Hageja II Osaühing XXXX(registrikood XXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja I XXXX (isikukood XXXX) Kostja II XXXX (isikukood XXXX) Kostja II lepinguline esindaja Siim Tammer Kostja III XXXX (isikukood XXXX) Kostjate I ja III lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu XXXX ja Osaühingu XXXX hagi XXXX, XXXX ja XXXX vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta 58 % ulatuses Osaühingu XXXX ja 42 % ulatuses Osaühingu XXXX kanda.
3.Määrata kindlaks XXXX’le maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Osaühingult XXXXXXXX kasuks välja menetluskulud 549,55 eurot ja Osaühingult XXXX XXXX kasuks menetluskulud 397,95 eurot.
4.Määrata kindlaks XXXXmaakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Osaühingult XXXX XXXXkasuks välja menetluskulud 1276 eurot ja Osaühingult XXXX XXXXkasuks menetluskulud 924 eurot.
5.Määrata kindlaks XXXXmaakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Osaühingult XXXX XXXXkasuks välja menetluskulud 549,55 eurot ja Osaühingult XXXX XXXXkasuks menetluskulud 397,95 eurot.
6.Kohustada Osaühingut XXXXja Osaühingut XXXXtasuma väljamõistetud menetluskuludelt XXXX’le ja XXXXviivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28. november 2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing XXXX(hageja I) ja Osaühing XXXX(hageja II) esitasid 19.05.2016 maakohtule hagi XXXX (kostja I), XXXX(kostja II) ja XXXX(kostja III) vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks. Hagejate nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8. Hagejad on Kekkonen Varahaldus OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) võlausaldajad. Võlgniku pankrot kuulutati välja 18.12.2013. Kostjad olid võlgniku juhatuse liikmed. Kostjad sõlmisid võlgniku esindajatena 19.05.2011 müügilepingu köögitehnika omandamiseks. Lepingu objektiks oli restoran XXXX inventar ja sisustus. Kostjad ei veendunud müügilepingut sõlmides, kas müüjatel on õigus vara võõrandada. Vara omandiõigus ei kuulunud müügilepingu ajal müüjatele, vaid liisinguandjale. Vara omandiõigus võlgnikule üle ei läinud. Vara müügihinnaks oli 80 000 eurot. Selliselt on juhatuse liikmed vähendanud võlgniku vara 80 000 euro võrra. Kostjad on rikkunud äriseadustik (ÄS) §-st 187 lg 1 tulenevat kohustust. Kostjad rikkusid oma seadusest tulenevat kohustust äriühingu ees, mistõttu pankrotimenetluses jagatav vara vähenes ja võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid rahuldada võlgniku vara arvel.
2-16-7960 Kostjad on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja tekitanud kahju võlgniku võlausaldajatele. Kostjad korraldasid võlgniku majandustegevust nii, et võlgnikul ei olnud tulu, vaid ainult kulu. See on võlgniku võlausaldajaid kahjustav ärimudel. Võlgnik andis võlgniku ja hageja I vahel sõlmitud üürilepingut rikkudes üüripinna allüürile. Aktiivse restoranipidamisega tegeles teine äriühing ja kogu restoranist saadav tulu läks teise äriühingusse, kuid kulud kandis võlgnik, kellel iseseisev aktiivne majandustegevus puudus. Hagejatel on tekkinud otsene varaline kahju, kuna on jäänud ilma võimalusest oma nõudeid rahuldada võlgniku vara arvel. Kostjate I ja III vastuväited hagile
2.Kostja I ja kostja III vaidlevad hagile vastu. Hagejad tegutsevad hagi esitades hea usu põhimõtte vastaselt ja pahas usus. Hagejad ei ole oma nõude aluseks olevaid eeldusi iga juhatuse liikme suhtes tõendanud. Puudub põhjuslik seos kostjate tegevuse ja kahju vahel. Kostjad olid võlgniku juhatuse liikmeteks erinevatel ajaperioodidel. Seega peab olema välja toodud iga kostja tegevus väidetava kahjuga. Kostjad ei ole oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud, sest 19.05.2011 müügilepingu p-s 2.6 on kinnitus, et vara kuulub müüjatele. Tegemist oli vallasvaraga, mistõttu ei olnud kostjatel võimalik kontrollida vara kuuluvust. Võlgnik sai vara omanikuks ja hagejad ei ole tõendanud, et vara omandiõigus võlgnikule üle ei läinud. Teiseks, OÜ XXXX andis võlgnikule laenu 65 000 eurot ning seda laenu tagasi ei nõutud. Seega oli vara ostetud nö kolmandate isikute raha eest, kes võlgnevust tagasi ei nõudnud ega esitanud ka nõudeid võlgniku pankrotimenetluses. Seega ei vähenenud võlgniku vara. Kolmandaks, hageja I teostas võlgniku suhtes pandiõigust ning müüs võlgniku vara enampakkumisel endaga seotud isikule hinnaga 15 000 eurot. Seega ei saa hageja I väidetav kahju olla hagiavalduses toodud suuruses. Neljandaks, kui hagejad väidavad, et võlgniku näol oli tegemist varatu äriühinguga, siis varatu äriühing ei saa võlausaldajatele kahju tekitada. Viiendaks, arusaamatud on hagejate etteheited, et võlgnik andis hagejalt I üüritud ruumid allüürile XXXX OÜ-le. Kostjad ei ole sellise tegevusega ühtegi õigusnormi rikkunud. Hageja I teadis, et restorani pidamisega tegeleb kolmas isik. Võlgnik oli XXXX OÜ ainuosanik ning seega ei saa väita, et läbi kolmanda isiku viidi välja kasumit. Kostjad ei nõustu ka hageja nõude kvalifikatsiooniga. Kostja II vastuväited hagile
3.Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, sest on müügilepingu sõlmimisel käitunud nõutava ettevõtja hoolsusega ja kõik võimalikud riskid olid lepinguga kaetud. Kostja II ostis restorani XXXX inventari ja sisustuse. Vara üleandmist tõendab vara üleandmise ja vastuvõtmise akt. Vara läks võlgniku valdusesse ja kasutusse. Lisaks on lepingu p-s 2.6 kinnitus, et vara on vaba igasugustest kitsendustest, samuti oli reguleeritud lepingu rikkumise tagajärjed. Kostjal II ei saanud tekkida täiendavaid kahtlusi vara omandiõiguse suhtes, sest ostetud vara saadi koheselt enda käsutusse, lepinguga reguleeriti omandi üleminekut puudutav ning võimalikud rikkumised. Hagejate väited rahade „kantimise“ kohta ühest äriühingust teise on paljasõnalised ja tõendamata. Tõendamata on väide, et võlgnik kandis üksnes kulusid ilma aktiivse majandustegevuseta. Võlgnik omandas majandustegevuseks vara. Võlgnik võis kasutada äritegevuses partnerettevõtteid ning see ei ole õigusvastane ega keelatud tegevus, vaid see aitas kaasa rendilepinguliste kohustuste täitmisele. Tõendamata on kostja II tahtlus kahjustada
2-16-7960 hagejaid. On tavapärane, et isikutel on erinevad äriühingud ja neil on omavahelised õiguslikud suhted ning see ei ole heade kommete vastane. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Käesolevas asjas on vaidlus, kas kostjad Kekkonen Varahaldus OÜ (edaspidi võlgnik) juhatuse liikmetena on tekitanud hagejatele kahju, mis seisneb kahes tegevuses: 19.05.2011 müügilepingu sõlmimine ning võlgniku majandustegevuse korraldamine võlausaldajaid kahjustaval viisil. Dokumentaalsete tõendite alusel ja poolte omaksvõtuga loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: • Harju maakohtu 18.12.2013 määrusega kuulutati välja Kekkonen Varahaldus OÜ (võlgnik) pankrot (I kd tl 7-9); • Võlgniku juhatuse liikmeteks olid: kostja I perioodil 12.05.2011-26.09.2013, kostja II perioodil 12.05.2011-01.02.2012, kostja III perioodil 12.05.2011-28.11.2012 (I kd tl 11); • Kostjad on võlgniku esindajatena sõlminud 19.05.2011 müügilepingu, millega võlgnik ostis XXXX ja XXXX (müüjad) restorani XXXX inventari ja sisustuse hinnaga 80 000 eurot (I kd tl 12-16); • Hagejad on võlgniku võlausaldajad ja esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõuded: hageja I summas 15 892,23 eurot ja hageja II summas 11 576,23 eurot. Nimetatud nõuded on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud ja 14.08.2014 määrusega on kinnitatud jaotusettepanek (I kd tl 23-27, 34, 35-36).
6.Hagejate nõue on suunatud kostjate kui võlgniku juhtorganite liikmete kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. Kohus on eelmenetluses hagejatele selgitanud nõude eeldusi ning tõendamiskohustust (I kd tl 39). Kohus on selgitanud, et juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees ning hagejate viide äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 sätte rikkumisele ei saa võlausaldaja tugineda. Erandjuhtudel on võimalik juhtorganite liikmete vastutus kolmandate isikute ees. Vaatamata eeltoodud selgitustele on hagejad jäänud oma esialgselt toodud asjaolude juurde ning leiavad, et need on võlausaldajate nõuete esitamise eeldusteks.
