X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 13.06.2019 otsuse nr 15.3-3.2/325-1 tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata tähtajalise elamisloa taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X.X., volitatud esindaja Ivo Kaurit Vastustaja: PPA, volitatud esindaja Elise Suurkuusk
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 04.12.2019 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valgevene Vabariigi kodanik X.X. esitas 02.10.2018 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 3 alusel (tähtajaline elamisluba õppimiseks).
2.PPA keeldus 13.06.2019 otsusega nr 15.3-3.2/325-1 tähtajalise elamisloa andmisest, sest välismaalane ei vasta VMS § 123 p-s 2 sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ning tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud VMS § 123 p 3 kohaselt.
3.X.X. esitas 27.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 13.06.2019 otsuse nr 15.33.2/352-1 tühistamiseks ja elamisloa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks.
4.Kohus tegi 02.09.2019 pooltele ettepaneku lahendada asi kohtuväliselt, kuna kaebaja teavitas kohut, et on uuesti vastu võetud Eesti õppeasutusse ja soovib asuda õppima. Vastustaja 04.09.2019 e-kirjast nähtub, et kaebaja uut tähtajalise elamisloa taotlust esitanud ei olnud.
1(7)
5.Kaebaja esitas 09.10.2019 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohtu 22.10.2019 määrusega jäeti taotlus rahuldamata kaebuse perspektiivituse tõttu ning kohus selgitas kaebajale, et tal on võimalik PPA-le esitada uus tähtajalise elamisloa taotlus seoses uuesti õppima asumisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja nõuab vaidlustatud haldusakti tühistamist ning PPA kohustamist vaadata tähtajalise elamisloa taotlus uuesti läbi. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda.
7.Kaebaja leiab, et kui ta esitas taotluse enne reaalselt õppima asumist ning asjaolud muutusid temast sõltumatult, siis ei saa õppeasutuse nimekirjast kustutamine olla aluseks taotluse rahuldamata jätmisele VMS § 123 p 2 alusel. Kaebaja õppevõlgnevused tekkisid seetõttu, et vastustaja keeldus viisade andmisest, mida kinnitab 11.01.2019 õppeasutuse kiri PPA-le. Kui kaebajale oleks elamisluba antud, oleks ta ennistatud ja ta oleks saanud kursuse lõpetada. Taotluse läbivaatamine 8 kuu jooksul on erakordselt pikk aeg. Kui taotlus oleks PPA poolt lahendatud kasvõi nädala võrra varem, oleks kaebaja jõudnud õppevõlgnevused likvideerida. Seetõttu oli PPA keeldumine äärmiselt ebaõiglane.
8.Õppimiseks tähtajalise elamisloa saamise eelduseks ei ole seaduse kohaselt enne seda kooli nimekirjas olemine või koolis õppimine. Samas kaebaja ka teavitas pärast kooli nimekirjast kustutamist, et plaanib sügisel uuesti samas õppeasutuses õppima asuda.
9.Kaebaja ei nõustu ka teise kohaldatud keeldumise alusega (VMS § 123 p 3) ning seda tõendab tema uuesti õppima asumine. Kaebaja õppimise soov on olnud kogu aeg tegelik. Kaebaja leiab, et etteheited, et ta soovib Eestisse elama asuda ja siin töötada pole põhjendatud, kuna VMS § 175 lubab õppimise ajal ka töötada, kui see ei sega õppimist. Kaebajal on töökoht olemas (OÜ Alpaks), kus ta soovib pärast õpingute lõpetamist tööle asuda ning kus ta on juba varem töötanud. Valgevenes on kaebaja müünud oma kinnisvara ning ta soovib katkestada sidemed päritoluriigiga. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.
11.Vaidlusalusest otsusest nähtub, et üheks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks on VMS § 123 p 2, mille kohaselt kaebaja ei vasta õppimiseks väljastatava tähtajalise elamisloa tingimustele, sest kaebaja on õppeasutuse õpilaste nimekirjast välja arvatud ning ta ei vasta seetõttu VMS § 162 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele. VMS § 123 sätestab tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldalused, mida seejärel sisustatakse vastavalt taotletava tähtajalise elamisloa aluse nõuetele. Kaebaja taotles elamisluba õppimiseks riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuses VMS § 162 lg 1 p 1 kohaselt, eelnimetatud tähtajalise elamisloa nõudeks on õppimine riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuses. Eelnimetatut tõendab VMS § 163 alusel õppeasutuse kutse. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool koostas 19.09.2018 kutse õppimiseks õppekaval nr 165539 (kinnisvarahooldaja 442, neljanda taseme kutseõppe esmaõpe) perioodil 03.09.2018-21.06.2020. Õppeasutus esitas PPA-le 11.06.2019 kirja, milles teavitas, et Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli direktori käskkirjaga nr 3-6/124 arvati kaebaja koolist välja. Lähtuvalt asjaolust, et Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool kaebaja 11.06.2019 välja arvas, puudus PPA-l õppeasutuse kinnitus kutse näol, mille kohaselt kaebaja Eesti Vabariigis õppetegevusega tegeleb. Seetõttu ei kehtinud vaidlusalase otsuse tegemise ajal Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli poolt 19.09.2018 koostatud kutse ning kaebaja ei vastanud enam VMS § 162 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
2(7)
12.Vastuseks kaebuses väljatoodule märgib vastustaja järgmist. Vastustaja nõustub kaebajaga osas, mille kohaselt ei pea taotleja taotluse läbivaatamise ajal reaalselt õppetöös osalema ega olema kooli vastu võetud õpilaste nimekirjas. Sellegipoolest on õppimiseks antava tähtajalise elamisloa puhul oluline õppeasutuse kutse VMS § 163 kohaselt. Vastustaja märgib, et kuigi kaebaja lubas, et alustab 2019. aastal uuesti õpinguid esimesel kursusel, puudus sellekohane kinnitus kutse näol VMS § 163 kohaselt Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolilt või teiselt õppeasutuselt, seega ei saanud PPA teha positiivset otsust õppimiseks antava tähtajalise elamisloa menetluses.
13.Kaebaja väide, mille kohaselt saab VMS § 173 lg 1 alusel tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistada, kui välismaalane ei täida õppekava ettenähtud ulatuses, ei ole käesolevas asjas relevantne. Eelnimetatud olukorraga võib tegemist olla siis, kui välismaalane on tähtajalise elamisloa saanud enne õppetegevuse algust, kuid pärast õppeaastat selgub, et välismaalane ei ole tegelikkuses õppetööga piisavas mahus tegelenud. Selleks puhuks on seadusandja näinud ette võimaluse, kuidas elamisluba tagantjärele kehtetuks tunnistada, et välismaalane ei saaks saadud tähtajalist elamisluba väärkasutada. Vastustaja märgib, et eelnimetatud olukord, kus välismaalane saab tähtajalise elamisloa enne õppetöö algust, on võimalik vaid siis, kui välismaalane ise esitab taotluse võimalikult vara ning PPA-l on seejärel piisavalt aega menetleda, misjärel välismaalane saab elamisloa otsuse kätte enne õppetöö algust. Vastustaja märgib, et käesoleval juhul koostas kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse 02.10.2018, seega oli õppetöö selleks ajaks kestnud juba kuu aega (õppetöö algas kutse kohaselt 03.09.2018) ning kaebaja ise jäi taotluse esitamisega hiljaks.
14.Vastustaja jaoks on kummastav kaebaja väide, mille kohaselt on kaebaja õppevõlgnevused tekkinud PPA enda sihipärase tegevuse tagajärjel. Vastustaja märgib, et kaebaja esitas tähtajalise elamisloa taotluse kuu aega pärast õppetöö algust, s.o 02.10.2018. Juhul, kui kaebaja oleks olnud hoolas, oleks ta tähtajalise elamisloa taotluse esitanud varem. Taotluse varasem esitamine oleks PPA-le andnud võimaluse koostada tähtajalise elamisloa otsus enne reaalse õppetöö algust ning kaebaja õppetegevus ei oleks positiivse otsuse korral kannatanud. Vastustaja lisab, et PPA pikendas menetlustähtaegu vastavalt VMS § 34 lg 1, eesmärgiga koguda tõendeid menetluses relevantsete asjaolude kohta. Lähtuvalt asjaolust, et vaidlusaluses otsuses ei keeldutud vaid VMS § 123 p 2 alusel ning PPA tuvastas ka teise elamisloa andmisest keeldumise aluse, ei ole põhjendatud kaebaja väide, et PPA tegevus oli sihipärane ja otsitud, eesmärgiga keelduda kaebajale elamisloa andmisest. Lisaks märgib vastustaja, et kaebajale keelduti pikaajaliste D-liiki viisade väljastamisest alates 02.11.2018, seega ei olnud kaebajal ka teist viibimisalust, et Eesti Vabariigis viibida. Kaebajal oli sellegipoolest võimalus viibida 90 päeva Eestis perioodil 16.09.2018-15.03.2020, sest viimane C-liiki lühiajaline viisa väljastati kaebajale 25.07.2018 sugulaste külastamiseks Eesti Vabariigis.
15.Vaidlusaluse otsuse p-st 22 nähtub, et kaebaja tegelik eesmärk on saada tähtajaline elamisluba ning seeläbi Eestisse koos perekonnaga elama asuda, mitte asuda Eestisse õppima. Kaebaja on seisukohal, et tema soov leida seaduslik alus Eesti Vabariiki elama asumiseks ei saa olla ebaseaduslik või taunitav.
16.Vastustaja on veendumusel, et kaebajal on selge soov lõpetada elu Valgevenes ning alustada uut elu koos perekonnaga Eesti Vabariigis. Eelnimetatut tõendab asjaolu, et kaebaja ning kaebaja elukaaslane uurisid juba enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist võimalusi, kuidas koos perega Eestisse elama asuda. Kaebaja soovis taotleda ka tähtajalist elamisluba töötamiseks, kuid piirarv oli täitunud ning tähtajalise elamisloa taotluse esitamine töötamiseks ei oleks olnud edukas. Seejärel hakkas taotleja otsima võimalusi, kuidas taotleda tähtajalist elamisluba õppimiseks. Lisaks on kaebaja nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et tema sooviks on Valgevenega sidemete katkestamine ja Eesti Vabariiki elama asumine. Vastustaja 3(7)
märgib, et soov Eesti Vabariiki elama asuda on tervitatav, sellegipoolest jõudis PPA asjaolusid kogumis hinnates seisukohale, et õppimiseks elamisloa taotlemine on otsitud põhjus ning tegelikkuses soovib kaebaja lihtsalt Eestis elada, ükskõik millisel õiguslikul alusel. Seega on õpingud vaid kaebaja täiendavaks ettekäändeks, miks Eesti Vabariiki tulla, kuid tegelik eesmärk on kaebajal Eesti Vabariigis koos perekonnaga elada ja siin ehitussektoris töötada.
17.Tähtajaline elamisluba ei ole välismaalase õigus, vaid tähtajalist elamisluba peab taotlema ning juhul kui haldusorgan on tuvastanud, et isik vastab taotletava tähtajalise elamisloa saamise tingimustele ja taotlus on põhjendatud, saab välismaalane alles õiguse Eesti Vabariigis elada. Kaebaja oli Valgevenes asuva kinnisvara müümisel teadlik, et võib esineda võimalus, et kaebaja ei saa Eesti Vabariigi tähtajalist elamisluba, ühtlasi pidi eelnimetatut teadma ka tööandja, kes välismaalast tööle lubas võtta. Vastustaja märgib, et PPA on vaidlusaluses otsuses kaalunud otsuse mõju kaebaja perekonnaelule, ühtlasi oli PPA vaidlusaluse otsuse tegemisel teadlik, et kaebajal on töökoht ettevõttes Alpaks OÜ ning on müünud maha oma maja. Vastustaja hinnangul annab kaebaja soov katkestada sidemed Valgevene Vabariigiga aina rohkem alust arvata, et kaebajal puudub soov Valgevenes elada ja sinna kunagi tagasi pöörduda.
18.Olukorras, kus seadusandja oleks soosinud olukorda, kus välismaalane otsib endale ükskõik millise abinõu, et Eesti Vabariigis elada, ei oleks seadusandja ette näinud võimalust VMS § 123 p 3 alusel keelduda õppimiseks tähtajalise elamisloa andmisest. Põhjendatuse analüüs õppimiseks antava tähtajalise elamisloa puhul saabki seisneda vaid haldusorgani veendumuses, et välismaalase soov Eesti Vabariigis õppida ei ole tema peamiseks kavatsuseks. Põhjendatuse analüüs elamisloa andmisest keeldumisel ei saa tugineda prognoosotsusele, kas välismaalane asub reaalselt õppetegevusele või mitte, sest eelnimetatut ei saa elamisloa andmise menetluse faasis kontrollida, v.a juhul kui välismaalane on õppevõlgnevuste tõttu õppeasutusest välja arvatud, sel juhul keeldutakse VMS § 123 p 2 alusel. Seega tuleb põhjendatuse all analüüsida kogumis välismaalase kavatsusi ja tulevikueesmärke Eesti Vabariigis ja kodakondsusjärgses riigis. Antud juhul on tuvastatud, et kaebaja ei soovi enam Valgevenes elada ning teeb kõik, mis võimalik, et alustada elu Eesti Vabariigis. Käesoleval juhul on selleks õppetöö kinnisvarahooldaja õppekaval, kuigi tegelikkuses on kaebajal suisa 13 aastat kogemust ehituse valdkonnas, ühtlasi on kaebaja juhtinud ehitusega tegelevat ettevõtet. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et eelnimetatud õppekava on mõeldud isikutele, kes omavad põhiharidust ning täiendavaid ehitusalaseid koolitusi läbinud ei ole. Seega ei saa vastustaja hinnangul analüüsitav õppekava olla kaebajale enam relevantne, ega teda sihipäraselt arendada. Ühtlasi nähtub, et kaebaja juba töötab ettevõttes Alpaks OÜ, seega ei vaja kaebaja täiendavat õpet, et Eesti Vabariigis erialast tööd saada. Ettevõte Alpaks OÜ kinnitas tööandja kutses, et kaebajat kaasatakse ,,tööstusliku mägironimise“ alastel kõrgtöödel ning kaebajal on see oskus juba olemas. Ühtlasi ei paku eelnimetatud Lasnamäe Mehaanikakooli õppekava, kuhu kaebaja soovis asuda, eelnimetatud väljaõpet.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et PPA on õiguspäraselt keeldunud VMS § 123 p 3 alusel tähtajalise elamisloa andmisest, sest elamisloa taotlus õppimiseks ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Vastustaja märgib, et juhul kui kaebaja soovib jätkata tööd ettevõttes Alpaks OÜ, on tal võimalus taotleda elamisluba töötamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna esines VMS § 123 p-s 2 toodud asjaolu (kaebaja ei vastanud tähtajalise elamisloa andmise tingimustele). Haldusakti andmise ajal oli kaebaja õppevõlgnevuse tõttu välja arvatud kooli nimekirjast, mistõttu ei vastanud ta VMS § 162 lg 1 p 1 toodud tähtajalise elamisloa andmise eesmärgile (õppimine riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuses), st kaebaja ei õppinud haldusakti andmise ajal ega omanud ka kooli kutset õppima asumiseks (VMS § 163).
4(7)
21.Puudub vaidlus, et kaebaja esitas 02.10.2018 (so 1 kuu pärast õppeaasta algust) tähtajalise elamisloa taotluse õppimiseks Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis kinnisvarahooldajaks ning sellele eelnevalt 19.09.2018 esitas kool talle õppeasutuse kutse õppimiseks perioodil 03.09.2018 kuni 21.06.2020.
22.Haldusmenetluses tegi PPA 20.11.2018 päringu kaebajale selgitamaks tal elatusvahendite ja elukoha olemasolu ning perekonna elukorraldust õppimise ajal. Samuti paluti selgitada, miks kaebaja soovib õppida kinnisvarahooldajaks. PPA pikendas menetlustähtaega kuni 31.12.2018 (VMS § 34 lg 1 alusel). Kaebaja esitas selgitused PPA-le 22.11.2018. 10.01.2019 palus PPA esitada väidete kinnitamiseks dokumendid ning esitas täiendavad küsimused ning pikendas uuesti menetlustähtaega kuni 31.01.2019. 10.01.2019 esitas kaebaja selgitused ja dokumendid, mh Y.Y. sponsorkirja kaebajale ülalpidamise tagamise kohta. PPA tuvastas, et Y.Y. puuduvad piisavad rahalised vahendid. PPA tegi 11.01.2019 kutsujale (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolile) päringu, et selgitada kaebaja õppetöös osalemist. Kool vastas 11.01.2019, et kaebaja ei osale õppetöös, kuna ootab elamisloa andmist ning Eestis seadusliku viibimise alus puudub, kuid pidas võimalikuks, et kaebaja likvideerib oma õppevõlgnevused kooli tulles. PPA teavitas 31.01.2019 kaebajat, et taotluses esitatud andmetest nähtuvalt ei ole tagatud leibkonna igakuine sissetulek nõutavas määras ning pikendas taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 01.03.2019. 05.02.2019 edastas kaebaja PPA-le oma selgitused, et elab Eestis üksi ja läheb praktikale Y.Y. juurde ning ülalpidamise tagab märgitud isik, abikaasa ja Z.Z. 08.02.2019 viis PPA läbi küsitluse kaebajaga. Vestlusel kaebaja selgitas, et enne kooli astumist oli ta Eestis viibinud kolmel korral ja tal tekkis tahtmine siia jääda, seejärel uuris tema abikaasa võimalust perekonna taasühinemiseks Eestis, samuti tundsid nad abikaasaga huvi töölubade vastu, kuid kvoodid oli täitunud. Migratsiooninõustaja selgitas neile võimalust asuda Eestis õppima. Kaebaja sai sisse kahte kooli. Kaebaja selgitas PPA-le, et Valgevenes töölt lahkumisel tal stabiilne sissetulek puudub ning tema ettevõte majanduskriisi tõttu midagi ei teeni, samuti on abikaasa lapsehoolduspuhkusel saades 320 eurot toetust. Samuti selgitas, et pole teadlik oma sponsori Y.Y. sissetulekutest, kuid tal on nimetatud isikuga kokkulepe, et tööle asumisel peab Y.Y. teda esimesed kolm kuud üleval. Kaebaja selgitas lisaks, et tal on algusest peale olnud soov asuda Eestisse koos perega elama ning leida selleks mistahes õiguslik alus. 25.02.2019 e-kirjaga teavitas kaebaja, et Y.Y. ja Z.Z. tagavad tema ülalpidamise Eestis, kuid Y. ei soovi esitada pangakonto väljavõtet. PPA tuvastas, Z. puuduvad piisavad legaalsed sissetulekud kaebaja ülalpidamiseks. 14.03.2019 teavitas PPA kaebajat menetlustähtaja pikendamisest kuni 01.04.2019. Puudub vaidlus, et PPA keeldus kaebajale õppimise eesmärgil pikaajalise viisa väljastamisest 02.11.2018 (VMS § 65 lg 2 p 4 alusel – piisavate elatusvahendite puudumine); 27.11.2018 ja 30.04.2019 (VMS § 65 lg 2 p 7 alusel – kahtlus isiku kavatsuses lahkuda viisa lõppemisel Eestist) ning 23.05.2019 lühiajalise töötamise eesmärgil OÜ-s Alpaks pikaajalise viisa väljastamisest (VMS § 65 lg 2 p 7 alusel). PPA küsis 28.03.2019 kaebaja arvamust kavandatava taotluse rahuldamisest keeldumise kohta ning pikendas menetlustähtaega kuni 30.05.2019.
5(7)
Kaebaja teavitas PPA-d, et ta taotles 18.04.2019 pikaajalist viisat ja Y.Y. registreerib ta tööle OÜs Alpaks. 26.04.2019 ja 02.05.2019 kirjas PPA-le selgitas kaebaja täiendavalt elatusvahendite olemasolu ja perekonna toimetulekut. 24.05.2019 pikendas PPA menetlustähtaega kuni 13.06.2019. 27.05.2019 saatis kaebaja PPA-le e-kirja, et jätkab õpinguid Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis ning taotles Minskis Eesti Suursaatkonnas pikaajalise töötamise viisat, samuti selgitas täiendavalt sissetulekute olemasolu. 31.05.2019 ja 09.06.2019 esitas kaebaja PPA-le pretensioonid seoses menetluse venimisega ja sellega kaasneva ajalise ja rahalise kahjuga. 11.06.2019 teavitas kaebaja PPA-d enda väljaarvamisest Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist ning selgitas, et plaanib õpinguid uuesti alustada 2019.a sügisel.
23.Puudub vaidlus, et Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool arvas kaebaja 11.06.2019 õppevõlgnevuste tõttu õpilaste nimekirjast välja ning teavitas PPA-d sellest 12.06.2019 kirjaga. Uut kutset koolis õppima asumiseks kaebajale sellel hetkel väljastatud ei olnud.
24.PPA tegi 13.06.2019 otsuse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks VMS § 123 p 2 (mittevastavus tähtajalise elamisloa andmise tingimustele) ja VMS § 123 p 3 (tähtajalise elamisloa taotluse põhjendamatus) alusel. Pooltel puudub vaidlus, et taotleja ei pea taotluse läbivaatamise ajal reaalselt õppetöös osalema ega olema läbinud mingit osa õppekavast. PPA ei ole seda väitnud ei kaevatavas haldusaktis ega kohtumenetluses. Samas puudub ka vaidlus eeltoodud p-s 23 märgitud faktiliste asjaolude esinemise üle. VMS § 162 lg 1 sätestab tähtajalise elamisloa andmisel haldusorganile kaalutlusõiguse. Kohtu hinnangul, tulenevalt eelnimetatud faktilistest asjaoludest ei olnud haldusorganil võimalik teha teistsugust otsust. Seega on õiguspäraselt keeldutud kaebajale VMS § 123 p 2 alusel tähtajalise elamisloa andmisest. Teise keeldumise aluse (VMS § 123 p 3) käsitlemine on seetõttu tarbetu.
