lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1754/25

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1754/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1185
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

7. november 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1754

Haldusasi

G.B.e kaebus Tallinna Vangla 08.07.2019 käskkirja nr 51/19/1376 tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada G.B.e kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tallinna Vangla kohaldas 08.07.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/1376 vahistatu G.B.e (kaebaja) suhtes alates 08.07.2019 (käskkirjas ilmselt ekslikult 08.07.2018) täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Kaebaja esitas 22.07.2019 Tallinna Vanglale venekeelse vaide (registreeritud 01.08.2019).

3.Tallinna Vangla andis 07.08.2019 kirjaga nr 5-15/19/140-2 kaebajale 10-päevase tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja keeldus võõrkeelse vaide tõlkimisest. Kaebaja isikuarvel oli 14.06.2019 seisuga 1359,11 eurot. Vangla ei menetle võõrkeelseid pöördumisi. Kaebajal on endal võimalik võõrkeelne pöördumine tõlkida või esitada vanglale taotlus võõrkeelse pöördumise tõlkimisse saatmiseks, kinnitades, et on nõus katma tõlkekulud. Juhul, kui kaebaja isikuarvel puuduvad tõlketeenuse eest tasumiseks piisavad vahendid, siis tuleb seda tõendada, esitades vanglale oma isikuarve väljavõtte ja kinnitades, et ta ei oska eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal endal võõrkeelset pöördumist tõlkida.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tallinna Vangla tagastas 23.09.2019 kirjaga nr 5-15/19/140-3 kaebaja vaide. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 6 ja 52 on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Keeleseaduse § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Seega oli kaebaja vaides puudusi, mis ei võimaldanud vaiet sisuliselt menetleda. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi, tuleb vaie kaebajale läbivaatamatult tagastada.

3-19-1754

5.Kaebaja esitas 30.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 08.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1376 tühistamiseks. Vangla kohaldas julgeolekuabinõusid alusetult.
6.Tallinna Vangla esitas 31.10.2019 kohtule vastuse, milles selgitas, et kaebajat on juba eelmisel vanglas viibimise ajal korduvalt teavitatud võõrkeelsete vaiete tõlkimise vajadusest ja vaideid tõlkimata jätmise tõttu läbivaatamatult tagastatud. Võõrkeelsete pöördumiste esitamise korda on kaebajale korduvalt selgitatud ka käesoleva vangistuse jooksul. Nt on Tallinna Vanglas 18.02.2019 ja 22.02.2019 registreeritud kaebaja võõrkeelsed pöördumised nr 518/19/5090-1, 5-18/19/5799-1, 5-18/19/5824-1, 5-18/19/5827-1 ja 5-18/19/5828-1, mis on sisu tõttu 03.04.2019 ümber registreeritud kahju hüvitamise nõuetena nr 5-37/19/46-1, 5-37/19/471, 5-37/19/48-1, 5-37/19/49-1 ja 5-37/19/50-1. Kuna tegemist oli võõrkeelsete nõuetega, andis vangla justiitsministri määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 alusel kaebajale 03.04.2019 kirjadega nr 5-37/19/46-29, 5-37/19/47-210, 5-37/19/48-211, 5-37/19/49-212 ja 5-37/19/50-213 tähtaja pöördumistes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et vangla võõrkeelseid pöördumisi ei menetle ning kaebajal tuleb ise kahjunõuded ära tõlkida või anda nõusolek tõlkekulude kandmiseks oma isikuarvel olevate rahaliste vahendite arvelt, mille järgselt saadab Tallinna Vangla dokumendid ise tõlkimisse. Kuna kaebaja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul nimetatud pöördumisi eesti keeles ei esitanud, selgitas inspektor-kontaktisik 15.04.2019 kaebajale veelkord võõrkeelsete pöördumiste ja kahju hüvitamise võimalusi ning täpsustas täiendavalt üle, kas kaebaja ei soovi taotleda kaebuste tõlkimist omal kulul, mille kohta kaebaja andis kirjaliku kinnituse, et keeldub oma raha tõlkimise jaoks kulutamast. Kuna kaebaja nimetatud pöördumistes puuduseid ei kõrvaldanud ja puudusid alused pöördumiste vangla kulul tõlkimiseks, tagastas vangla 16.04.2019 kirjaga nr 5-37/19/46-3 kaebaja kahjunõuded nr 5-37/19/46-1, 5-37/19/47-1, 5-37/19/48-1, 537/19/49-1 ja 5-37/19/50-1 läbivaatamatult. Kohtud on haldusasjas nr 3-19-423 pidanud taotluste tagastamist õiguspäraseks. Seega oli kaebajale võõrkeelsete pöördumiste tõlkimise kord hästi teada. Olukorras, kus vangla oli kaebajalt korduvalt nõudnud võõrkeelsete pöördumiste eesti keeles esitamist ja tõlgete esitamata jätmise korral kaebaja pöördumised tagastanud, samuti olid kohtud asjas nr 3-19-423 leidnud, et vangla on õigustatud kaebajalt eestikeelsete pöördumiste esitamist või nende tõlkimist kaebaja enda kulul nõudma, pidi kaebajal 22.07.2019 vaiet esitades olema teada, et vangla ei menetle võõrkeelset vaiet. Kirjade jagamisega tegelevatel ametnikel pole aega kinnipeetavatele väljastatavate kirjade sisuga tutvuda, mistõttu nemad kirjade sisu ei selgita. Küll aga saavad kinnipeetavad dokumendi sisu täpsustamiseks pöörduda inspektorkontaktisiku poole, kes neile dokumentide sisu selgitavad/tõlgivad. Arvestades, et inspektorkontaktisik on kaebajale nt 15.04.2019 selgitanud võõrkeelsete pöördumiste tõlkimise korda, kaebaja oli eelnevalt korduvalt samasisulisi kirju saanud ja kaebajal oli võimalik olukorras, mil ta 07.08.2019 vaides puuduste kõrvaldamiseks antud kirja saamisel selle sisust aru ei saanud, kirja sisu inspektor-kontaktisikult üle täpsustada, oli kaebajale teada, mida temalt 07.08.2019 dokumendis nõuti. Ei ole ka eluliselt usutav, et kaebaja ei võtnud midagi ette selleks, et dokumendi sisust aru saada. Kaebaja on korduvalt viibinud Tallinna Vanglas, mistõttu on talle pakutud korduvalt võimalust riigikeelt õppida. Kaebaja on sellest alati keeldunud. Kaebaja on tõlkimisest alati keeldunud põhimõtte pärast ning taotleb järjepidevalt venekeelsete pöördumiste vastu võtmist ja menetlemist. Samas oskab kaebaja esitada pöördumisi ka eesti keeles, kui tal tõesti on huvi midagi saada.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seaduses määrata mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib 2(3)