7.Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-05, p 12; nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt võlaõigusseaduse (VÕS) §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus ka muul deliktiõiguslikul alusel, nt vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-90-07, p 13). VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja p 8 järgi heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
2-16-7960 VÕS-i järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis (tegu, tagajärg ja põhjuslik seos), õigusvastasus ja süü. Metoodiliselt toimub koosseisu elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt ja samas järjekorras, nagu nimetatud. Delikti objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamise kohustus lasub hagejal, süü puudumist aga peavad tõendama kostjad.
8.Ühe nõude aluseks oleva faktilise asjaoluna on hagejad tuginenud kostjate poolt võlgniku esindajatena 19.05.2011 müügilepingu sõlmimisele, jättes vajalikku hoolt rakendades välja selgitamata vara omandiõiguse ning ostes kolmandatelt isikutelt vallasvara hinnaga 80 000 eurot, kuid vara omanikuks võlgnik ei saanud. Väidetavalt kuulus vallasvara Aktsiaseltsile SEB Liising. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumine seisneb seadusest tuleneva kohustuse rikkumises. Hageja peab kaitsenormi rikkumisele eraldi tuginema. Hageja leiab, et ÄS § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme vastutuse sätte eesmärk on ühtlasi äriühingu võlausaldajate kaitsmine ja võlausaldaja saab nõuda juhatuse liikme korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumisel tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kohus sellise hagejate käsitlusega ei nõustu. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastav paragrahv kujutab endast erisätet ja see välistab VÕS § 1043 jj kohaldamise. ÄS §-s 187 sätestatud juhatuse liikme kohustused eksisteerivad kindlaksmääratud isikute ringi, e osaühingu suhtes. Osaühingu ja juhatuse liikme vahel tekib seetõttu võlasuhe, mille sisuks on ÄS §-s 187 sätestatud vastastikused kohustused ning sellisele võlasuhtele ei kohaldata deliktiõiguse sätteid. Samuti ei saa nimetatud normi kasutada kaitsenormina VÕS § 1045 lg 1 p 7 sisustamisel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata menetlusosaliste väiteid, mis põhinevad juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisel, sest väidetav kahju saab olla tekitatud osaühingule ning hagejad ei nõua kahju hüvitamist osaühingule. ÄS § 187 lg 4 järgi ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Hagejad nõuavad kahju hüvitamist endale.
9.Järgnevalt hindab kohus 19.05.2011 müügilepingu sõlmimisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Tahtlik heade kommete vastane käitumine tähendab seda, et juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks ongi võlausaldajale sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu ettenähtav. Kohtu hinnangul on tõendatud, et võlgnik ostis müüjatelt muuhulgas vara, mis oli liisitud Aktsiaseltsilt SEB Liising. Liisingulepingu nr L08106998 objektiks on suurköögiseadmed vastavalt pakkumisele nr 64005-5, 27.06.2008 (I kd tl 211-215). Selle alusel on väljastatud arve nr 08110295, mille on tasunud liisinguandja (I kd tl 17-22). Liisingulepingus märgitud hind kattub arvel märgituga ning maksjaks on samuti märgitud liisinguandja. Tegemist oli
2-16-7960 vallasasjade müügiga ning müügilepingu p-s 2.6 on kinnitus, et müüdav vara on vaba igasugustest kitsendustest ning ühelgi isikul ei ole vara osas ühtegi nõuet ning vara omand kuulub täielikult müüjatele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg 1 järgi vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kohtu hinnangul sai kostjatel olla põhjendatud eeldus, et müüjad on vara omanikud. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad teadsid või pidid teadma, et müüjatel ei olnud õigust omandit üle anda. Samuti on hagejate poolt vaidlustamata, et vara valdus läks üle võlgnikule ning hiljem nimetatud vara ka käsutati. Siinjuures on oluline märkida, et hageja I teostas vaidlusaluse vara suhtes pandiõigust ning vara võõrandati enampakkumisel hinnaga 15 000 eurot. Seega ei saanud kahju tekkida, sest vara omandiõigus läks reaalselt üle võlgnikule, võlgnik kasutas seda ning hiljem võõrandati see hageja I poolt teostatud pandiõiguse käigus kolmandale isikule, mille käigus rahuldati osaliselt hageja I nõuded võlgniku vastu. Kohus leiab, et ühestki hagejate esitatud asjaolust ei tulene, et müügilepingut sõlmides on kostjad käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et puudub kostjate tegu ning samuti ei saanud tuvastatud asjaoludel tekkide hagejatele kahju. Väide, et kostjad tasusid vara eest liiga palju, kui oleks olnud vara tegelik väärtus, on hagejate poolt esmakordselt esitatud 23.11.2016, kui uute väidete ja asjaolude esitamist tähtaeg oli möödas (II kd tl 52). Kohus hilinenult esitatud väitega ei arvesta. Lisaks sellele on paljasõnaline ja tõendamata, et 19.05.2011 oli vara väärtus väiksem kui 80 000 eurot.