25.Kaebaja väite kohta, et haldusmenetluse pikkus tõi kaasa olukorra, kus kaebaja, kes omas PPA-le taotluse esitamise ajal kooli kutset ei vastanud haldusakti andmise ajal enam VMS § 163 tingimusele, märgib kohus järgmist. Riigil on õppimise eesmärgil tähtajalise elamisloa andmisel kaalutlusõigus (VMS § 162 lg 1), st et riigil on selleks ühtlasi õigus kontrollida ega õppimise eesmärgil väljastatavat elamisluba ei taotleta tegelikkuses muul eesmärgil ja seaduses toodud õigust (taotlust esitada) kuritarvitades. Käesoleval juhul, arvestades, et kaebaja esitas tähtajalise elamisloa taotluse õppimiseks pärast kooliaasta algust ning lähtudes haldusmenetluses antud kaebaja enda selgitustest (soov koos perega mistahes alusel Eestisse ümberasuda) ning faktilistest asjaoludest (abikaasa püüdlused perekonnasidemete kaudu saada Eestis viibimise alust; abikaasade soov saada tööload, mida kvoodi täitumise tõttu polnud võimalik saada; viisa taotlemine töötamiseks) oli PPA kahtlus õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärgi võimalikust puudumisest põhjendatud. Seega olid põhjendatud ka vastavad menetlustoimingud. Lisaks taotles kaebaja ise paralleelselt viisat töötamiseks. Seetõttu on kaebaja etteheited PPA tegevusele ja PPA süüdistamine alusetu. Kaebajal oli võimalik tegeliku Eestis õppimise soovi korral esitada õigeaegselt tähtajalise elamisloa taotlus, so teha seda piisavalt varakult enne 2018/2019 õppeaasta algust. Kaebaja seda ei teinud. Kaebaja ei saanud eeldada, et tema taotlus saab koheselt, ilma menetlust sisuliselt läbi viimata, positiivse vastuse. Seega, tekkinud olukorra põhjustas eelkõige kaebaja enda tegevus ning isegi kui PPA oleks mõne toimingu saanud teha kiiremini või küsida dokumente vähemate 6(7)
päringutega, ei oleks see kokkuvõttes muutnud asjaolu, et õppevõlgnevused tekkisid ja kaebaja tulnuks eksmatrikuleerida. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja oleks läbinud kogu esimese kursuse õppekava 2019.a kevade (ca 2 kuu) jooksul. Kool pidas õppevõlgnevuste likvideerimist võimalikuks küll 11.01.2019 kirjas, kuid sellel ajal oli kaebajal PPA-le usutavalt põhistamata enda sissetulekute piisavus Eestis õppimise ajal. Kaebaja niinimetatud sponsor ei soovinud esitada tõendeid enda sissetulekute kohta ning riigile kättesaadavatel andmetel polnud kaebaja sponsoritel tema toetamiseks piisavalt legaalsetest allikatest pärit vahendeid. Eelnev ei tähenda samas, et olukorras, kus kaebaja reaalselt on õppima asunud (2019/2020 õppeaastal), oleks uue taotluse esitamisel välistatud kaebajale õppimiseks tähtajalise elamisloa andmine, isegi kui kaebaja pikem eesmärk on seejärel või isegi osaliselt õppimise ajal (eeldusel, et see õppimist ei sega) Eestis tööle asuda ning tulevikus võib-olla elada siin koos perekonnaga. Nende õiguste taotlemine toimub uutes haldusmenetlustes ja teistel õiguslikel alustel. Õppima asumist kui pärast haldusakti andmist tekkinud asjaolu ei saa arvestada kaevatava haldusakti õiguspärasuse hindamisel, kuivõrd haldusorgan ei saanud sellega arvestada ning ka kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Samas peab kohus õigeks ka PPA vastuses esitatud seisukohta, et kui isiku peamine eesmärk on siiski töötamiseks loa saamine, tuleks taotlus esitada ausalt ja õigel eesmärgil.
26.Kohus leiab, et kuna haldusakt on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning tühistamisnõuet rahuldada ei saa, ei saa rahuldada ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõuet. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.