Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Tsiviilasja number
2-14-33773
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2016. a, Tartu
Kohtuasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi N.K. vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. jaanuari 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.K. apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
450 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): N.K. (isikukood XXXX); seaduslik esindaja N.S. (isikukood XXXX ); lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (hageja): Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N.K. apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 19. jaanuari 2016. a otsus osaliselt, s.o. hagi rahuldamise aluse ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi N.K. vastu lepingust tuleneval alusel ja rahuldada hagi alternatiivsel, s.o alusetust rikastumisest tuleneval alusel.
3.Mõista välja N.K. Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks 225,87 eurot, millest 200 eurot moodustab põhivõlg, 0,28 eurot intress ja 25,59 eurot ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti mõista välja N.K.
Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks viivis põhivõlgnevuselt 200 eurot alates
1.detsembrist 2016. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda.
5.Määrata Era Liisingu Inkassoteenused AS-i poolt kahes kohtuastmes kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus kindlas summas 300 eurot.
6.Määrata N.K. poolt kahes kohtuastmes kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus kindlas summas 290 eurot.
7.Tasaarvestada poolte vastastikused nõuded menetluskulude hüvitamiseks ja mõista N.K. välja Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks 152,50 eurot menetluskulude katteks. Menetluskuludelt summas 152,50 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Era Liisingu Inkassoteenused AS (hageja) esitas 27. aprillil 2015 Viru Maakohtule hagiavalduse võlgnevuse summas 450 eurot nõudes N.K. (kostja). Laenulepingust tulenev võlgnevus sisaldab põhivõlga summas 200 eurot, intressi 33,60 eurot, viivist 200 eurot ning võla sissenõudmise kulusid 16,40 eurot. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et laenuleping on tühine ja jätab rahuldamata hageja laenulepingust tuleneva nõude, nõuab hageja kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel välja 200 eurot koos intressi ja viivisega seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SMS Laen ja kostja 20. aprillil 2014 interneti vahendusel laenulepingu, mille alusel AS SMS Laen andis kostjale laenu 200 eurot. Kostja kohustus tagastama laenusumma ja intressi 33,60 eurot hiljemalt 22. maiks 2015. Kostja ei teinud laenu tagastamiseks ühtegi makset. Hageja omandas 14. juulil 2014 363,38 euro suuruse nõude kostja vastu AS-ga SMS Laen 1. detsembril 2010 sõlmitud nõudeõiguste loovutamise lepingu alusel. Hagejal ei õnnestunud kostjalt võlga kohtuväliste vahenditega kätte saada. Hageja esitas 3. oktoobril 2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 394,60 euro saamiseks. Kostja seaduslik esindaja esitas 4. detsembril 2014 nõudele vastuväite.
Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis hageja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja leidis, et kuna eestkoste on kostja üle seatud pärast laenulepingu sõlmimist ning kostja esindaja pole tõendanud, et kostja oli piiratud teovõimega juba laenulepingu sõlmimise ajal, puudub alus laenulepingu tühistamiseks. Juhul, kui kohus siiski leiab, et laenuleping on tühine, palus hageja alternatiivselt rahuldada nõude alusetu rikastumise sätete alusel.
