lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1163/2

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 31.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1163/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
568
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1163

Haldusasi

U. K. kaebus Mart Helme poolt ametivande rikkumise tuvastamiseks ja tema tagasikutsumiseks Vabariigi Valitsusest

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada U. K. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.U. K. (kaebaja) esitas 21.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada Mart Helme poolt 29.04.2019 Riigikogus antud valitsusliikme ametivande rikkumine; 2) tunnistada Mart Helme ametivande rikkumine seaduserikkumiseks; 3) tühistada Mart Helme valitsusliikme kohustused, kutsuda ta tagasi ja anda sellest teada Vabariigi Presidendile. Samuti taotleb kaebaja Mart Helmele kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemist. Minister, kes ametivannet rikub, rikub ka kaebaja õigust ja õiguspärast ootust, et valitsusliige toimetaks põhiseadusliku korra raames. Vabariigi Valitsuse liikmena on Mart Helme oma ametivannet rikkunud, esitades ametivandega vastuolus olevaid seisukohti. Kaebaja viitab Mart Helme 29.04.2019 tehtud käemärgile pärast ametivande andmist; Postimehe 01.05.2019 artiklile; Vabariigi Valitsuse 02.05.2019 pressikonverentsil Mart Helme avaldatud kahtlusele põhiseadusliku korra kehtimisest; 02.05.2019 pressikonverentsil kriminaalasja tunnistajate ähvardamisele; Tre-raadio 05.05.2019 raadiosaatele „Räägime asjast“; Vabariigi Valitsuse 09.05.2019 pressikonverentsil Mart Helme poolt naissoo halvustamisele; 14.05.2019 Siseministeeriumis toimunud nõupidamisele, kus Mart Helme avaldas, et kõik Eesti erakonnad, väljaarvatud EKRE, on seotud rahapesuskandaaliga; Riigikogu infotunnis 15.05.2019 Mart Helme poolt antud vastustele ja Riigikogus 03.06.2019 umbusalduseavalduse esitamisel Mart Helme poolt antud vastustele. Mart Helme ei ole ustav põhiseaduslikule korrale, jagab ähvardusi, seab kahtluse alla võimude lahususe ja õiguskaitseorganite pädevuse oma tööd teha ega tunne valdkonna ministrina sellekohast seadusandlust.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-1163

KOHTU PÕHJENDUSED

2.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja eesmärgiks näib olevat Mart Helme tagasikutsumine Vabariigi Valitsusest ministri ametikohalt.
3.Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) 1. peatüki 2. jaos on sätestatud Vabariigi Valitsuse ja ministrite ametisse astumine ning nende volituste lõppemine. Seal ei ole ette nähtud, et kaebajal oleks õigus nõuda ministri volituste lõpetamist. VVS § 12 lg 1 kohaselt lõpevad ministri volitused tema tagasiastumisel (p 1); tema surma korral (p 2); peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel (p 3); talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral (p 4); tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel (p 5); Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel (p 6). VVS § 12 lg 1 p-st 5 tulenevalt saab ministri volituste lõppemise aluseks olla jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalmenetluses. Praegusel juhul selliseid aluseid ei esine. Ametivande rikkumist ei ole volituste lõppemise alusena sätestatud ning kaebajal puudub subjektiivne õigus sellise rikkumise tuvastamist nõuda. Samuti puudub kaebajal õigus nõuda ministrile psühhiaatrilise ekspertiisi tegemist või seda, et ministrikohtadel oleks vaid talle meeldivad isikud. Halduskohtul ei ole õigust ministri volitusi lõpetada. See oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4). Halduskohtu volitused on kirjas HKMS § 5 lg-s 1. Kaebaja kui kodaniku õiguste kaitse on tagatud sellega, et Riigikogu liikmetel kui rahva valitud esindajatel on õigus avaldada ministrile umbusaldust.
4.Seega puudub kaebajal praeguse kaebuse esitamiseks kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.
5.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis jääb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium