Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.F. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Lii Mahlberg, Ardis Vilt Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.F. Kohtuistungisekretär Lii Miina
Asja läbivaatamine
Tõlk Alla Lašmanova Lihtmenetluses, kohtuistungil 8. novembril 2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba A.F. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 8. novembrist 2019 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 8. novembril 2019 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba A.F. kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1. A. F. vabanes Tartu Vanglast 8. novembril 2019 seoses karistuse ära kandmisega. PPA pidas samal päeval puudutatud isiku VSS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel väljasaatmise
tagamiseks kuni 48 tunniks kinni. Loa taotleja hinnangul esinevad VSS § 15 lg p-des 1-3 sätestatud alused isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusessse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Taotlust põhjendab PPA järgmiselt
1.1.PPA 31. oktoobri 2017. a otsusega nr 15.3-3.4/2017/8158-1 tunnistati kehtetuks A. F. pikaajalise elaniku elamisluba välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p-st 2 tulenevalt ning juhindudes VMS §-st 16 ja 243, kuna isik on välismaalane, kes kujutab endast ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Sama otsusega tehti isikule VSS §72 lg 2 p 7 alusel lahkumisettekirjutus ning kohaldati sissesõidukeeldu 5 aastaks (VSS § 74 lg 2). PPA 31. oktoobri 2017. a otsus on läbinud kohtumenetluse (haldusasi nr 3-18-79) ja jõustunud.
1.2.PPA-l ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul kinnipidamisest, kuna isikul puuduvad kehtivad dokumendid. PPA-le teadaolevalt omas isik viimati Venemaa Föderatsiooni rahvuspassi nr 510774093, mis kehtis 28. veebruar 2003 kuni 28. veebruar 2008. Isikul oli võimalus hankida esmalt augustis 2019 endale Tartu Vanglas olles dokument, kuid seda ta ei teinud. Isik märkis, et ta ei soovi Venemaa Föderatsiooni minna ning seetõttu ei ole talle neid dokumente vaja. Oktoobris 2019 märkis isik, et on teadlik, et vabanedes võidakse ta paigutada kinnipidamiskeskusesse. Väidetavalt soovib ta kinnipidamiskeskuses endale passi taotleda, kuid mitte varem, st vanglas viibides. Seega seab A. F. käitumine kahtluse alla tema koostöö väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel.
1.3.A. F. on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Nimetatu näitab isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabatahtlikult täita talle pandud lahkumiskohustust. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemisoht hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, mitte ainuüksi omavolilist riigist lahkumist.
1.4.PPA on seisukohal, et VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad. PPA hinnangul ei ole A. F. kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine VSS alusel kuni kaheks kuuks vastuolus ka tema turvalisuse ja tervise kaalutlustega.
2.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.
3.A. F. selgitas kohtuistungil, et ei nõustu lahkumisettekirjutusega, kuid mõistab, et peab Eesti Vabariigist lahkuma. A. F. selgitas dokumentide taotlemise asjaolusid ning märkis, et tagasipöördumise tunnistuse taotlemist ta keerukuse tõttu vajalikuks ei pidanud, kuid on nõus reisidokumendi taotlemisega tulevikus. A. F. ei nõustunud, et tema suhtes esineb põgenemisoht.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
6.Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna A. F. pikaajalise elaniku elamisluba on PPA
31.oktoobri 2017. a otsusega nr 15.3-3.4/2017/8158-1 kehtetuks tunnistatud ning tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, siis puudub tal Eestis viibimiseks õiguslik alus. Nimetatud PPA otsus on kehtiv ning selle õiguspärasus on saanud kinnituse ka haldusasjas nr 3-18-79.
7.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. A. F. peeti kinni 8. novembril 2019 ja tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele vanglast vabanemisel. Seega on isik väljasaadetav.
8.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-de 1–3 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Haldusorganil ei ole aga keelatud tugineda mitmele alusele korraga.
9.VSS § 68 p 4 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi tahtliku kuriteo toimepanemise fakt ning vanglakaristuse ärakandmine ei ole iseseisvalt VSS § 68 p 4 kohaldamiseks piisav. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus direktiivi 2008/115/EÜ artikliga 15 lg-ga 1 nii, et nimetatud sättes on nimetatud asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on taotluse esitamise hetkel tuvastatud asjaolud.
