Saloni Büroomööbli AS hagi Tartu Ülikool vastu põhivõla 18 217,17 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 14 755,91 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 7104,69 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. juuni 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Ülikooli apellatsioonkaebus Saloni Büroomööbli AS vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
8. november 2016
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Tartu Ülikool (rk: 74001073), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastuapellant (hageja): Saloni Büroomööbli AS (rk: 10289177), esindaja Mihkel Nukka
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 1. juuni 2016 otsus osaliselt, s.o hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Saloni Büroomööbli AS hagi Tartu Ülikooli vastu täielikult ning jätta menetluskulud Tartu Ülikooli kanda.
3.1.Rahuldada hagi ning välja mõista Tartu Ülikoolilt Saloni Büroomööbli AS kasuks põhivõlgnevus 18 217,17 eurot ja viivis 3643,43 eurot.
3.2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tartu Ülikooli kanda.
4.Jätta Tartu Ülikooli apellatsioonkaebus rahuldamata ning rahuldada Saloni Büroomööbli AS vastuapellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Saloni Büroomööbli AS (hageja) esitas 21.10.2014 maakohtule Tartu Ülikooli (kostja) vastu hagi, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 18 217,17 eurot ja viivise 3643,43 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.05.2011 lepingu (edaspidi leping), millega hageja kohustus müüma kostjale õpperuumide mööbli ja paigaldama selle Jakobi 2 õppehoonesse. Lepingu p 4.2 järgi pidid pooled kooskõlastama hiljemalt 20.06.2011 ruumide sisustamise ajagraafiku. Kostja pidi alustama hagejale ruumide üleandmist 11.07.2011 ning hageja pidi sisustatud ruumid kostjale üle andma hiljemalt 12.08.2011. Lepingu täitmise ajal tehti hoones ehitustöid. 20.07.2011 toimus koosolek, kus otsustati, et kostja kooskõlastab tellimuse lõplikult 20.07.2011, 3. ja 4. korruse ruumid antakse hagejale üle 20.07.2011 ning 0., 1. ja 2. korruse ruumid 29.07.2011 ning lepingu tähtaeg pikeneb ruumide üleandmise viibimise võrra. 12.08.2011 teavitas hageja kostjat, et tal on ligipääs ruumidesse takistatud. 3. ja 4. korruse ruumide üleandmisakt koostati 20.08.2011 ning 0., 1. ja 2. korruse ruumide üleandmisakt 25.08.2011. 07.09.2011 andis hageja sisustatud ruumid kostjale üle. 16.09.2011 esitas kostja hagejale nõudmised üleandmisakti kohta. 18.09.2011 saatis kostja hagejale ülevaatusakti, mis põhines kostja märkustel vaegtööde kohta. 22.09.2011 esitas hageja kostjale üleandmisakti, milles olid vaegtööd parandatud. Kostja kinnitas tööde vastuvõtmist 07.10.2011. 10.10.2011 esitas kostja hagejale leppetrahvinõude summas 18 217,17 eurot põhjusel, et hageja viivitas ruumide üleandmisega 55 päeva. Kostja jättis selles summas hageja tasunõude täitmata. Kostja leppetrahvinõue ja selle tasaarvestamine hageja nõudega ei ole põhjendatud. Tööde üleandmine viibis põhjusel, et kostja viivitas ruumide hagejale üleandmisega. Seega oli kostja vastuvõtuviivituses võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 mõttes ning ei või VÕS § 101 lg 3 järgi tugineda hagejapoolsele kohustuse rikkumisele. Lepingu järgi oli hagejal mööbli paigaldamiseks aega 32 päeva. Kuivõrd ruumid anti hagejale üle 20. augustist 2011, siis oli täitmise tähtajaks 21.09.2011. Sisustatud ruumid tuleb lugeda kostjale üleantuks 09.09.2011, kuna kostja ei esitanud pärast 07.09.2011 toimunud tööde üleandmist lepingu p-s 3.3 sätestatud
tähtaja jooksul põhjendatud vastuväiteid. Isegi kui mööblil olid sel ajal mingid puudused, olid need ebaolulised. Leppetrahvinõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja asus mööblit kasutama ja viivitus oli põhjustatud kostjast. Alternatiivselt taotles hageja leppetrahvi vähendamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ta ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja viivitus ei tulenenud kostjast, vaid oli tingitud sellest, et hageja ei suutnud mööblit õigeaegselt kooskõlastada ega tarnida. Seejuures ei esitanud hageja kostjale tööde tegemise ajagraafikut. Poolte ja ehitaja 06.07.2011 kohtumise protokollist nähtub, et hagejal oli võimalik alustada mööbli komplekteerimisega 3. ja 4. korrusel 11.07.2011 ning 1. ja 2. korrusel ning keldris 18.07.2011. Hageja ei ole enne 12.08.2011 tuginenud sellele, et tal ei ole ruumidele ligipääsu. Vale on hageja väide, et kostja viivitas mööbli kooskõlastuste andmisega. Pooled ei ole kokku leppinud lepingu tähtaja pikendamist. Mööbel tuleb lugeda vastu võetuks 07.10.2011 tööde üleandmise akti allkirjastamisega. 07.09.2011 ei toimunud tööde üleandmist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 1. juuni 2016 otsusega hagi osaliselt ning mõistis Tartu Ülikoolilt Saloni Büroomööbli AS kasuks välja põhivõla 12 296,59 eurot ja viivise 2459,32 eurot. Hagi nimetatud summasid ületavas osas jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel poolte esindajakulud nende endi kanda ning hageja tasutud riigilõivust 2/3 kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 600 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostjal juhul, kui hageja viivitab sisustatud ruumide üleandmisega üle 12.08.2011, lepingu p 6.1 järgi õigus nõuda, et hageja tasuks leppetrahvi, mille suuruseks on 0,5% lepingu maksumusest iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% lepingu maksumusest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lepingu tähtaega oleks muudetud. Seega sõltub leppetrahvi suurus sellest, millal anti sisustatud ruumid kostjale üle. Arvestades tunnistajate Tuuli Kölleri ja Rainer Kase ütlusi, T. Kölleri 18.09.2011 e-kirja koos lisatud aktiga ning kostja esitatud poolte e-kirjade väljavõtet (I kd, tl 106), on tõendatud, et 07.09.2011 toimus poolte kohtumine, mille eesmärgiks oli mööbli üleandmine. Nähtuvalt aktist ja T. Kölleri ütlustest oli kogu lepingujärgne mööbel kohal, üksikud esemed olid paigaldamata ning osadel esemetel olid puudused. Puuduste olemasolu kinnitavad ka R. Kase ütlused, kuigi tema vältel olid need tingitud ehitaja tegevusest. Nimetatud tõenditest nähtub, et suurem osa puudusi oli seotud mööbli puhastamata olekuga, mõnel esemel puudusid detailid ja üht liiki esemetel tuli kontrollida üht detaili. Valdavas osas oli mööbel seega lepingule vastav. Kohtu hinnangul saab lugeda sisustatud ruumid üle antuks 07.09.2011, kuigi seoses puuduste kõrvaldamisega allkirjastati akt mõlemapoolselt alles 07.10.2011. Tulenevalt lepingu p-dest 5.4 ja 6.1 ei olnud kostjal pärast mööbli üleandmist 07.09.2011 õigust nõuda leppetrahvi hoolimata mööblil esinenud puudustest, vaid puuduste kõrvaldamiseks tulnuks anda mõistlik tähtaeg, mille möödalaskmisel saanuks kostja uuesti leppetrahvi arvestada. T. Kölleri 18.09.2011 e-kirjast ega lisatud aktist ega ka muust poolte kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks hagejale andnud konkreetse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei saa lugeda tuvastatuks, et hageja oleks puuduste kõrvaldamisega ebamõistlikult venitanud, st et oleks alust kohaldada leppetrahvi pärast 07.09.2011. Eeltoodust tulenevalt võis kostja nõuda leppetrahvi ajavahemiku 13.08.2011 kuni 07.09.2011, st 26 päeva eest, 13% lepingu maksumusest, s.o 11 841,61 eurot.
See, kas ja millises ulatuses saab kostja tugineda hageja lepingurikkumisele, sõltub VÕS § 101 lg 3 kohaselt sellest, kas ja kuivõrd põhjustas hageja viivituse kostja tegevus või temast tulenevad asjaolud, sh ehitustegevuse viibimine objektil. Lepingu p 4.2 järgi pidi kostja andma ruumid hagejale sisustamiseks üle alates 11.07.2011. Üleandmine tuli vormistada mõlema poole allkirjastatud aktiga. Aktid allkirjastati 20.08.2011 ja 25.08.2011. Sarnaselt sisustatud ruumide üleandmise akti allkirjastamisega ei peegelda see aga tegelikku aega, mil hagejal tekkis võimalus mööbli paigaldamisega alustada. Kostja esitatud omanikujärelevalve aruannetest ja Valdo Rohtla 19.07.2011 kirjast nähtub, et mööbli paigaldamine toimus juba juulis. Seda, et mööblit paigaldati ehitustööde tegemisega samaaegselt, kinnitas ka tunnistaja R. Kask. Seega ei saa väita, et mööbli paigaldamine sai alata alles pärast 20.08.2011. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et mööbli paigaldamine ja ehitustööd häirisid üksteist. See on välja toodud omanikujärelevalve juulikuu aruandes, seda kinnitas tunnistaja R. Kask ning samuti võib seda probleemi järeldada V. Rohtla kirjast. Tööde takistused nähtuvad ka Terje Nooska 12.08.2011 e-kirjadest, millest nähtub, et hagejal ei olnud ligipääsu kõigile ruumidele. Seega võib järeldada, et tööde õigeaegset valmimist takistasid kostja mõjusfääri kuuluvad ehitustööd. Mööbli paigaldamise ajagraafiku koostamine on lepingu p 4.2 kohaselt poolte ühine kohustus. Mõistlik ei ole kostja tõlgendus, et see oli üksnes hageja kohustus, kuivõrd ajagraafiku koostamiseks oli vaja teada lisaks mööbli valmimise/tarnimise ajale ka seda, millistes ruumides ehitustegevus mööbli paigaldamist võimaldab ja viimane asjaolu oli kostja mõjusfääris. Kohus nõustus kostjaga aga selles, et paigaldatava mööbli kooskõlastamiseks esitamine oli hageja kohustus. See tuleneb lepingu p-st 4.4, samuti kohustuse olemusest, arvestades asjaolu, et olemas ei olnud toodete kataloogi, millest kostja oleks saanud tooteid valida. Nagu nähtub poolte 02.08.2011 kohtumise protokollist, ei olnud selleks ajaks veel mööbli kooskõlastamine lõppenud, mis võis samuti põhjustada tööde lõpu viibimist. Kuivõrd esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha täpset protsenti, millises ulatuses põhjustas mööbli paigaldamise viibimise hageja ja millises kostja, lähtus kohus eeldusest, et mööbli üleandmine viibis võrdselt nii kostjast kui hagejast tingitud asjaoludel. Seega ei ole kostjal õigust VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda kohustuse rikkumisele 50% ulatuses. Hageja väited leppetrahvi vastuolust hea usu põhimõttega ja taotlus leppetrahvi vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kohus arvestas leppetrahvi suuruse arvutamisel kostjast tingitud tööde viibimist. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal kahju ei tekkinud. Ainuüksi asjaolu, et õppetöö algas tähtaegselt, seda ei kinnita, kuivõrd õppetöö kvaliteeti võis kindlasti mõjutada asjaolu, et mööbli paigaldamine ja puuduste kõrvaldamine veel kestis. Eeltoodust tulenevalt võis kostja tasaarvestada hageja tasunõude enda leppetrahviga 5920,58 euro ulatuses (11 841,61÷2). Selles osas on hageja tasunõue VÕS § 197 lg 2 alusel lõppenud. Hageja tasunõue on seega põhjendatud 12 296,59 euro osas (18 217,17 – 5920,58). Lepingu p 6.4 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 20% tasumata summast, st 2459,32 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tartu Ülikool esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 1. juuni 2016 otsuse tühistamist osaliselt, osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jättis kostja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas kohus valesti tööde üleandmise-vastuvõtmise aja. Tunnistaja T. Köller kinnitas, et 07.09.2011 kohtumist käsitleti objekti ülevaatamise ja hetkeseisu fikseerimisena. T. Kölleri ütlustest nähtuvalt olid 1502 esemest puudused 441 esemel, sealjuures puhastamata esemeid oli
vaid 18. 07.09.2011 akti ei ole poolte vahel ei kooskõlastatud ega allkirjastatud, mistõttu see ei oma õiguslikku tähendust. Hageja on 23.09.2011 taotlenud lepingutähtaegade muutmist. Seega ka hageja ei lugenud mööblit üleantuks. Osa mööblit anti kostjale üle oktoobri lõpus ja hageja parandas vaegtöid kuni novembri alguseni. Olukorras, kus töö on olulises osas puudustega, ei teki tellijal VÕS § 208 lg 1 ega § 638 kohast tööde vastuvõtmise kohustust. Antud juhul olid ca kolmandikul mööbliesemetest puudused, samuti ei olnud selline mööblikomplekt funktsionaalselt kasutatav – kostja ei oleks saanud alustada ruumides õppetööd olukorras, kus hageja peab parandama või asendama enam kui 100 eset ning kontrollima ja parandama enam kui 300 eset. Kostja jättis põhjendatult oluliste puudustega tööd vastu võtmata ning neid ei saa vastuvõetuks lugeda varasemalt kui 07.10.2011, mil pooled allkirjastasid vastava akti; 2) isegi kui tööd oleksid olnud üle antud 07.09.2011, ei välistaks see kostja leppetrahvinõuet kohtu toodud ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et kostja nõudis hagejalt kohustuse täitmist. Kui võlausaldaja täitmiseks täiendavat tähtaega ei anna, siis VÕS § 114 lg 1 teise lause kohaselt loetakse täiendav tähtaeg antuks seadusest tulenevalt. Seega oleks kohus pidanud tuvastama, kui pikka ajavahemikku oleks puuduste kõrvaldamiseks tulnud lugeda mõistlikuks. Puudused kõrvaldati 7. oktoobriks 2011. Juhul kui puudused olid ebaolulised, siis oleks mõistlik tähtaeg olnud lühike – mõni tööpäev. Juhul kui puudused olid olulised, siis mõistlik tähtaeg oli pikem, kuid arvestades, et lepingu täitmise tähtaeg oli üks kuu, siis mitte enam kui 10 päeva. Seega oleks kostja leppetrahvinõue olnud välistatud 7. kuni 17. septembrini 2011, kuid 13. augustist kuni 7. septembrini 2011 ning 18. septembrist kuni 7. oktoobrini 2011 oli kostjal ikkagi põhjendatud leppetrahvinõue 26 + 19 = 45 päeva eest. Vastava leppetrahvi summa on 20 494,35 eurot (45 × 455,43), mida tuleb aga lepingu p 6.1 alusel vähendada 20%-ni lepingu maksumusest ehk 18 217,17 euroni; 3) tegi kohus ebaõige järelduse nagu oleks mööbli paigaldamine olnud takistatud poolte ühisel süül. Ehitustööd ei takistanud tööde õigeaegset valmimist. Hageja pidi hankedokumentidest lähtuvalt võtma ehitamise fakti arvesse juba pakkumise tegemisel. Ehitamist käsitletakse nt 06.07.2011 hageja, kostja ja ehitaja nõupidamise protokollis. Protokollist nähtub, et alates 11.07.2011 oli hagejal võimalik alustada kohapeal mööbli komplekteerimisega, kuid hageja ei teinud seda vaid iseendast tulenevatel asjaoludel. Olukorras, kus hageja ei esitanud kooskõlastamiseks mööbli paigaldamise ajagraafikut, ei saanud kostja seda kooskõlastada. Vastava informatsiooni saamisel oleks kostja saanud tagada ruumidesse juurdepääsu hageja soovitud viisil. Seetõttu on kohtu järeldus nagu oleks tegemist jagatud vastutusega, ebaõige. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 101 lg 3.
5.Saloni Büroomööbli AS esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 1. juuni 2016 otsuse tühistamist osaliselt osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista Tartu Ülikoolilt Saloni Büroomööbli AS kasuks välja põhivõlgnevus 18 217,17 eurot ja viivis 3643,43 eurot ning jätta menetluskulud Tartu Ülikooli kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 101 lg-t 3 ja § 119 lg-t 1. Mööbli paigaldamist takistasid ehitustööd, mis kuulusid kostja mõjusfääri. Lepingu p-dest 4.2 ja 5.1 lähtuvalt sai hageja arvestada, et tal on ruumide sisustamiseks aega alates sisustamiseks valmis ruumide hagejale üleandmisest 11.07.2011 kuni 12.08.2011. a, s.o 33 kalendripäeva. Kostja alustas hagejale ruumide üleandmist 20.08.2011, sattudes hageja suhtes vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 mõistes. Seega tuleb lugeda hageja kohustuse täitmise tähtajaks 33 päeva alates 20.08.2011, s.o 22.09.2011. Kuna hageja andis kostjale ruumid üle 07.09.2011, siis on hageja täitnud oma kohustuse kohaselt. Asjaolu, et kostja viivitas oluliselt hagejale ruumide üleandmisega ja
ehitustegevus takistas ruumide sisustamist, tõendavad tunnistaja R. Kase ütlused ning omanikujärelevalve 31.07.2011 aruanne ja 2011. a augusti aruanne; 2) on ebaõige kohtu seisukoht, et ruumid olid lepingu p 4.2 mõistes sisustamiseks valmis 2011. a juulis. Mööbli komplekteerimist tuleb eristada mööbli paigaldamisest. Mööbli paigaldamiseks peavad olema ruumid koristatud, puhtad, ehitustööd lõpetatud. Mööbli komplekteerimine ei eelda, et ruum on sisustamiseks valmis. V. Rohtla on 19.07.2011 kirjas rääkinud mööbli komplekteerimisest. Omanikujärelevalve tuvastas, et veel 31.07.2011 toimusid hoones laiaulatuslikud ehitustööd. R. Kask kinnitas, et ruume oli võimalik asuda sisustama 2011. a augusti teisel poolel. R. Kask nentis, et kuna ehitaja ei suutnud tähtaegselt ehitustöödega lõpetada ja hageja oli nõus tellijale vastu tulema, siis alustati mööbli paigaldamisega olukorras, kus ehitustööd ei olnud lõppenud. Asjaolu, et hageja tegi heas usus endast kõik oleneva, et tööd võimalikult kiirelt lõpule viia, kuna kostja oli ehitustöödega olulises viivituses, ei ole hagejale etteheidetav; 3) on kohtu seisukoht, mille järgi 2. augustiks 2011 ei olnud kogu mööbel veel kooskõlastatud ja see võis põhjustada tööde lõpu viibimist, oletuslik ega põhine tõenditel. Tunnistaja R. Kase ütluste kohaselt oleks hageja saanud anda möbleeritud ruumid 2011. a augusti alguses nõuetekohaselt üle, kui ruumides oleks ehitustööd õigeaegselt lõpetatud. Kostja kinnitas alles 02.08.2011 koosolekul 379 auditooriumiruumi toolide tellimuse. Põhjus, miks toolide kooskõlastamine toimus hiljem, oli tingitud kostjast, kuna hankedokumendid nägid ette lakitud toolid, kuid kostja soovis peitsitud toole. Hageja suutis hilinenult esitatud kostja erisoovid täita; 4) on kostja poolt leppetrahvi nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kui leppetrahvi suuruse määramisel on arvestatud kostjast tingitud tööde viibimisega, ei tule leppetrahvi vastuolu hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega hinnata. Kohtu järeldus kostjal kahju tekkimise kohta on oletuslik. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Hagejal on negatiivse tõendamiskoormise täitmine piiratud. 07.09.2011 aktis märgitud väheolulised puudused ei takistanud ruumide eesmärgipärast kasutamist. Ehitustegevuse tõttu ei olnud võimalik kõiki mööbliesemeid lõplikult reguleerida ja paigaldada ning ehitustolm oli mööblile esteetilisi kahjustusi tekitanud.