2.Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud, viidates, et kostja suhtes on tsiviilasja nr 2-14-54128 raames viidud läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis ning kostja üle on seatud eestkoste. Kostjal on diagnoositud vaimuhaigus. Ekspertiisi kohaselt uuritav ei orienteeru täielikult ühiskondlikus ja poliitilises elus, ta ei ole võimeline teostama valimisõigust.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 19. jaanuari 2016 otsusega hagi täies ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 450 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohus täiendas otsust kirjeldava ja põhjendava osaga 26. veebruaril 2016. Kohus märkis, et N.K. üle seati tsiviilasja nr 2-14-54128 raames eestkoste 30. oktoobril 2014. Avaldus eestkoste seadmiseks esitati kohtule 7. juulil 2014. Eestkoste seadmise määruse alusel ei saa otseselt järeldada, et kostja oleks olnud piiratud teovõimega laenulepingu sõlmimise ajal, 20. aprillil 2014, mis tooks kaasa laenulepingu tühisuse. Seda asjaolu pole kostja tõendanud. Kõikidele asjaoludele tuginedes on laenuleping täies ulatuses kehtiv, kostjale on rahasumma üle kantud ning kostja on lepingut rikkunud. Hageja nõue on õiguslik ja põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.N.K. (kostja) esitas Viru Maakohtu 19. jaanuari 2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud uurimispõhimõtet. Kostja suhtes läbi viidud psühhiaatriaekspertiisiga tutvudes oleks kohtul pidanud tekkima arvamus, et kostja oli piiratud teovõimega juba laenulepingu sõlmimise ajal. Maakohus oli kohustatud nõudma kostja esindajalt täiendavaid tõendeid kostja psüühilise seisundi kohta 2014. aasta aprillis. Viru Maakohus jättis analoogses tsiviilasjas nr 2-14-61933 rahuldamata teise krediidiasutuse hagi sama kostja vastu.
5.Era Liisingu Inkassoteenused AS (hageja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudus Tartu Ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Vaidlustatud maakohtu otsus on tehtud lihtmenetluses, seega ei pea esitatud apellatsioonkaebust ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtma, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid, kui see võis oluliselt mõjutada lahendit. Vaidlusaluses kohtulahendis ei esine ühtegi nimetatud alust, seega saab Tartu Ringkonnakohus kaebuse menetlemisest keelduda või kaebuse läbi vaatamata jätta. Apellatsioonkaebuse lisad tuleks jätta läbi vaatamata ja tagastada kostjale. Kostja pole neid dokumente esitanud esimese astme menetluses tõendina ega põhjendanud tõendite maakohtus esitamata jätmist ega ringkonnakohtus esitamise lubatavust. Hageja ei ole tõendite vastuvõtmisega nõus.
Viru Maakohus ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. Maakohus ei olnud kohustatud ise selgitama välja asjaolusid ega koguma tõendeid, et kostja vastuväiteid põhjendada ja tõendada. Tõendamata on kostja väide, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et laenuleping on tühine, kuulub rahuldamisele kostja alternatiivne alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kostja peab igal juhul tagastama hagejale tehingu alusel saadud 200 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 19. jaanuari 2016 otsus tuleb materiaal- ja menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja laenulepingust tulenevad nõuded ning rahuldab hageja alternatiivse kostja alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele 225,87 eurot, millest 200 eurot moodustab põhivõlg, 0,28 eurot seadusest tulenev intress ja 25,59 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga. Samuti lisandub viivis kuni põhinõude kohase täitmiseni.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 392 lg 1 punkte 3 ja 4, jättes välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud. Eelkõige ei ole maakohus pööranud piisavalt tähelepanu kostja väidetele tema teovõime piiratuse kohta ning on jätnud asja juurde võtmata kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti, millele kostja viitas 27. mail 2015 esitatud menetlusdokumendis. Kohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust ning see on ringkonnakohtu hinnangul toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Maakohus oleks kostja väidetega arvestades pidanud kostjale andma vähemalt võimaluse esitada täiendavaid põhjendusi ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel asja materjalide juurde kostja esitatud SA Narva Haigla psühhiaatri, riiklikult tunnustatud eksperdi Ilona Kalugina koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 49. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel asja juurde võtmata kostja esitatud Viru Maakohtu kohtuotsuse, kuna tõend pole käesoleva asja lahendamisel asjakohane.
8.Vaidlust ei ole asjaoludes, et 20. aprillil 2014 sõlmisid AS SMS Laen ja kostja interneti vahendusel laenulepingu, mille alusel sai kostja AS-lt SMS Laen 200 eurot. Vaidluse all on tehingu kehtivus kostja võimaliku piiratud teovõime tõttu. Tsiviilasja nr 2-14-54128 raames seati 30. oktoobril 2014 kostja üle eestkoste ning et avaldus eestkoste seadmiseks oli kohtule esitatud 7. juulil 2014. Õigeks ei saa pidada maakohtu järeldust, et kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millega ekspert tuvastas kostja üle eestkoste seadmise vajaduse, viidi läbi 31. juulil 2014, s.o umbes 3 kuud pärast laenulepingu sõlmimist. Kohtul tuleb võtta seisukoht, kas ekspertiisiakti sisu põhjal saab otsustada, et kostja oli laenulepingu sõlmimise ajal täielikult teovõimeline või mitte.