3-19-1754

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

8.Seega peab kaebaja tühistamiskaebuse esitamiseks halduskohtule olema eelnevalt läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Kaebaja esitas vanglale 22.07.2019 venekeelse vaide. Sellele lisatud tõlkimise taotlusele lahtrisse „Olen nõus tõlketeenuse eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt“ märkis kaebaja „не согласен“ (pole nõus). Vangla palus 07.08.2019 kirjaga kaebajal esitada eestikeelne dokument või kinnitada, et kaebaja on nõus katma tõlkega kaasnevad kulud, sest kaebajal on vanglasisesel isikuarvel 1359,11 eurot. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole vangla antud tähtaja jooksul vaides esinenud puudusi kõrvaldanud – kaebaja ei andnud vanglale nõusolekut tõlkekulude kandmiseks ega esitanud vanglale eestikeelset vaiet.
9.VSKE § 491 lg-s 1 on sätestatud, et vangla saadab justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Sama paragrahvi § 491 lg 3 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Eeltoodud kinnipeetava kohta käivaid sätteid tuleb kohaldada ka vahistatutele (VSKE § 1 lg 2).
10.Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et kaebajale oli arusaadav, et tal tuleb esitada vanglale eestikeelne vaie või anda nõusolek tõlkekulude kandmiseks. Kohtule esitatud kaebaja varasematest pöördumistest ja vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja olnud suuteline korraldama enda nimel eestikeelsete vaiete esitamise vanglale. Praegusel juhul olid ja on kaebajal olemas rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid kaebaja ei ole teenuse eest tasumisega nõustunud. Seega ei esitanud kaebaja vanglale nõuetekohast vaiet ega kõrvaldanud selle puudusi. Vangla tagastas 23.09.2019 kaebaja vaide õiguspäraselt. Järelikult on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 18). Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja