Ü. T. kaebus hüvitada Rae valla mittevaraline kahju summas 5000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – Ü. T. Vastustaja – Rae vald, seaduslik esindaja Martin Minn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
tekitatud
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.10.2019 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ü. T. on Eesti Vabariigis tema varasemast rahvastikuregistrisse kantud eluruumist aadressilt XXXXXXXXXXXX X, Peetri küla välja kirjutatud rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 1 p 3 alusel. Ü. T. sai sellest teadlikuks 24.02.2019–27.02.2019, mil ta proovis korduvalt osaleda Riigikogu valimistel, soovides anda oma häält elektrooniliselt ID-kaardi abil oma varasema valimisringkonna nimekirjas olnud kandidaadi poolt. Valimine ebaõnnestus, sest Ü. T. ei olnud kantud valijate nimekirja rahvastikuregistris elukoha andmete kande puudumise tõttu.
2.Ü. T. esitas Rae Vallavalitsusele 26.03.2019 ja 11.04.2019 avalduse enda elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse Rae valla täpsusega selleks, et osaleda Euroopa Liidu parlamendi valimistel. Ü. T. puudus kindel elukoht.
3.Rae Vallavalitsus keeldus 17.04.2019 vastuskirjaga Ü. T. elukohta Rae valla täpsusega rahvastikuregistrisse kandmast. Rae Vallavalitsus põhjendas otsust järgmiselt: „/.../ 11.04.2019 e-kirjas kordate oma soovi olla valitud ja valida ning selgitate, et Teile teadaolevalt peaksite
3-19-1111 omama piisavalt õigust olla Rae valla elanike nimekirjas. Tulenevalt Teie soovist olla valitud ja valida, selgitame, et RRS § 83 sätestab erisuse, mille kohaselt on võimalik valla täpsusega rahvastikuregistrisse kanda hääleõigusliku isiku elukoht valimisperioodil. Selleks, tuleb Teil esitada vormikohane elukohateade ajavahemikul valimise eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et Te ei ole RRS §-s 87 sätestatud menetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid esitanud, jätab Rae Vallavalitsus Teie 26.03.2019 avalduse rahuldamata põhjusel, et menetluse läbiviimiseks ei ole piisavalt teavet.“
4.Ü. T. esitas Rae Vallavalitsusele 16.05.2019 kell 00.08 digitaalselt allkirjastatud avalduse: „Palun kanda mind Rahvastikuregistrisse sisse Rae valda omavalitsusüksuse täpsusega seoses kindla elukoha puudumisega. Soovin valida alanud valimistel kandidaati. Palun edastage mulle tagasisidet antud emaili aadressil – [email protected].“ Ü. T. proovis Euroopa Liidu parlamendi valimistel elektrooniliselt hääletada 16.05.2019 kuni 22.05.2019, kuid see ei olnud võimalik, sest vastustajad ei olnud kandnud kaebaja elukohta Rae valla täpsusega rahvastikuregistrisse, seega ei olnud kaebajat ka valijate nimekirjas. Kaebaja pöördus 23.05.2019 e-kirja teel vastustajate poole: „Tere, Mind ei ole ikka veel registris aga aega on vaid 1 päev. Palun asi korda ajada viivitamatult.“ Vastustajad vastasid kaebajale 24.05.2019: „Tere, Teie elukoht on sisestatud omavalitsusüksuse täpsusega ning Teil on võimalik valida.“ Kuna 24.05.2019 seisuga oli elektrooniliste valimiste aeg lõppenud, siis ei saanud kaebaja elektrooniliselt enam valida. Kuna Ü. T. viibis sellel ajal Hispaania Kuningriigis Tenerifel, ei olnud tal võimalik objektiivselt nii ruttu ilmuda ka valimispäevaks Eestisse valima.
5.Tallinna Halduskohtule laekus 13.06.2019 Ü. T. kaebus, milles Ü. T. palus tuvastada või tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse 17.04.2019 vastuskiri ja tuvastada või tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse 24.05.2019 haldusakt või toiming (millega Ü. T. 24.05.2019 kanti Rae valla elanike nimekirja valla täpsusega) selle haldusakti või toimingu andmise viivituse tõttu või haldusakti õigel ajal andmata jätmise tõttu ning mõista õigusvastase haldusakti või toimingu tagajärjel Rae Vallavalitsuselt ja Rae vallasekretärilt solidaarselt või ühelt neist välja Ü. T. kasuks moraalse kahju hüvitis 5000 eurot.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 03.07.2019 määrusega kaebuse nõudes tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse 17.04.2019 vastuskiri ja tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse 24.05.2019 haldusakt või toiming, millega Ü. T. 24.05.2019 kanti Rae valla elanike nimekirja valla täpsusega selle haldusakti või toimingu andmise viivituse tõttu või haldusakti õigel ajal andmata jätmise tõttu.
POOLTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Asjas puudub vaidlus selle üle, et vastustaja kandis kaebaja 24.05.2019 Rae valla täpsusega elanikuna rahvastikuregistrisse, tagades seeläbi kaebajale valimistel osalemise võimaluse. Õigusvastane on selle kande tegemisega viivitamine alates kaebaja avalduse saamisest 16.05.2019 kuni 24.05.2019. Sellega välistati kaebaja võimalus valida elektrooniliselt IDkaardiga. Vastustajal puudus õiguslik alus viivituseks. Valimised peavad olema isikutele arusaadavad ja otsesed ning isikuid tuleb valimistel kohelda võrdselt. Eluruumi või selle puudumine ei tohi seada isikuid halvemasse olukorda võrreldes eluruumi omajate või kasutajatega. Vastustajal oli teada, et kaebaja ei viibi valimiste toimumise ajal Eesti Vabariigis ning et ta soovib hääletada elektrooniliselt. Vastustaja, kandes kaebaja vahetult enne valimispäeva valijate nimekirja, toimis erakordselt hoolimatult, mille süüline tagajärg oli vastustajatele ka ette nähtav (elektrooniliste valimiste aeg lõppes 22.05.2019 kell 18.00, kaebajal oli raske vahetult ilmuda Hispaaniast valimiste päevaks Eestisse valima). Raske hooletuse tagajärjel välistati kaebajal osalemine Euroopa Parlamendi valimistel, millega asetati kaebaja samaväärsesse olukorda isikutega, kes kannavad karistust vanglas ja kellel puudub 2(6)
3-19-1111 õigus valida Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p 2 kohaselt. Vastustaja, piirates kaebaja valimisõigust, tekitas kaebajale magamata öid: kaebaja ei saanud valida tema poolt valitud kandidaadi poolt. See tekitas kaebajale depressiooni ja alakohtlemise tunnet. Seevastu sai vastustaja arvatavasti hingelist rahuldust, kui sai kaebaja valimisõigust viivitades piirata. Vastustajate viivitus ei ole vabandatav. Puudub vaidlus, et kaebaja esitas Rae Vallavalitsusele 26.03.2019 ja 11.04.2019 avalduse enda elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse Rae valla täpsusega osalemiseks Euroopa Liidu parlamendi valimistel põhjendusel, et tal puudub kindel elukoht. Samas kujundas kaebaja oma edaspidise käitumisviisi Rae Vallavalitsuse vastuskirja alusel, milles sedastati kaebajale, et eluruumi või selle kasutamise puudumisel sätestab RRS § 83 erisuse, mille kohaselt on võimalik valla täpsusega rahvastikuregistrisse kanda hääleõigusliku isiku elukoht valimisperioodil. Selleks tuli kaebajal esitada vormikohane elukohateade ajavahemikul valimise eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani. Sellise juhise kaebajale edaspidiseks käitumiseks andis vastustaja. Kaebaja sedasi ka oma edaspidise käitumisviisi korraldas, esitades uue avalduse 16.05.2019. Vastustaja kandis viivitades alates 24.05.2019 kaebaja Rae valla täpsusega elanikuna rahvastikuregistrisse ja valimisnimekirja. Rae Vallavalitsuse 17.04.2019 vastuskiri, millega keelduti kaebaja elukohta Rae valla täpsusega alates 26.03.2019 ja 11.04.2019 kaebaja avalduste alusel rahvastikuregistrisse kandmast, on ka õigusvastane, sest kaebaja oli tähtaegselt EPVS § 13 lg 2 p 4 alusel esitanud avaldused enda kandmiseks elanikuna Rae valla täpsusega rahvastikuregistrisse ehk 50 päeva enne Euroopa Parlamendi valimispäeva (26.05.2019). Kaebaja kujundas õigusvastase eelhaldusakti alusel oma edaspidised toimingud, mistõttu ei pidanudki ta teadma, et see haldusakt on ka tühine.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebaja on märkinud, et esitas Rae Vallavalitsusele 16.05.2019 avalduse oma elukoha registreerimiseks. Samuti on kaebaja selgitanud, et pöördus 23.05.2019 e-kirja teel vastustaja poole ja teavitas, et teda ei ole ikka veel registris ja valimiste elektroonilise hääletuse lõpuni on aega vaid üks päev. Vastustaja vastas kaebaja väitel temale alles 24.05.2019 ja teavitas, et tema elukoht on antud kuupäevast registreeritud omavalitsusüksuse täpsusega ning tal on võimalik sellest hetkest valida. Reaalselt toimus e-kirja teel kaebaja ja vastustaja vahel pikem suhtlus. On õige, et kaebaja esitas vastustajale 16.05.2019 pöördumise sooviga tema elukoha registreerimiseks Rae valla täpsusega. Antud pöördumisele on vastustaja samal päeval, s.o 16.05.2019 vastanud, et elukoha registreerimiseks on vajalik täita manusena lisatud elukohateate vorm ja see digitaalselt allkirjastatuna tagasi saata. Kaebaja on seejärel 16.05.2019 saatnud elukohateate, millele vastustaja on omakorda vahetult 16.05.2019 e-kirjaga vastanud, et kahjuks on kaebaja poolt saadetud elukohateatel kõik väljad täitmata, ja palunud saata täidetud avaldus uuesti. Järgnevalt on kaebaja pöördunud vastustaja poole 23.05.2019 ja teatanud, et teda ei ole ikka veel registris ja aega on vaid üks päev. Samal päeval, s.o 23.05.2019 on vastustaja juhtinud oma vastuskirjas kaebaja tähelepanu asjaolule, et tema elukohateade tagastati 16.05.2019, kuna sellel olevad väljad olid täitmata ja samas paluti edastada täidetud väljadega elukohateade. Ühtlasi selgitati kaebajale, et ka tema 23.05.2019 e-kirjale lisatud elukohateatel on väljad jätkuvalt täitmata ja paluti saata korrektselt täidetud elukohateade, et vastustajal oleks võimalik sisestada kaebuse esitaja elukoht Rae valla täpsusega rahvastikuregistrisse. Nagu kaebuse esitaja ka ise on märkinud, siis 24.05.2019 on vastustaja registreerinud kaebuse esitaja elukoha Rae valla täpsusega. Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud vastustajale ka veel 23.05.2019 RSS §-s 75 sätestatud nõuetele vastavat elukohateadet (elektrooniline Euroopa Parlamendi valimine lõppes 22.05.2019), mille alusel oleks saanud tema elukoha Rae valla 3(6)
3-19-1111 täpsusega rahvastikuregistris registreerida. Seega oli kaebuse esitaja elukoha registreerimine viivituses üksnes kaebuse esitaja enda tegevusetuse tulemusel. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu ja seda ka juhul, kui vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane kaebuse esitaja elukoha registreerimisel. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vastustaja tegevus ei ole olnud süüline, samuti ei esine ühtegi tõsimeelselt käsitletavat seaduslikku alust, mis võimaldaks mittevaralise kahju hüvitamist kaebaja poolt nõuda. Täielikult arusaamatuks jääb sealjuures mittevaralise kahju summa arvestamise meetod ja suurus. Isiku valimisõigusel ei saa olla rahaliselt hinnatavat väärtust.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Antud asjas tuleb kohtul lahendada hüvitamiskaebus, mis on ajendatud vastustaja väidetavast viivitusest kaebaja elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmisel. Andmete rahvastikuregistrisse kandmine on aluseks isiku valijate nimekirja kandmisele ning seeläbi eelduseks Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele (EPVS § 4 lg 2 p 2). Kaebaja väidab, et tal puudus vastustaja tegevusetuse tõttu võimalus osaleda Euroopa Parlamendi 2019. a valimistel. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
10.Esmalt analüüsib kohus seda, kas vastustaja tegevus või tegevusetus on olnud õigusvastane.