10.PPA hinnangul esineb isiku põgenemisoht, kuna isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on teda ka korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samuti on põhjust arvata, et isik ei pruugi olla väljasaatmismenetluses kättesaadav. PPA taotluses ja kohtuistungil esitatud põhjendused on üldsõnalised ega võimalda isiku põgenemisohu esinemisega nõustuda. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolud põgenemisohu tuvastamiseks käesoleval juhul piisavad. Kaebaja toime pandud kuritegude olemus ja toimepanemise viis ei võimalda pidada puudutatud isiku põgenemise ohtu sedavõrd suureks, et isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise eeldused lugeda täidetuks. Asjaolu, et isik ei ole olnud seni koostööaldis, ei ole põgenemisohu tuvastamiseks piisav. Nimetatud asjaolu on oluline VSS § 15 lg 2 p-s 2 sätestatud eelduse kontrollimisel. Kui üksnes kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine koosmõjus varasema karistatuse faktiga oleks põgenemisohu tuvastamiseks piisav, siis puuduks üldse vajadus eristada VSS § 15 lg 2 p-des 1-2 sätestatud aluseid. Põgenemisohu kahtlust kinnitavaid asjaolusid ei ole PPA taotluses veenvalt avanud. Näiteks saaks põgenemisohtu kinnitada isiku varasem käitumine, mis viitaks tõsiseltvõetavale ohule, et isik
asub end varjama. Samuti võivad põgenemisohtu kinnitada asjaolud, mis viitavad sellele, et isik kavatseb suunduda teise Euroopa liidu liikmesriiki. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et isiku huviks on väljasaatmismenetlust täielikult eirata ning end varjata. Kohtuistungil väljendatut arvestades on kohus veendunud, et A. F. mõistab oma kohustusi, kuid ei ole seni väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel piisavalt aktiivne olnud. Seega ei pea kohus A. F. põgenemisohtu piisvalt tõsiseks ning isiku kinnipidamine ei ole VSS § 15 lg 2 p 1 alusel lubatav.
11.PPA on tuginenud taotluses ka VSS § 15 lg p-dele 2 ja 3 põhjendusel, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust ning isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Vaidlust ei ole selles, et A. F. ei ole hetkel kehtivaid reisidokumente ning ta ei ole aidanud kaasa ka tagasipöördumistunnistuse saamisele. Isiku varasemat tegevust dokumentide hankimisel arvestades on põhjendatud alus eeldada, et isik ei soovi vabatahtlikult täita talle pandud lahkumiskohustust ning võib vabaduses viibides raskendada väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimist. Taotlusest nähtuvalt omas isik viimati Venemaa Föderatsiooni rahvuspassi nr 510774093, mis kehtis 28. veebruar 20013 kuni 28. veebruar 2008. A. F. on Tartu Vanglas selgitatud, et tal on võimalus endale vanglas olles dokumendid hankida, kuid isik on korduvalt teatanud, et ei soovi vanglas viibides endale vajalikke dokumente taotleda. Kohus nõustub PPA-ga, et eelkirjeldatud käitumine seab kahtluse alla isiku koostöö väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel. Vabatahtlikuks lahkumiseks valmisoleku puudumine kinnitab koosmõjus teiste asjaoludega, et esineb vajadus isiku kinnipidamiseks. Kuivõrd käesoleval ajal puuduvad A. F. kehtivad reisidokumendid, ei ole võimalik tema väljasaatmist Venemaa Föderatsiooni lõpule viia. Kohus peab põhjendatuks PPA selgitusi, et kõiki väljasaatmiseks vajalikke toiminguid ei ole võimalik 48 tunni jooksul lõpuni viia.
12.Kohtu hinnangul on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse põhjendatud ja proportsionaalne, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Kohtul puudub puudutatud isiku senist üsna vähest koostööd arvestades praegu veendumus leebemate järelevalvemeetmete tõhususes selles asjas.
13.Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad ning A. F. täidab kinnipidamiskeskuses olles kaasaaitamiskohustust, siis ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses.
14.Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud A. F. paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada A.F. kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.