6.Saloni Büroomööbli AS vaidleb Tartu Ülikooli apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) tuvastas kohus õigesti eesmärgipäraseks kasutamiseks valmis ruumide üleandmise aja, s.o 07.09.2011. Hageja esindaja T. Nooska edastas 07.09.2011 pärast tööde üleandmist T. Köllerile e-kirja teel sisustuse üleandmise akti. Kostja saatis märkustega üleandmisakti hagejale tagasi 18.09.2011 (lepingu p 3.3 järgi võis kostja esitada töödele vastuväiteid kahe päeva jooksul peale tööde üleandmist). Kasutusvalmis ruumide üleandmist ja vastuvõtmist 07.09.2011 kinnitavad tunnistajate R. Kase ja T. Kölleri ütlused. On eluliselt usutav, et 07.09.2011 aktis toodud puudused, st 12 siini, laual pleksiklaasi ja nelja pistiku puudumine ei takistanud ruumide eesmärgipärast kasutamist. Ka hagi lisa 26 ei tõenda, et 07.09.2011 ei toimunud kasutusvalmis ruumide üleandmist (nimetatud lisas on kooskõlastatud korrektuurid töö hindades). 23.09.2011 pöördus hageja töötaja T. Nooska kostja poole, et viia leping kooskõlla tegeliku olukorraga, arvestades kostja vastuvõtuviivitust; 2) saab lepingu p 6.1 alusel nõuda leppetrahvi üksnes juhul, kui hageja oleks kasutusvalmis ruumide üleandmisega viivitanud. Lepingus on sätestatud puudustega ruumide üleandmisele (p 5.4) ja kasutuskõlbmatute ruumide üleandmisele (p 5.1) erinevad õiguslikud tagajärjed. Esimesel juhul tuli kostjal esitada hagejale kirjalik põhjendatud taotlus täiendava tähtaja andmiseks. Teisel juhul oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi sõltumata kirjaliku taotluse esitamisest. Leppetrahvinõude esitamisel ei ole kostja lepingu p 5.4 rikkumisele tuginenud,
samuti ei ole kostja esitanud rikkumiste kohta kirjalikku põhjendatud taotlust. Seega ei ole siinkohal relevantne analüüsida VÕS § 114 lg 1 kohaldamist. Alternatiivselt tulenes rikkumine kostjast tulenevatest asjaoludest. Kuna 07.09.2011 ei olnud vastuvõtuviivituse mõju ära langenud, siis täiendava tähtaja määramisel puudusid õiguslikud tagajärjed. Tunnistaja R. Kase ütlustest nähtuvalt puudub alus käsitada pärast 07.09.2011 tehtud töid täiendava tähtaja jooksul tehtud töödena, vaid hageja tegi eraldiseisvate kokkulepete alusel lepingust mittetulenevaid töid, mis olid tingitud ruumides toimunud ehitustegevusest; 3) on kostja väide, et mööbli paigaldamine oli takistatud hageja süül, tõendamata ja alusetu. Lepingu sõlmimisel arvestasid pooled, et kostja lõpetab ehitustööd hiljemalt 07.07.2011 ja 11.07.2011, kui alustatakse ruumide hagejale üleandmisega, on ehitustööd täielikult lõppenud. Tegelikult lõpetati ehitustööd 08.09.2011. Ajagraafiku olemasolu või puudumine ei takistanud kostjat anda ruumid hagejale üle. Ajagraafiku koostamise aluseks sai olla kostjale teadaolnud info, millal saavad ehitustööd valmis ja millal on võimalik asuda ruume sisustama. Kostja ei edastanud hagejale vastavat infot. 2011. a juulis toimus ajagraafiku osas kaks koosolekut, kus kostja lubas anda hagejale 3. ja 4. korruse ruumid aktiga üle 11.07.2011. Tegelikkuses ruume üle ei antud. 20.07.2011 koosolekul kooskõlastati uus ajagraafik, mille kohaselt pidi kostja ruumid üle andma 20.07.2011 ja 29.07.2011. Kostja lubadust ei täitnud. Kuna kostja ei suutnud hagejale ruume õigeaegselt üle anda, siis muutusid kooskõlastatud ajagraafikud mõttetuks. Asjaolu, et ruumide sisustamist takistasid ehitustööd, kinnitavad tunnistaja R. Kase ütlused ning omanikujärelevalve 31.07.2011 ja 2011. a augusti aruanded.
7.Tartu Ülikool vaidleb Saloni Büroomööbli AS vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) põhineb hageja käsitlus ruumide üleandmisest hageja töötaja, tunnistaja R. Kase, kes kuulati kostja vastuväitest hoolimata üle kirjalikult, ilma et kostjal oleks olnud võimalust tunnistajale kohtuistungil küsimusi esitada, ütlustele. Nagu kohus õigesti osundas, siis tõendavad omanikujärelevalve aruanded, V. Rohtla 19.07.2011 kiri ja tunnistaja R. Kase ütlused, et ruumid olid hageja jaoks valmis hiljemalt juuli keskel. Muu hulgas nähtub see ka hageja, kostja ja ehitaja 06.07.2011 nõupidamise protokollist. Nii mööbli komplekteerimist kui paigaldamist takistas eelkõige see, et hageja ei suutnud määratleda enda töögraafikut ega seda kostjale ja ehitajale teatavaks teha; 2) ei andnud hageja sisustatud ruume kostjale üle mitte 07.09.2011, vaid 07.10.2011, ning isegi kui ruumid oleks üle antud 07.09.2011, ei välista see kostja leppetrahvinõuet. Hageja väide kostja erisoovide ja nende kiire täitmise kohta on uus faktiväide, mis tuleb jätta tähelepanuta; 3) ei esitanud hageja maakohtus tõendeid kostjal kahju puudumise kohta, mistõttu hageja taotlus kohtuotsuse tühistamiseks leppetrahvi vähendamata jätmise osas on põhjendamatu. Leppetrahvi põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine (3-2-1-66-05, p 17), mistõttu leppetrahvi nõudmiseks õigustatud isik ei pea tõendama enda kahju, vaid kohustatud isik peab leppetrahvi suurust vaidlustades tõendama õigustatud isikul kahju puudumist (3-2-1-139-10, p 13).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult ning mõistab Tartu Ülikoolilt Saloni Büroomööbli AS-i kasuks välja põhivõlgnevuse 18 217,17 eurot ja viivise 3643,43 eurot ning jätab menetluskulud Tartu Ülikooli kanda.
Tartu Ülikooli apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Saloni Büroomööbli AS-i vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
9.Poolte vaheline vaidlus põhineb 26.05.2011 sõlmitud lepingul (I kd, tl 19-22), mis on pealkirjastatud müügilepinguna. Tulenevalt TsMS § 438 lg-s 1 ja § 436 lg-s 7 sätestatust tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata poolte taotlustest. Lepingu p-de 1.1 ja 1.2 kohaselt on lepingu aluseks ostja (kostja) poolt korraldatud riigihange, hankedokumendid ja edukaks tunnistatud pakkumus ning sisustuse/mööbli tehniline kirjeldus, tööjoonised ja koosseis on esitatud hankedokumentide lisas 1 ja müüja (hageja) poolt esitatud pakkumuses. Vastavalt lepingu p-le 2.2 on lepingu esemeks hankedokumentides ja müüja pakkumuses olev sisustus koos paigaldamisega (sisustamine/tööde teostamine) vastavalt hankedokumentidele. Seega oli lepingu kohaselt hageja kohustuseks pakkumuses esitatud individuaaltunnustega mööbli valmistamine, selle transportimine Jakobi 2 õpperuumidesse ning õpperuumides mööbli paigaldamine, töökorda seadmine ja töökorras oleku testimine. VÕS § 208 lg 2 teise lause järgi 11. peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Kuivõrd hageja kohustuseks oli võõrandada tema poolt eelnevalt valmistatud mööbel ja see paigaldada kostja õpperuumidesse, siis oli lepingu lõppeesmärgist lähtudes töö tegemise ja teenuse osutamise osakaal suurem võrreldes mööbli võõrandamisega ning sellest tulenevalt on poolte vaheline leping kvalifitseeritav töövõtulepinguna. Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks märkida, et eelnevas menetluses on lisaks hagejale ka kostja olnud seisukohal, et vaidlusalune leping võib olla kvalifitseeritav töövõtulepinguna.
10.Õige ja esitatud tõenditega kooskõlas on maakohtu järeldus, et sisustatud ruumid anti kostjale üle 07.09.2011. Lepingu p 3.3 kohaselt müüja esitab ostjale sisustuse kohta allkirjastatud akti. Ostja on kohustatud aktis nimetatud sisustuse hiljemalt 2 tööpäeva jooksul üle vaatama ja andma kirjalikult oma aktsepti (allkirjastama) või esitama põhjendatud vastulause. Kui ostja antud tähtaja jooksul ei ole akti allkirjastanud või põhjendatud vastulauset esitanud, loetakse aktis kajastatu aktseptituks. Lepingu p-st 5.1 tuleneb samuti, et sisustatud ruumide üleandmine vormistatakse allkirjastatud aktiga. Kuigi 07.09.2011 toimunud mööbli üleandmisel koostatud dokument (I kd, tl 60-64) ei ole pealkirjastatud aktina ning sellel puuduvad poolte esindajate (vastavalt T. Nooska ja T. Kölleri) allkirjad, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et nimetatud dokument on käsitletav mööbli üleandmise aktina lepingu p 3.3 tähenduses. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Apellant on tuginenud peamiselt mööbli üleandmise vormilise külje puudustele, kuid jätnud tähelepanuta poolte tegeliku tahte. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et poolte esindajad, kes tegelesid mööbli üleandmise vormistamisega, olid õigusteadmisteta isikud ning see võis olla üheks põhjuseks, miks mööbli üleandmise vormistamine ei olnud korrektne. Kostja 18.09.2011 e-kiri (I kd, tl 65) tõendab, et vastu ei ole võetud vaid akti (I kd, tl 60-64) viimases veerus (tellija märkused) märgitud töid. Märkustest nähtuvalt on kostja esile toonud, et on paigaldamata riputussiinid (nelja korruse peale 12 tk), mis on olemas ja paigaldusvalmis; testimislaual olid puudu pleksiklaasid; 4 korruse seminarilaual olid puudu 4 integreeritavat pistikut. Ülejäänud puudusaed olid seotud mööbli puhastamisega ning osadel mööbliesemetel tuli kontrollida kinnitusi. Sellised puudused ei ole kindlasti olulised, mis oleks takistanud ruumide eesmärgipärast kasutamist. 18.09.2011 e-kirjas ei ole kostja märkinud, et ta keeldub
tööde vastuvõtmisest, vaid on märkinud, et tegemist on vaegtöödega. Hageja on kinnitanud, et kõik puudused on kõrvaldatud. Vaegtööde tegemine on reguleeritud lepingu p-s 5.4 ning kostja ei ole vastuväidetes tuginenud hageja poolt lepingu p 5.4 rikkumisele. Kostja 18.09.2011 e-kirjas fikseeritud tööde vastuvõtmist kinnitab ka poolte e-kirjavahetuse väljavõte (I kd, tl 106). Eelnevat ei kummuta kostja eelnev, s.o 16.09.2011, e-kiri (I kd, tl 59). E-kirjavahetuse väljavõttest nähtuvalt on tegemist kostja nägemusega üleandmise vormistamisest ning 18.09.2011 e-kirjast tulenevalt on kostja aktsepteerinud üleandmisena 07.09.2011 akti. Tunnistaja T. Köller on kinnitanud (II kd, tl 86-88), et 07.09.2011 vaadati üle tarnitud ja paigaldatud mööbel, fikseeriti esemete hulk, nende seisukord, võimalikud vead ja puudused. Seega on T. Kölleri ütlused selles osas kooskõlas tema poolt koostatud 18.09.2011 e-kirja ja sellele lisatud aktiga. Lisaks on T. Köller viidanud veel mitmetele puudustele, mida ta aktis ei ole märkinud. Samas ei ole T. Köller selgitanud, et kui õpperuumidesse paigaldatud mööblil oli veel puudusi, siis miks ta ei fikseerinud neid 07.09.2011 aktis. Ringkonnakohus leiab, et selles osas ei ole T. Kölleri ütlused usaldusväärsed. Lisaks nähtub asja materjalidest, et T. Köller kuulati tunnistajana üle 22.09.2015 ning tulenevalt VÕS §-s 644 sätestatule ei ole apellandi tuginemine T. Kölleri ütlustele 07.09.2011 aktis fikseerimata puudustele asjakohane. Maakohtu järeldust mööbli vastuvõtmise kohta 07.09.2011 kinnitab ka lepingu p-s 3.3 kokkulepitud tingimus, mille kohaselt peab ostja 2 tööpäeva jooksul akti allkirjastama või esitama põhjendatud vastulause. Antud juhul kostja 2 tööpäeva jooksul kumbagi tingimust ei täitnud ning koostoimes 18.09.2011 esitatud märkustega on põhjendatud lugeda tööd vastuvõetuks 07.09.2011. Asjaolu, et hageja tegi kostjale 23.09.2011 teistkordselt (esmakordselt 05.08.2011, I kd, tl 177) ettepaneku muuta lepingu tähtaega, ei anna alust järelduseks, et 07.09.2011 mööblit vastu ei võetud. Usutav on hageja põhjendus, et ettepaneku eesmärgiks oli viia leping kooskõlla tegeliku olukorraga, kuna lepingu p 5.1 järgi oli üleandmise tähtajaks 12.08.2011. Kuivõrd tellija oli mööbli 07.09.2011 vastu võtnud, ei tulene kostja poolt 07.10.2011 allkirjastatud aktist (I kd, tl 66), et tegelikkuses võeti mööbel vastu 07.10.2011. Nähtuvalt asja materjalidest kõrvaldas hageja kuni 07.10.2011 ebaolulisi puudusi (vt poolte e-kirjavahetus, I kd, tl 106-107) ning hageja soov täita korrektselt lepingut ja esitada kostjale täiendav akt pärast kõigi puuduste kõrvaldamist ei ole käsitletav mööbli vastuvõtmisena 07.10.2011. Ringkonnakohus leiab, et apellant on tõlgendanud ebaõigesti lepingu p-i 3.3.
11.Lähtuvalt lepingu p-dest 4.2 ja 5.1 oli kostja kohustuseks alustada ruumide üleandmisega hagejale alates 11.07.2011 ning hageja kohustuseks oli anda sisustatud ruumid kostjale üle hiljemalt 12.08.2011. Seega oli hagejal aega ruumide sisustamiseks 32 päeva. Tegelikkuses andis kostja hagejale esimesed ruumid üle 20.08.2011 (I kd, tl 55). Kuivõrd hageja kohustuse täitmise tähtaeg oli sõltuvuses kostja poolt ruumide üleandmisest ning lähtudes ruumide sisustamise ajast 32 päeva, pidi hageja täitma omapoolse kohustuse hiljemalt 21.09.2011. Selliselt on pooled leppinud kokku ka 20.07.2011 toimunud kohtumise protokollis (I kd, tl 36). Lepingu p 6.1 järgi oleks kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi juhul, kui hageja oleks andnud sisustatud ruumid kostjale üle pärast 21.09.2011. Kuna tegelikkuses andis hageja kostjale sisustatud ruumid üle 07.09.2011 ning kostja leppetrahvi nõue põhines lepingu p 5.1 väidetaval rikkumisel hageja poolt, siis puudub kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja seisukoht, et kostjal puudus alus tema tasunõuet tasaarvestada 18 217,17 euro suuruse leppetrahvi nõudega. Vastuapellatsioonkaebus on eelnevast tulenevalt põhjendatud.
11.1.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oli mööbli paigaldamise viibimine tingitud võrdselt mõlemast poolest tingitud asjaoludest, mistõttu tuleb leppetrahvi arvestada alates 13.08.2011 kuni 07.09.2011 ning kostjal ei ole õigus VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda kohustuse rikkumisele 50% ulatuses.
11.2.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et mööbli õigeaegset üleandmist takistasid kostja mõjusfääri kuuluvad ehitustööd. Samas leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et nimetatud asjaolu oligi põhjuseks, miks kostja ei andnud hagejale õigeaegselt üle ruume ning hageja omakorda kostjale mööbliga sisustatud ruume. Vaidlust ei ole selles, et Jakobi 2 õppehoones toimusid ehitustööd ning ehitaja pidi ehitustööd lõpetama 07.07.2011. Ehitustööd lõpetati kahekuulise hilinemisega 08.09.2011. Pooltevaheline leping sõlmiti arvestusega, et ehitaja lõpetab tööd õigeaegselt ning alates 11.07.2011 on hagejal võimalik alustada ruumide mööbliga sisustamist. Eelnevast tulenevalt on õige hageja seisukoht, et ehitustööde tõttu ei saanud kostja talle ruume õigeaegselt üle anda ning ka pärast 20.08.2011 oli mööbli paigaldamine takistatud ehitustööde samaaegse toimumise tõttu. Apellandi väide, mille kohaselt oli hageja ehitustööde tegemisest teadlik ja pidi sellega ruumide möbleerimisel arvestama, on alusetu. Hageja sai lähtuda lepingu sõlmimisel sellest, et ehitustööde lõpetamise järgselt on tal võimalik alustada mööbli paigaldamist remonditud ruumidesse (lepingu p 4.2).
11.3.Maakohus leidis, et kuigi mööbli õigeaegset üleandmist takistasid kostja mõjusfääri kuuluvad ehitustööd, oli hagejal võimalus alustada mööbli paigaldamisega juba juulikuus. Seejuures on maakohus tuginenud omanikujärelevalve aruandele ja V. Rohtla 19.07.2011 e-kirjale. Nimetatud tõenditest aga ei nähtu, milliseid mööbli paigaldamise töid, kui suures mahus ja millal täpselt hageja väidetavalt 2011. a juulikuus reaalselt tegi. Seetõttu nõustub ringkonnakohus hagejaga, et valmis mööbli kohaletoomine ja ladustamine ei ole samastatav valmis õpperuumidesse mööbli paigaldamisega. Kuna hageja lähtus lepingus kokkulepitud tähtaegadest ja osa mööblit oli valmis, siis ei saa hagejale ette heita valmis mööbli Jakobi 2 õppehoonesse kohaletoomist. Lisaks on oluline märkida, et ka 20.08.2011 aktist ei nähtu, et hagejal oli võimalik varem mööblit õpperuumidesse paigaldada. Samas nähtub nimetatud aktist, et üleandmise ajaks ei olnud remonditööd ruumides veel lõpetatud.
11.4.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ruumide sisustamise ajagraafiku koostamine oli poolte ühine kohustus ning selle koostamata jätmise tõttu ei saanud kostja hagejale õigeaegselt ruume üle anda. Tegelikkuses ruumide sisustamise ajagraafikut ei koostatud, kuid sellele vaatamata andis kostja hagejale ruumid üle. Seega puudub ajagraafiku koostamata jätmisel seos ruumide üleandmisega ning puudub alus seda hagejale ette heita. Asja materjalidest nähtub see, et 2011. a juulis sõlmiti kaks kokkulepet ruumide üleandmise kohta (I kd, tl 35, 36), milliseid tegelikkuses ei täidetud ehitustööde toimumise tõttu. Õige on hageja väide, et teavet ruumide valmimisest omas kostja ning initsiatiiv ajagraafiku koostamiseks oleks pidanud tulema kostjalt.
11.5.Maakohus on heitnud hagejale ette veel seda, et hageja ei täitnud mööbli kooskõlastamiseks esitamist ning see võis samuti põhjustada tööde lõpu viibimist. Taoline maakohtu seisukoht on oletuslik ega põhine esitatud tõenditel. Kostja on vastuapellatsioonkaebuses kinnitanud, et 02.08.2011 koosoleku protokollist nähtuvalt toimus 379 tooli kooskõlastamine ning seda kostjast tulenevatel põhjustel. Sellele hageja väitele ei ole kostja vastuses vastuapellatsioonkaebusele vastuväidet esitanud. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest, kuidas 379 tooli kooskõlastamine on seostatav kostja poolt hagejale ruumide mitteõigeaegse üleandmisega.
12.VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivitus mööbli üleandmisega oli tingitud täielikult kostjast ja seetõttu puudus kostjal õigus rakendada hageja suhtes lepingu p-s 6.1 sätestatud leppetrahvi. Seetõttu on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 18 217,17 eurot ja viisis 3643,43 eurot. Võlgnevuse ja viivise arvestuse õigsusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
13.Seoses hagi rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus, p-d 21-22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.