1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Janek Pihlo vastu võla nõudes.
2.Mõista Janek Pihlo’lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja kokku 547,98 eurot (viissada nelikümmend seitse eurot ja 98 senti), millest põhivõlgnevus summas 273,99 eurot ja viivis samuti 273,99 eurot.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 74% kostja kanda ja 26% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Janek Pihlolt Aktiva Finants OÜ kasuks välja menetluskulu 148 eurot (ükssada nelikümmend kaheksa eurot ja 0 senti).
Tsiviilasi nr 2-15-118504
8.Mõista Janek Pihlolt Aktiva Finants OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt (148 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna hagejale luba otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse saab hageja esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse nõuet isiklikult kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus need kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus avaldas teadaande 29.07.2016 ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel avaldamisest. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates dokumentide kättetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
2.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco
Tsiviilasi nr 2-15-118504 Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
4.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudmiskulud moodustavad 26% põhinõude summast ehk 71,24 eurot, kostja võlgnevus ilma sissenõudmiskuludeta oli 273,99 eurot. Kohtu hinnangul on selline sissenõudmiskulude nõue, mis ei ole määratud kindla tasuna ega põhine reaalselt kantud kulul, vaid on esitatud protsendina põhinõudest, sisuliselt leppetrahvi nõue. Tarbijale kauba müügi järelmaksuga finantseerimise leping on käsitatav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 ja § 405 mõistes. VÕS § 415 lg 1 kolmanda lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Seega on sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe tühine ega kuulu kohaldamisele. Kuna hageja ei ole esitanud sissenõudmiskulude suuruse osas muid põhjendusi või tõendeid, jääb sissenõudmiskulude nõue rahuldamata.
5.Ülejäänud osas, s.o põhivõlgnevuse summas 273,99 eurot ja viivise osas peab kohus hageja nõudeid põhjendatuks. Kuna kohus vähendas sissenõutava võlgnevuse suurust, muutub vastavalt ka viivise arvestus. Kuna hageja on viivisenõude piiranud väljamõistetava põhivõlgnevuse summaga ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodil alates viimase arve esitamisest 18.02.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni ületaks väljamõistetava põhivõlgnevuse summat, mõistab kohus hagejalt viivise välja samuti summas 273,99 eurot. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus hagi osalist rahuldamist ei põhjendada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja 341,40 eurot, kuid kohus mõistis kostjalt välja 273,99 eurot. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja hageja menetluskuludest 26% hageja enda kanda ja 74% kostja kanda.
7.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 335,91 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ning kantud õigusabikulu 210,91 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu. Käesolevalt leiab kohus, et hageja kulutused õigusabile on ilmselgelt osaliselt põhjendamatud. Arvestades, et tegemist oli eelduslikult vähem keeruka ja mahuka lihtmenetluse asjaga, asi lahendati tagaseljaotsusega (ei olnud vajadust vastata kostja argumentidele või osaleda kohtuistungil) ning tavapärast menetluskulude suurust tagaseljaotsuse puhul, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulutusi summas 75 eurot. Summa hõlmab nii tasu esindamise eest maksekäsu kiirmenetluses kui ka kohtumenetluses. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 200 eurot.
8.Kuna kohus jättis hageja menetluskuludest 74% kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 148 eurot (200 X 74 X 100% = 148). Vastavalt TsMS § 174 lg 10 mõistab kohus menetluskulud kostjalt välja koos käibemaksuga. Kostja menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.