11.Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja Rae Vallavalitsusele 26.03.2019 avalduse, millega soovis enda elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse Rae valla täpsusega, kuna kaebajal puudus kindel elukoht. Rae Vallavalitsus keeldus kaebaja elukoha registreerimisest 17.04.2019 kirjaga nr 3-1.2/3107-5 (tl 8). Kirjast nähtuvalt pöördus Rae Vallavalitsus 27.03.2019 kirjaga nr 3-1.2/3107-1 kaebaja poole, paludes teatada, milline on tema viibimiskoha aadress, et oleks võimalik läbi viia RRS §-s 87 sätestatud menetlus. Samuti palus Rae Vallavalitsus teatada põhjus, miks kaebaja püsivat viibimiskohta ei ole võimalik registreerida kaebaja elukohana, ning milliste toetuste ja teenustega seoses vajab kaebaja elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist Rae valla täpsusega. 29.03.2019 saadetud e-kirjas teavitas kaebaja, et Rae valla täpsusega elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse soovib ta seoses õigusega valida ja olla valitud. 05.04.2019 e-kirjaga selgitas Rae Vallavalitsus, et kaebaja 29.03.2019 vastusest ei selgu RRS §-s 87 sätestatud menetluse läbi viimiseks vajalikud andmed, ja palus vajalikud andmed siiski teatada. 11.04.2019 e-kirjas kordas kaebaja oma soovi olla valitud ja valida ning selgitas, et talle teadaolevalt peaks ta omama piisavalt õigust olla Rae valla elanike nimekirjas. Rae Vallavalitsus, võttes vastu otsuse kaebaja elukoha registreerimisest keeldumise kohta, selgitas 17.04.2019 kirjas, et RRS § 83 sätestab erisuse, mille kohaselt on võimalik valla täpsusega rahvastikuregistrisse kanda hääleõigusliku isiku elukoht valimisperioodil. Selleks tuleb isikul esitada vormikohane elukohateade ajavahemikul valimise eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani. Võttes arvesse seda ja asjaolu, et kaebaja ei esitanud RRS §-s 87 sätestatud menetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid, jättis Rae Vallavalitsus kaebaja 26.03.2019 avalduse rahuldamata põhjusel, et menetluse läbiviimiseks ei olnud piisavat teavet.
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas 16.05.2019 Rae Vallavalitsusele uue avalduse (tl 10), milles palus end kanda rahvastikuregistrisse Rae valda omavalitsusüksuse täpsusega seoses kindla elukoha puudumisega. Toimikus sisalduvatest tõenditest (tl 29) nähtuvalt on Rae Vallavalitsuse kantselei peaspetsialist M. Liiv saatnud 16.05.2019 kl 9:20 kaebajale e-kirja, 4(6)
3-19-1111 mille sisuks on „Elukoha sisestamiseks peaksite täitma manuses oleva elukohateate vormi ning selle meile digiallkirjastatuna tagasi saatma.“ Seejärel (16.05.2019 kl 1:34 PM) on kaebaja saatnud M. Liivile e-kirja sisuga: „Edastan täidetud avalduse.“ Sellele kaebaja e-kirjale on vastanud M. Liiv oma e-kirjaga 16.05.2019 kl 1:50 PM, mille sisuks on „Kahjuks on Teie poolt saadetud elukohateatel kõik väljad täitmata. Palun saatke avaldus uuesti.“ Edasi nähtub toimikus kaebaja 23.05.2019 kl 1:58 PM (tl 28) M. Liivile ja Rae valla üldmeilile saadetud ekiri sisuga „Mind ei ole ikka veel registris aga aega on vaid 1 päev. Palun asi korda ajada viivitamatult.“ Sellele e-kirjale on M. Liiv vastanud 23.05.2019 kl 2:05 PM järgmiselt: „Saatsin Teile 16.05.2019 e-mailiga elukohateate tagasi, kuna elukohateatel olevad väljad olid täitmata ning palusin Teil edastada täidetud väljadega elukohateade. Ka tänasele e-mailile lisatud elukohateate väljad on täitmata, seega palun saatke meile korrektselt täidetud elukohateade, et saaksime Teie elukoha Rae valla täpsusega Rahvastikuregistrisse sisestada.“
13.Tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab kohus, et põhjendamatu on vastustajale ette heita tegevusetust või viivitust. Vastustaja on reageerinud nii kaebaja 26.03.2019 kui ka 16.05.2019 avaldusele. Vastustaja vastustest nähtub ka see, miks vastustaja kaebaja taotlust ei rahuldanud. 26.03.2019 avalduse rahuldamata jätmise puhul on vastustaja välja toonud, et elukohta ei saa kaebaja soovitud moel registreerida, kuna kaebaja ei ole menetluse läbiviimiseks esitanud piisavalt teavet (püsiva viibimiskoha aadressi ega põhjendust, miks püsivat viibimiskohta ei ole võimalik registreerida kaebaja elukohana). Kaebaja ei ole tõendanud ega ka väitnud, et oleks vastustajale viimase poolt küsitud andmed esitanud. RSS § 87 lg 2 kohaselt, kui nii isik kui ka ruumi omanik ei teata kohaliku omavalitsuse üksusele järelepärimise väljasaatmisest arvates 30 päeva jooksul oma nõusolekust isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega elukohaks oleva ruumi täpsusega, kantakse isiku elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Lisa-aadressiks märgitakse isiku teadaolev aadress. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud midagi õigusvastast, kui küsis teavet kaebaja püsiva viibimiskoha kohta. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks midagi selle kohta vastanud või esitanud info küsimisele vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja 17.04.2019 vastuses nr 31.2/3107-5 väljendatud keeldumine ülaltoodut arvestades õigusvastane.
