiviilasja hinnaks. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus on hagi sisuliselt rahuldanud, muutes marginaalselt väljamõistetavat summat, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitatud kohtule taotlus menetluskulude hüvitamiseks, so riigilõiv summas 100 eurot. Teisi menetluskulusid hagejal ei ole. Hageja menetluskuluks on olnud tasutud riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Jõustumine lisalehel
KOHTUOTSUS JÕUSTUS 03.01.2017 jõustumisega osaliselt järgmises sõnastuses:
Tallinna
RESOLUTSIOON:
Ringkonnakohtu
30.11.2016
otsuse
2-15-123017
1.Pärnu Maakohtu 12.05.2016 otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uus otsus, millega KÜ Lossi II menetluskulud jäävad 85 % ulatuses A.T.i kanda ja A.T.i menetluskulud jäävad tema enda kanda. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 12.05.2016 otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.A.T.i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Korteriühistu Lossi II hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Mõista välja A.T.ilt Korteriühistu Lossi II kasuks 340, 56 eurot.
3.3.Korteriühistu Lossi II menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 85 % ulatuses A.T.i kanda, A.T.i menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. 3.4 Mõista välja A.T.ilt Korteriühistu Lossi II kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks 85 eurot. Ringkonnakohtus Korteriühistul Lossi II menetluskulusid ei olnud.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
VÄLJAVÕTE ÕIGE
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.