3.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31 muudeti Tallinna Vangla kodukorda ja seletuskirja. Käskkirja punktid 1.16-1.26 puudutavad muudatusi suitsetamisega seonduvas regulatsioonis ning nende osas jõustus käskkiri 01.10.2017.
Tallinna Vanglas registreeriti 18.09.2017 E.N.i vaie Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 kehtetuks tunnistamiseks. Vaide puuduste kõrvaldamise käigus täpsustas E.N., et taotleb käskkirja kehtetuks tunnistamist osas, mis puudutab suitsetamise keelamist Tallinna Vanglas (punktid 1.16-1.22, 1.24-1.25). Vaie edastati lahendamiseks Justiitsministeeriumile 07.11.2017.
3.Justiitsministeerium tegi 08.12.2017 vaideotsuse nr 11-3/7866-2, millega tagastas vaide Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 tühistamiseks osas, mis puudutab käskkirja punktide 1.17, 1.20, 1.22 ja 1.24 kehtetuks tunnistamist ning jättis vaide muus osas rahuldamata. E.N. sai vaideotsuse kätte 18.12.2017.
4.E.N. esitas Tallinna Vanglale 01.07.2019 avalduse suitsetamise ja sigarettide ostmise lubamiseks, kuna Eesti kohus tunnistas suitsetamiskeelu ebaõigeks. E.N. avaldusele kirjalikku vastust ei soovinud. E.N. esitas 30.07.2019 Tallinna Vanglale pöördumise, milles palus võimaldada vangla territooriumil suitsetamist ja vangla poest sigarettide ostmist.
5.E.N. esitas 26.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks eraldada suitsetamiseks koht (kaebus registreeritud 29.07.2019). Lisaks palus E.N. vabastada end riigilõivu tasumisest.
6.Kohus tegi 21.08.2019 Tallinna Vanglale ja Justiitsministeeriumile kohtunõuded, et selgitada välja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise asjaolud.
7.Kohus tegi 29.08.2019 määruse, millega tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Tallinna Vangla kohustamist eraldada suitsetamiseks koht. Kohus jättis kaebuse muus osas käiguta (Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 suitsetamise keeldu puudutavate punktide tühistamine). Kaebajal tuli esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega, miks ta esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist.
8.Kaebaja esitas 09.09.2019 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja palub ennistada kaebuse tähtaja seoses sellega, et teda hoitakse Tallinna Vanglas § 69 alusel ja seetõttu läks tema kaebus välja hiljem. Pärast vanglast vabanemist aga polnud tal postiaadressi, kuhu kohus oleks saanud oma vastused saata. Kaebaja palub kaebuse läbi vaadata ja tühistada käsk suitsetamise keelamise kohta Tallinna Vangla territooriumil.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on läbinud Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 suitsetamise keeldu puudutavate punktide tühistamise osas kohustusliku kohtueelse menetluse. Justiitsministeerium lahendas kaebaja vaide 08.12.2017 vaideotsusega nr 11-3/7866-2.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. 08.12.2017 vaideotsuses on kaebuse esitamise tähtaega selgitatud. Justiitsministeeriumi 28.08.2019 esitatud tõendi kohaselt sai kaebaja vaideotsuse kätte 18.12.2017 Tallinna Vanglas, mistõttu oli viimane päev tühistamiskaebuse esitamiseks 17.01.2018. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule alles 26.07.2019 (kuupäev ümbrikul). Seega on kaebaja kaebetähtaja pooleteise aastaga mööda lasknud.
11.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1).
12.Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-3-1-26-06). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-148-06). Kuna käesolevas juhul on kaebetähtaeg väga pikalt mööda lastud, peaksid kaebetähtaja ennistamiseks esinema ka väga mõjuvad põhjused.
13.Kaebaja on kaebuse tähtaegset esitamist takistavate asjaoludena nimetanud kinnipidamist § 69 alusel ja postiaadressi puudumist vabaduses viibides. Kohus eeldab, et kaebaja on viidanud vangistusseaduse (VangS) §-le 69. Nimetatud paragrahv reguleerib täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõuna saab piirata kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust (§ 69 lg 2 p 1), kuid vanglavälise suhtlemise piiramist ei ole mainitud. VangS § 28 lg 3 teine lause sätestab, et kinnipeetava kirjavahetuse piiramine suhtlemiseks riigiasutustega (sh kohtuga) on keelatud. VangS § 90 lg 1 kohaselt kehtib sama 2(3)
reegel ka vahistatu puhul. Seega ei saanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine takistada kaebuse tähtaegset esitamist. Lisaks jääb kaebaja taotlusest ebaselgeks, mis perioodi vältel tema väidetav § 69 alusel kinnipidamine toimunud on. Kaebuse esitamise takistus oleks pidanud kestma alates 2018. aasta jaanuarist kuni 2019. aasta juulini, mis ei ole usutav.
14.Kohtule kättesaadavate kinnipeetava andmete kohaselt viibis kaebaja kinnipidamisasutuses perioodidel 21.03.2016-21.03.2018, 21.03.2018-02.04.2018 ning alates 08.10.2018. Kuna kaebaja viibis kaebetähtaja möödumise ajal (17.01.2018) vanglas, oli tal võimalik kaebus tähtaegselt ära esitada. Isegi kui vastab tõele, et kaebajal puudus perioodil 03.04.201807.10.2018 postiaadress, kuhu menetlusdokumente saata, ei saanud see olla mõjuv põhjus kaebuse tähtaegselt esitamata jätmiseks. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on kohtul HKMS-i kohaselt mitmeid võimalusi. Lisaks posti teel kättetoimetamisele saab kohus kasutada elektroonilist kättetoimetamist, vajadusel ka avalikku kättetoimetamist väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võimalikud raskused menetlusdokumentide kättetoimetamisel perioodil 03.04.2018-07.10.2018 ei vabastanud seega kaebajat kohustusest esitada kaebus hiljemalt 17.01.2018. Lisaks ei ole kaebaja oma taotluses nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta esitas kaebuse alles 26.07.2019, kui ta viibis alates 08.10.2018 taas vanglas, kus tal oli võimalik kindlale aadressile menetlusposti saada.
15.Kuna kaebetähtaja ennistamiseks ühtegi mõjuvat põhjust ei ole, jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
16.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel kaebust menetlusse võtmata.
17.Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (HKMS § 43 lg 1 p 2).
18.Kuna kohus lõpetab asja menetluse, jääb menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.