14.Vastustaja juhtis oma 17.04.2019 vastuses tähelepanu sellele, et RSS § 83 sätestab erisuse valimiste puhuks. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-15, punkt 19): „RRS § 83 on valimiste korraldamisega seotud erisäte, mille eesmärk on kaitsta aktiivse valimisõiguse kandjaid nende põhiõiguste liigse piiramise eest ja tagada valimistel osalemise võimalus ka inimestele, kelle elukoht ei olnud valijate nimekirjade koostamise ajal registrisse kantud. Seetõttu on RRS § 83 lg 2 tõlgendatav viisil, et selle alusel tuleb elukoht registrisse kanda ka sellise elukohateate alusel, kus on elukohaks märgitud kohaliku omavalitsuse üksus ilma eluruumi aadressita.“ Kaebaja ongi Rae Vallavalitsusele saatnud 16.05.2019 uue avalduse, milles palub end kanda rahvastikuregistrisse sisse Rae valla täpsusega seoses kindla elukoha puudumisega. Asjaoludest nähtuvalt ei ole vastustaja kaebaja elukohta registrisse kandnud põhjendusel, et kaebaja ei olnud täitnud korrektselt elukohateate vormi ning seda ka peale teistkordset tähelepanu juhtimist. Asjas esitatud tõenditest ei selgu, millised väljad elukohateates kaebaja täitmata jättis. Seetõttu ei ole võimalik kohtul ka hinnata, kas vastustaja nõue avaldus uuesti esitada oli põhjendatud. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kaebaja oleks peale vastustajalt teistkordse vastuse saamist 16.05.2019 midagi ette võtnud, st esitanud kõigi täidetud väljadega elukohateate või vaielnud vähemasti vastustaja nõudele vastu. Mõlema variandi puhul oleks usutav, et vastustaja oleks jõudnud kaebaja avalduse e-hääletuse toimumise perioodi jooksul sisuliselt lahendada ja taotletava registreeringu teha. Kuna vastustaja oli kaebajale andnud teada, et viimase taotlus on puudustega ning puudused tuleb kõrvaldada, ei teinud vastustaja arusaadavalt registreeringut enne, kui kaebaja oleks omalt poolt midagi ette võtnud. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei ole 5(6)
3-19-1111 vastustaja ametniku 16.05.2019 pöördumist kätte saanud ega esitanud väiteid ega põhjendusi selle kohta, miks tema käest nõutavat teavet (elukohateate täitmist) tuleb pidada õigusvastaseks. Ka RRS § 83 alusel toimub elukoha registreerimine elukohateate alusel. Kui kaebaja oli seisukohal, et vastustaja nõuab temalt liigselt andmeid, tulnuks sellest vastustajale aegsasti teada anda. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja vastustaja poole pöördunud alles 23.05.2019 kell 1:59. Selleks ajaks oli elektrooniline hääletamine juba lõppenud. Seega polnud vastustajal enam võimalik tagada kaebaja osalemist elektroonilisel hääletusel. Kohtul puudub info selle kohta, kas 24.05.2019 oli registreeringu aluseks kaebaja korrektselt esitatud elukohateade või tegi vastustaja kande kaebaja varem esitatud avalduste alusel. Vastustaja käitumise õiguspärasuse hindamisel ei ole sellel aga tähtsust.
15.Ülaltoodut arvestades ei nähtu kohtule, et vastustaja tegevus kaebaja elukoha registreerimisel oleks olnud õigusvastane. Vastustaja ei ole kaebaja valimisõigust piiranud. Kaebaja toodud paralleelid vangidega ei ole kohased. Hüvitamiskaebus tuleb jätta rahuldamata põhjendusel, et tõendamist ei ole leidnud avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Seetõttu ei ole vaja ka analüüsida, kas teised RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused on täidetud.
16.Kohus siiski nõustub vastustajaga selles, et hüvitamisnõue ei kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui vastustaja tegevust pidada õigusvastaseks. Nimelt sätestab RVastS § 9 lg 1 mittevaralise kahju hüvitamise piirangud. Nimetatud sätte kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Valimistest osavõtu mittevõimaldamine ei ole hõlmatud ühegi RVastS § 9 lg-s 1 loetletud alusega, mistõttu tuleks jätta rahaline hüvitis ka sellel alusel määramata. Usutav ei ole, et valimistest kõrvale jäämine põhjustab inimesele selliseid tervisekahjustusi, mida tuleb rahaliselt kompenseerida.
17.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad Rae valla võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.