9.Ekspertiisiakti kohaselt on kostja käinud ambulatoorselt psühhiaatri vastuvõtul alates 1996. aastast. Ta põdes 2004. aastal puukentsefaliiti, 2013. aastal baktermeningiiti, põeb HIV-i ning tal on esinenud tõsiseid probleeme alkoholismi ning narkootikumidega. Talle on määratud 90 % töövõimetus ja raske puue. Ekspert jõudis järeldusele, et kostja kannatab orgaanilise aju kahjustuse all, millega kaasneb kognitiivsete võimete alanemine. Ringkonnakohtu hinnangul on ekspertiisiaktis väljatoodu piisav asumaks seisukohale, et kostja võime oma tegudest adekvaatselt aru saada ning neid juhtida oli varasematest pikaajalistest
haigustest mõjutatud juba enne eestkoste seadmise menetlemise algatamist. Tegemist ei ole ajutist laadi vaimsete häiretega, vaid ekspertiisiaktist nähtuvalt on need kujunenud pika aja vältel. Muuhulgas on ekspert märkinud, et teadaolevatel andmetel olevat uuritav võtnud palju laene (krediite), mida ise selgitada ei oska ega mäleta. Seega oli kostja poolt kontrollimatu laenude võtmine ilmselgelt üheks põhjuseks, miks osutus vajalikuks temale eestkostja määramise avaldusega kohtusse pöördumine. See omakorda viitab, et põhjendatud kahtlused kostja teovõime piiratuse osas pärinesid juba varasemast ajast. Teovõime piiratuse tuvastamise alused ei saanud tekkida vahetult enne avalduse kohtule esitamist. Ringkonnakohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et hiljemalt juba 20. aprillil 2014 oli kostja piiratud teovõimega.
10.TsÜS § 8 lg 2 alusel mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 alusel võib eeldada, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, on isik piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud. Viru Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-54128 määrati kostjale eestkoste ning eestkostja ülesanneteks määrati kostja esindamine igasugusel asjaajamisel, sh õigustoimingute ning tehingute tegemisel, millega kostja võtab rahalisi kohustusi. Määruses oli eraldi välja toodud, et kostja ei tohi võtta iseseisvalt laenu. Eeltoodule tuginedes võib järeldada, et kostja ei olnud ega ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest laenu võtmisel ning juba vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja teovõime vastavas osas piiratud. TsÜS § 11 lg 1 alusel on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Asjaolude põhjal ei ole kostja seaduslik esindaja laenulepingu sõlmimiseks nõusolekut andnud. Kostja ja AS SMS Laen vahel 20. aprillil 2014 sõlmitud laenuleping on tühine. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejal puuduvad laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu.
11.Kuna hageja laenulepingust tulenevad nõuded jäävad tehingu tühisuse tõttu rahuldamata, hindab kohus hageja alternatiivset alusetust rikastumisest tulenevat nõuet kostjalt alusetult saadud 200 euro väljamõistmiseks koos seadusjärgse intressi ja viivisega. TsÜS § 84 lg 1 alusel tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lg 1 alusel, kui isik (saaja), kes on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud: kostja on saanud midagi kohustuse täitmisena (kostjale anti 200 eurot laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisena) ning kohustust ei ole olemas (ringkonnakohus on tuvastanud, et laenuleping on tühine). Seega on õige hageja väide, et kostja on alusetult rikastunud.
12.Laenuandja ja hageja on 1. detsembril 2010 sõlminud nõudeõiguste loovutamise lepingu nr 011210 ning 14. juulil 2014 edastanud kostjale laenulepingu lisa nr 1, mille alusel loovutas laenuandja hagejale kostja vastu suunatud nõude (tl 32-33). Nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 alusel on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale. VÕS § 165 alusel on võimalik ka tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete loovutamine. Muuhulgas on võlaõigusliku nõudena võimalik loovutada alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Kostja pole esitanud hageja alusetu rikastumise nõudele vastuväiteid.
13.Ringkonnakohus leiab, et hageja alusetu rikastumise nõue tühise laenulepingu alusel saadu väljaandmiseks kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 200 eurot. Kuna laenuleping on tühine, siis puudub alus rahuldada hageja nõuet lepingus sätestatud suuruses viiviste väljamõistmiseks. Selle asemel lisandub hageja põhinõudele VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel intress seadusega sätestatud suuruses alates raha ülekandmisest
22.aprillil 2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.04.2015 ning viivis seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 0,28 eurot (intressiperiood 22.04.2014 kuni 27.04.2015, intressimäär perioodil 22.04.2014 - 30.06.2014 0,25 % aastas, perioodil 01.07.2014 - 31.12.2014 0,15 % aastas ja perioodil 01.01.2015 27.04.2015 0,05 % aastas). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 28.04.2015 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 30.11.2016 summas 25,59 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Lisandub seaduses sätestatud viivis kuni põhinõude kohase täitmiseni.
14.Hageja taotles kostjalt võlgnevuse väljamõistmist kahel õiguslikul alusel, s.o lepingu järgi 450 eurot, alternatiivsel alusel (alusetu rikastmine) aga 214,78 eurot (hagiavalduse esitamise aja seisuga). Ringkonnakohus rahuldab hagi hageja poolt esitatud alternatiivsel õiguslikul alusel. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 1 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud maakohtus menetluskulusid 100 eurot (riigilõiv). Ringkonnakohtus kandis hageja õigusabikulusid 500 euro ulatuses (5 tundi, lepingulise esindaja ühe töötunni maksumusega 100 eurot). Esindajal kulus 4 tundi apellatsioonkaebusega tutvumiseks, kliendiga aruteludeks, seadusandluse ja kohtupraktikaga tutvumiseks ning vastuse koostamiseks; lisaks 1 tund ringkonnakohtu 18.10.2016 määrusega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks). Ringkonnakohus märgib, et hagejat esindas menetluses Kristjan Vahar, kes oli kuni 26.10.2015 (s.o sisuliselt kuni maakohtus toimunud eelmenetluse lõpuni) hageja seaduslik esindaja. Apellatsioonimenetluses esindas sama isik hagejat lepingulise esindajana hageja uue juhatuse liikme poolt väljastatud volituse alusel. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja kohtuväliseid kulusid käesoleval juhul pidada vajalikuks ja põhjendatuks 2 töötunni mahus (töötunni hinnaga 100 eurot), kuna hagejat esindas apellatsioonimenetluses sama esindaja, kes oli asja materjalidega tuttav juba maakohtu menetluse ajast. Hageja ei esitanud apellatsioonimenetluses uusi seisukohti. Asja keerukust ja mahtu arvestades on seega apellatsiooniastmes õigusabi osutamise vajalik ja põhjendatud maht 200 eurot. Ringkonnakohus loeb hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks kahes kohtuastmes kokku 300 eurot, millest 100 eurot moodustab riigilõiv ja 200 eurot kulutused õigusabile. Kostja (apellandi) poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 290 eurot, sh kulutused õigusabile 190 eurot ja riigilõiv 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kulutused on vajalikud ja põhjendatud ning nende maht vastab tsiviilasja olemusele ja keerukusastmele. Kuludokumendid on kohtule esitatud osaliselt juba maakohtu menetluses (tl 50 summas 40 eurot), osaliselt lisatud ringkonnakohtule esitatud kulunimekirjale (90 eurot + 60 eurot).
Ringkonnakohtu otsustuse kohaselt tuleb kostjal hüvitada hagejale 75 % vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest, s.o 225 eurot. Samuti tuleb hagejal hüvitada kostjale 25 % vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest, s.o 72,50 eurot. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 152,50 eurot menetluskulude katteks.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.