Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
3. oktoober 2019. a, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1848
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kalev Toom Isik, kelle suhtes luba taotletakse – XX
Läbivaatamise vorm
Rahuldada Politsei- ja Piirivalvemaeti taotlus ning anda luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.12.2019 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Kehtivate reisidokumentide puudumise tõttu ei ole isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia. PPA leiab, et isik võib põgeneda ja ta ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust. Isiku seni antud ütlused riigis viibimise kohta on vastuolus muude tõenditega. Ta on esitanud riigile valeandmeid, esinedes Ungari kodanikuna. Seega võib ka isik edaspidi asuda oma identiteeti varjama. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ega tervisekaalutlustega.
2(3)
VSS § 68 p 4 sätestab, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Kohus leiab, et kuritegude toimepanemine ei ole piiritletud Eestis toimunud süütegudega. Moldova Vabariigi vastuse kohaselt on isik kahel korral kehavigastuste tekitamise ja vägivalla eest süüdi mõistetud. Eeltoodud asjaolud kinnitavad kohtu hinnangul põgenemise ohtu. Isik on esitanud oma tegeliku reisidokumendi asemel võltsitud dokumendi ning on möönnud Moldova kodakondsust alles siis, kui PPA sai vastava teabe Ungari ja Moldova võimudelt. Samuti on isik korduvalt toime pannud kuritegusid ning on hetkel samuti kahtlustatav Eestis vägivallakuritegude toimepanemises ja võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises (vt kahtlustatava ülekuulamise protokoll lk-d 2-4). Ka Moldova võimude andmetel on isik jätkuvalt kriminaaluurimise all kelmuse ja joobes juhtimise eest. Varasemaid kriminaalkuritegusid ja juba käimasolevaid kriminaalmenetlusi on loetud põgenemisohtu kinnitavaks asjaoluks, kuivõrd isik ei ole seaduskuulekas ega aktsepteeri õigusaktidest tulenevaid kohustusi (Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 määrus nr 3-19-334). Seega puudub kohtul kindlus, et vabaduses viibides võiks isik vaatamata istungil avaldatule passi saamisel vabatahtlikult lahkuda. Kohus leiab, et põgenemisohtu ei ole võimalik vähendada ka leebemate järelevalvemeetmetega. Kuivõrd isikul puudub reisidokument või isikut tõendav dokument, ei ole seda võimalik hoiule võtta (VSS § 10 lg 2 p 6). Samuti elab isik hetkel hostelis, kuid tal puudub püsiv sissetulek, mistõttu ei ole võimalik teda kohustada elama kindlaksmääratud elukohas (samas p 1). Isikul puudub Eestis viibimise õigus ja sellest tulenevalt ka siin töötamise õigus. Kohtule ei nähtu ka muid viise, kuidas isik võiks omale kindla elukoha tagada. Seega ei ole leebemate meetmete kasutamine võimalik, sh isiku senise käitumise kohaselt (võltsitud dokumendi kasutamine ja kuritegude toimepanemine) ei saa kohus pidada neid kuigi eesmärgipäraseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.