10.Hagejad leiavad, et kostjad on käitunud heade kommete vastaselt võlgniku majandustegevuse korraldamisel. Siinjuures märgib kohus, et hagejate sellekohased väited on väga üldsõnalised ning hagejad ei ole neid konkreetselt ühegi juhatuse liikme osas täpsustanud. Nagu kohus on varasemalt märkinud, siis tahtlik heade kommete vastane käitumine tähendab seda, et juhatuse liikme tegevuse eesmärgiks peab olema võlausaldajale sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu ettenähtav. Hagejad on viidanud, et selliseks kostjate kahjulikuks teoks oli see, et restorani pidamisega tegeles XXXXOÜ, kes kasutas tasuta võlgniku valdusesse saadud restorani seadmeid ning teenis seadmete kasutamisega tulu. Kohtu hinnangul ei ole hagejad välja toonud ühtegi juhatuse liikmele etteheidetavat õigusvastast tegu, nt konkreetse lepingu sõlmimine, tasuta ruumide rendile andmine jne, mida kohus saaks konkreetselt iga juhatuse liikme vastutuse eelduse osas kontrollida. Kohtu hinnangul on tegemist üksnes hagejate oletusega. Samuti on oluline, et XXXXOÜ ainuosanikuks vaidlusaluste tehingute sõlmimise ajal oli võlgnik, mistõttu ei saa ka teoreetiliselt nõustuda hagejate väitega, et kostjate eesmärgiks oli opereerida nii, et XXXXOÜ teenib tulu, võlgniku kanda jäävad kulud ning võlgnik jätab võlausaldajate ees kohustused teadlikult täitmata. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et puudub kostjate tegu ning seetõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata teisi kostjate vastutuse eeldusi (põhjuslik seos ja kahju tekkimine). Menetluskulud
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hagejate kanda (TsMS § 162 lg 1). Arvestades kummagi hageja hagihinda, siis hageja I kanda jäävad kostjate menetluskulud 58 % ulatuses ja hageja II kanda 42 % ulatuses.
2-16-7960
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt menetluskulude jaotusest analüüsib kohus üksnes kostjate menetluskulusid. Menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud (TsMS § 144 p 1).
13.Kostja I palub hagejatelt välja mõista menetluskulu summas 947,50 eurot ja kostja III palub hagejatelt välja mõista menetluskulu summas 947,50 eurot. Lisaks paluvad kostjad I ja III hagejatelt välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja II palub hagejatelt välja mõista menetluskulu summas 2200 eurot.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
15.Kostjate I ja III esindaja on märkinud õigusabiteenuse osutamise tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja kostja II esindaja on märkinud õigusabiteenuse osutamise tunnihinnaks 120 eurot. Arvestades asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjatele I ja III osutatud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta) ja kostjale II osutatud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot. Nimetatud tunnihinnad on kooskõlas kohtupraktikaga.
16.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hinnates kostja I ja kostja III lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostjate I ja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele, kuivõrd esindaja poolt märgitud ajakulu kokku 18,95 tundi ehk 1895 eurot on põhjendatud ja vastab tsiviilasja toimikus olevatele toimingutele (II kd tl 71). Kohus hinnates kostja II lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele, kuivõrd esindaja poolt märgitud ajakulu 18,4 tundi ehk 2208 eurot on põhjendatud ja vastab tsiviilasja toimikus olevatele toimingutele (II kd tl 51). Kostja II palub välja mõista menetluskulu summas 2200 eurot.
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt I kostja I kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 549,55 eurot (947,50 x 58 %), kostja II kasuks 1276 eurot (2200 x 58 %) ja kostja III kasuks 549,55 eurot (947,50 x 58 %) ning hagejalt II kuulub kostja I kasuks välja mõistmisele
2-16-7960 menetluskulu summas 397,95 eurot (947,50 x 42 %), kostja II kasuks 924 eurot (2200 x 42 %) ja kostja II kasuks 397,95 eurot (947,50 x 42 %). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostjate I ja III taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjad ei ole märkinud, et taotlevad käibemaksu hüvitamist, mistõttu lähtub kohus esitatud kulude suurusest (TsMS § 174 lg 10).
18.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.