Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2019, Tallinn Haldusasja number
3-19 1754
Haldusasi
G. B. (B.) esialgse õiguskaitse taotlus
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine.
Edasikaebamise kord
Tallinna vangla 08.07.2019 käskkirjaga nr 5-1/19/1376 kohaldati Tallinna Vangla vahistatu G. B. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tallina Vangla 16.09.2019 käskkirjaga nr 51/19/1807 muudeti eelnimetatud käskkirja. Tallinna Halduskohus sai 17.09.2019 G. B. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse esitaja palub peatada Tallinna vangla 08.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1376 ja 16.09.2019 käskkirja nr 5-1/19/1807 jõusolek seoses alusetuse ja õigusvastasusega. Taotluse kohaselt paigutati G. B. alates 03.07.2019 Tallinna vanglas ilma põhjuseta ja tähtaega määramata tulenevalt Vangistusseaduse (VangS) §-st 69 suletud üksikkambrisse. 08.07.2019 koostati taotleja suhtes raport vanglaametniku sõimamise eest. Taotleja väitel ei ole ta midagi rikkunud. Kohus küsis Tallinna vanglalt taotluse asjaolude kontrollimiseks täiendavat informatsiooni, sh kas vanglas on pooleli taotluse esitaja algatatud vaidemenetlusi nimetatud vangla käskkirjade vaidlustamiseks. Tallinna vangla on 23.09.2019 kohtule teatanud, et G. B. esitas Tallinna vangla 08.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1376 peale vaidena pealkirjastatud võõrkeelse pöördumise. Kuivõrd Tallinna vanglas 01.08.2019 (nr 5-15/19/140-1) registreeritud G. B. vaie (kannab koostamise
kuupäeva 22.07.2019) oli võõrkeelne ning vangla võõrkeelseid vaideid ei menetle, andis vangla 07.08.2019 kirjaga nr 5-15/19/140-2 G. B. tähtaja vaide tõlkimiseks, selgitades dokumentide tõlkimise protsessi ning teavitades, et vaides puuduste kõrvaldamata jätmise korral vangla võõrkeelset pöördumist läbi ei vaata. G. B. vaide puuduseid ei kõrvaldanud, mistõttu 23.09.2019 kirjaga nr 5-15/19/140-3 tagastas Tallinna vangla G. B. 01.08.2019 (nr 5-15/19/140-1) registreeritud vaide läbivaatamatult. 19.09.2019 (nr 5-15/19/163-1) registreeriti Tallinna vanglas G. B. vaidena pealkirjastatud võõrkeelne pöördumine Tallinna vangla 16.09.2019 käskkirja nr 5-1/19/1807 ja 08.07.2019 käskkirja nr 5- 1/19/1376 peale, kuid 20.09.2019 võttis G. B. nimetatud vaide tagasi. Eelnevast tulenevalt ei ole Tallinna vanglas käesoleval hetkel menetluses vaideid Tallinna vangla 08.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1376 ja 16.09.2019 käskkirja nr 5-1/19/1807 peale.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse ilma kaebuseta. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav juhul, kui taotleja on Tallinna vanglale 08.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1376 ja 16.09.2019 käskkirja nr 5-1/19/1807 peale vaide esitanud ning toimumas on vaidemenetlus. Tallinna vangla 23.09.2019 vastusest selgub, et 08.07.2109 käskkirja nr 51/19/1376 peale esitatud vaide tagastas vangla 23.09.2019 kirjaga nr 5-15/19/140-3 läbivaatamatult. 19.09.2019 esitas G. B. vaidena pealkirjastatud võõrkeelse pöördumise 16.09.2019 käskkirja nr 5-1/19/1807 ja 08.07.2019 käskkirja nr 5- 1/19/1376 peale, kuid 20.09.2019 võttis nimetatud vaide tagasi, kinnitades, et võtab vaide tagasi ja ei soovi kirjalikku vastust. Eeltoodust nähtub, et Tallinna vangla menetluses ei ole G. B. vaideid 08.07.2019 käskkirja nr 5-1/19/1376 ja 16.09.2019 käskkirja nr 5-1/19/1807 peale, samuti ei ole Tallinna Halduskohtu menetluses kaebusi nimetatud käskkirjade peale. Seega ei ole HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 alusel esialgse õiguskaitse taotlemine lubatav. Kohus on kohtule esitatud materjali alusel kindlaks teinud, et eeldus HKMS § 249 lg-test 2 ja 5 tuleneva esialgse õiguskaitse taotlemiseks ei ole täidetud, mistõttu ei ole taotlus lubatav ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. Kuna taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus taotluse muude puuduste (sh riigilõivu tasumine) sisuliseks analüüsimiseks, sh puuduste kõrvaldamiseks, tähtaja andmiseks. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosaliste taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.