2-14-33773/18 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-14-33773 Kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 41). Kohus selgitab, kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

2-14-33773 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtule esitatud kliendilepingust nr 313404 (t.l 22-28) nähtub, et N K ja AS SMS Laen sõlmisid 20.04.2014 laenulepingu VÕS § 402 mõttes, tegemist on lepinguga sõlmitud sidevahendi abil VÕS § 52 mõttes. Kohus leiab, et leping on kehtiv, kuna N K oli lepingu sõlmimise ajal teovõimeline, vastupidist ei ole kostja esindaja tõendanud. Kostja isik oli nõuetekohaselt tuvastatud (t.l 37) ega tekitanud kahtlust kostja teovõimelisuses. Kohus leiab, et laenulepingus sisalduvad andmed ja täiendavad laenu tingimused (t.l 36) vastavad VÕS §-le 541. Kohus ei ole seega tuvastanud, et mingi lepingu tingimus oleks tühine. Tagastamisele kuuluv summa oli 233,60 eurot (t.l 38), mis ei ole oluliselt suurem laenu suurusest (200 eurot). Kohtule on esitatud laenu raport (t.l 34), millest selgelt nähtuvad tagastamisele kuuluvad summad. Kohus leiab, et intressimäärad või krediidi kulukuse määr aasta kohta ei ole ebamõistlikult suured ega selle tõttu hea usu põhimõttega vastuolus, seega pole need tingimused ka tühised. Seega laenuleping on täies mahus kehtiv ning sellest tuleb lähtuda otsuse tegemisel. Maksekorraldusest (t.l 29) nähtub, et AS SMS Laen on kandnud üle N K laenu 200 eurot. Kostja ei ole raha saamist vaidlustanud. Kohtule on esitatud ka nõude loovutamise leping nr 011210 (t.l 32), mille kohaselt loovutas AS SMS Laen nõude N K vastu Era Liisingu Inkassoteenused AS-le. Hageja on korduvalt edastanud kostjale meeldetuletused võlgnevuse tagastamiseks (t.l 30-31). Ka AS SMS Laen on edastanud N K info laenu tagastamise tähtaja pikendamise võimaluse kohta (t.l 35). Vaatamata sellele ei ole kostja laenu tagastanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on rikkunud laenulepingust tulenevaid kohustusi. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on põhjendatud hageja nõue põhivõlgnevuse tagamiseks. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p-des 4.1 ja 11 on ette nähtud viivise määr, mis on võrdne intressimääraga. Kohus tuvastas, et intressimäära lepingutingimused ei ole tühised ning seega kuuluvad kohaldamisele. Samuti kohus arvestab sellega, et hageja on vähendanud viivist, hageja ei nõua viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel. Seega on põhjendatud hageja nõue viivise summas 200 eurot väljamõistmiseks.

2-14-33773 VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p-s 4.1. leppisid lepingupooled intressimääras, laenu kasutamisega seoses tuleb laenuvõtjal tasuda intressi. Seega on põhjendatud ka hageja nõue intressi summas 33,60 eurot väljamõistmiseks. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võla sissenõudmise kuludes on lepingupooled samuti kokku leppinud lepingu p-s 10. Hagiavalduses on hageja vähendanud võla sissenõudmisega seotud kulusid ning nõuab neid oluliselt väiksemas ulatuses lepingus ettenähtust. Kohus rahuldab hageja nõude võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks summas 16,40 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 200 eurot; intress 33,60 eurot; viivis 200 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 16,40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja palus välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv summas 100 ning viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni.