lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-43788/49

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 29.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-43788/49
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
835
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2016. a Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-43788

Tsiviilasi

Veronika Soon/pankrotis/ pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

VÕLGNIK Veronika Soon/pankrotis/, ik

esindajad

RESOLUTSIOON

--Lõpetada Veronika Soon/pankrotis/ kohustustest vabastamise menetlus võlgniku mittevabastamisega tema kohustustest. --Võlgniku täitmata jäänud kohustused, mille ulatuses käesolev määrus jõustumisel muutub täitedokumendiks, on: ---ERA Liisingu Inkassoteenused AS- 1345.24 eurot; ---Laekvere Vallavalitsus- 1479.39 eurot; ---OÜ Consortio Fashion Group- 634.29 eurot. Määrus saata võlausaldajatele, võlgnikule, jõustumisel reg.osakonnale. Teade määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja kohtu seisukoht Võlgniku 20.09.2013 esitatud pankrotiavaldus rahuldati 29.10.2013 määrusega. Maakohtu 27.10.2014 määrusega lõpetari pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku kohustusest vabastamise menetlus, määrates usaldusisikuks võlgniku enda. Esimene aruanne saabus 29.10.2015. Selle kohaselt on võlgniku sissetulekuks töövõimetuspension ja sotsisaaltoetus. Oma haiguse tõttu ei ole ta tööd leidnud. Varasid ei ole, elab vallale kuuluvas sotsiaalkorteris. Võlausaldajate kontodele makseid ei ole teinud. Lisatud on pangakonto väljavõte, milles nähtuv regulaarse sissetulekuna laekumine sotsiaalkindlustusametilt ning suhtelisel järjekindlalt on tuvastavad ülekanded, arvestatavates summades, eraisikule. Alates juulist 2015 on hakanud toimuma igapäevaselt mitmekordsed ülekanded xxxx, xxxx. 02.11.2016 edastatud aruandes sisuliselt mingeid muutusi ei ole. Jätkuvalt on sissetulekuks riigitoetused, elamine sotsiaalkorteris ja tööl mitte käimine. Ülekanded xxxx ja xxxx on tõusvas trendis, toimudes keskmiselt 3-6 korda päevas. Võlgniku 25.11.2016 antud selgituse kohaselt on tegemist kasiinomängudega ning ta ei eita, et istub päev läbi arvutis ja mängib hasartmänge, tema kinnitusel ei ole ta vaeva näinudki töö otsimisega ja üksnes oletab, et tema haigus seda ei võimalda. Ühelegi võlausaldajale ühtegi makse teinud ei ole. Saab aru, et selline käitumine ei ole kooskõlas ega aktsepteeritav kohustustest vabastamise menetluse raames. Väidab, et alles hiljuti tunnistas oma hasartmänge Laekvere vallale, ehk sotsiaalkorterile omanikule. Saab aru, et käesoleva menetluse lõppemisel tuleb tal kõik võlad tasuda. Nimetab oma võlgade suuruseks 100 000 tuhat eurot ning ei oska selgitada, mis ajast ja kellele need võlad on. Selgituse peale, et algses avalduses oli võlgade suurusjärk ca 13 000 ning raugemise määruses ca 3500 eurot, ei suuda jätkuvalt aru saada, mis on tema võlgade tegelik olemus, kes on võlausaldajad ning kas ja kuidas ta neid tasuma peaks. Kohus leiab, et kohustustest vabanemise menetlus ei ole igale võlgnikule ilmtingimata kuuluv õigus. Kohus leiab, et võlgnik, olles teadlik, et tal on võlad ning olles teadlik, et tema töövõimetus ei ole 100%, mis tähendab, et see võimaldaks töökoha leidmist, ei ole selleks kahe aasta jooksul mitte midagi teinud, et endale tulutoov tegevus leida või seda innukalt otsida. Ta elab jätkuvalt riigi toetustest ja sotsiaalkorteris ning kasutab oma (töövaba) aega üksnes interneti vahendusel hasartmängude mängimiseks, selleks kulusid tehes, võttes samal ajal selleks ka eraisikutelt laenusid, ehk suurendades tahtlikult ja ilmselgelt ebamõistliku tegevusega veelgi oma võlakoormust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik vähimalgi määral üritanudki tegeleda tulutoova tegevusega või selle otsimisega. Küsimuse peale, kas ta on töötukassa arvel, vastab võlgnik et on ja kui küsida, et mis ajast alates, siis kohe järgmise lausena kinnitab, et ta arvel ei ole. Ilmselgelt ei ole võlgnik isegi uurinud, kuidas ja mis tingimustel ta saaks ennast arvele võtta. Juba pankrotiavalduse arutamisel väitis võlgnik, et ta ei ole midagi selleks teinud, et endale sissetulekut leida. Ka haldur on menetluse käigus sedastanud, et võlgniku võlgade kuhjumine on tulenenud võlgniku arutust süstemaatilisest riske hindamata toimunud laenude võtmisest. See muster on paraku jätkunud ja süvenenud.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 1094704 kohaselt on töövõimetus määratud kuni 31.05.2017. Kohtu hinnangul ei takista nimetatu võlgnikul siiski sel määralgi sissetuleku leidmist, et teha kasvõi sümboolseid makseid võlausaldajatele, kelle arv ja nõuete kogusuurus on suhteliselt marginaalne. Võlgniku väide, et ta ei leia endale tööd ka selle 20%se töövõimetusega, ei ole usaldusväärne, sest esiteks ei ole võlgnik nimetanud ühtegi tööandjat, kelle poole ta oleks viimase 2 a jooksul pöördunud ja teiseks ei ole ta tema enda kinnitusel abisaamiseks pöördunud ka töötukassase. Seesama väidetavalt töötegemist takistav puue ei ole seganud tal istumast päevad läbi arvutis hasartmänge mängimas, see tähendab, et samaväärselt saaks leida ka sissetulekut tagavana töö, mida oleks võimalik teha kodus arvuti abil. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik aru saanud kohustustest vabastamise menetluse mõttest ning enda vajalikust panusest sellesse ning endast maksimumi andmise asemel kinnitanud, et on teadlikult valinud tööl mittekäimise ja võlausaldajate nõuete mitterahuldamise tee ja võimaluse. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 175 lg 2 p. 2 alusel kohus keeldub võlgnikku kohustusest vabastamisest kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankS § 175 lg 3 nõuete täitmiseks on võlgnik ära kuulatud. PankrS § 175 lg 5 alusel kohus võib omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lg 2 või lg 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on keeldunud võlgniku kohustustest vabastamisest, võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja