Korrakaitse › Muu korrakaitse

14.11.2018 MTÜ Erakond Eestimaa Rohelised vaidlustas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 12.10.2018 ettekirjutuse nr 75 Tallinna Halduskohtus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutus nr 75 ei ole kooskõlas EKS-iga ning on õigusvastane. Ettekirjutus tähendab sisuliselt seda, et kaebaja peab 30 päeva jooksul ettekirjutuse kätte toimetamisest arvates tasuma kõik arved, mille tasumise tähtaeg ületab 180 päeva. Lähenemine 180 tasumata päevast on põhjendamatu ja nimetatud tähtpäev ei tulene EKS-ist. Tasumata arveid ei saa samastada keelatud annetusega. Kaebaja võlausaldajad on osutanud kaebajale teenust turutingimustel eesmärgiga saada oma teenuse eest kokkulepitud tasu. Kaebaja võlausaldajad ei ole kaebajat oma kohustuste täitmisest (arve tasumisest) vabastanud, erakonna vastu suunatud nõudest loobunud ega oma varalisi õigusi loovutanud. Võlausaldajad ootavad jätkuvalt, et kaebaja oma kohustused nende ees täidaks ja tasuks tasumata arved. Kaebaja on oma tasumata arveid järk-järgult tasunud. Ettekirjutus põhineb oletusel, et kaebaja ei tasu võlausaldajate arveid ja võlausaldajad vabastavad kaebaja oma kohustuste täitmisest. Vaikimisi on vastustaja kaebaja käitumist arvete järk-järgult maksmisel aktsepteerinud sisuliselt 6 aastat. Vastustaja pöördus esimest korda kaebaja poole järelepärimisega 23.05.2012. Seega oli vastustaja kaebaja makseraskustest teadlik aastast 2012 ja palus kaebajal esitada maksegraafikud tasumata arvete kohta. Ettekirjutusega nõuab vastustaja tasumata arvete tasumist 30 päeva jooksul, mis ei ole kooskõlas vastustaja eelneva käitumisega. Selline käitumine on kaebaja hinnangul pahatahtlik ja kaebaja jaoks ootamatu, rikkudes koos ettekirjutusega kaebaja õiguspärast ootust. Kaebaja bilansilised võlad ei ole keelatud annetus. Kaebaja ei ole sõlminud laenulepinguid ega saanud laenu. Kaebaja on tellinud teenust ja võlausaldajad ei ole oma raha veel saanud kaebaja finantsilisest olukorrast tekkinud sunnitud võlgnevuse tõttu. Võlausaldajatel on tasumata arvete eest õigus nõuda kaebajalt viivist. Kaebaja on maksetähtaega ületades tasutud arvete pealt tasunud viiviseid, samuti kohtu- ja kohtutäiturikulusid. Kaebaja võlausaldajad võivad igal ajal pöörduda kaebaja vastu nõudega maakohtusse ja kaebaja poolt tasumata summad sisse nõuda. Kaebaja võlausaldajad ei ole kaebajale soodustust teinud. Kaebaja võlausaldajad ootavad oma tasumata arvete tasumist kaebaja poolt, osad võlausaldajad on pöördunud kaebaja vastu kohtusse. Kaebaja on võlausaldajatele kinnitanud, et ta jätkab oma tegevust ja tasub aja jooksul tasumata arved ja ei kavatse oma tegevust lõpetada. Võlausaldajatel ei jää antud olukorras midagi muud üle, kui oodata kuni kaebaja suudab oma tasumata arveid tasuda. Kohtu kaudu tasumata arvete sissenõudmine halvendaks kaebaja majanduslikku olukorda veelgi ja lükkaks edasi võlausaldajate poolt neile võlgu olevate summade laekumise, seetõttu on arusaadav, miks kõik võlausaldajad ei ole oma nõudega kohtusse pöördunud. Kaebaja ei ole tasumata arveid tasunud sunnitud raskuste tõttu ja kohtu kaudu raha sissenõudmine kaebaja rahalist olukorda ei parandaks.

Vastustaja menetles erakonna EKS rikkumist, mis seisneb keelatud annetuse saamises. Keelatud annetus antud juhul seisneb erakonna lubamatus krediteerimises ja tarnijatelt soodustuse saamises seoses võlausaldajate poolt erakonna pikaajalise võlgnevuse talumisega. Erakonna väga pikka aega tasumata kohustuste, sealjuures lühiajaliste kohustuste hulgas on võlad tarnijatele, välja maksmata tööjõukulud ja muud viitvõlad. Põhilise osa kohustustest moodustavad võlad tarnijatele, kellele maksed on (kvartali ostuvõlgade aruannete põhjal) hilinenud 2 500 - 3 000 päeva. Menetluses toetus ERJK erakonna finantsaruannetes kajastatud informatsioonile, millest ilmneb erakonna aastaid kestnud maksejõuetus. Alates aastast 2012 on ERJK korduvalt pöördunud erakonna poole saamaks selgitusi, milliste meetmetega kavatseb erakond likvideerida võlad ja tagada oma majanduslik jätkusuutlikkus.

EKS § 1211 lg 1 p 2 võimaldab ERJK-l teha erakonnale ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata. ERJK tegi 30.08.2018 erakonnale kirja nr 31-2/18/1 arvamuse ja vastuväidete ärakuulamiseks, milles teatas, et kaalub ettekirjutuse tegemist EKS § 122 lg-te 1 ja 3; § 123 lg 1, lg 2 p-de 2, 3 ja 6; § 124 lg 1; § 1211 lg 1 p 2, lg 2 p 2 alusel ning palus erakonnal esitada asjassepuutuvad selgitused ja vastuväited hiljemalt 24.09.2018. Erakond teatas 24.09.2018 vastuses, et peab ERJK kahtlustusi põhjendamatuteks, samas ei esitanud ühtegi konkreetset meedet oma võlgade likvideerimiseks ega ka majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks. ERJK tegi 12.10.2018 kaebajale ettekirjutuse nr 75. Ettekirjutusega kohustati erakonda tagastama keelatud annetus selle teinud isiku(te)le kogusummas, millise moodustavad kõik bilansilised kohustused, mille hulka kuuluvad lisaks tarnijavõlgadele ka võlad töövõtjatele ja muud (viit)võlad, mille tasumise tähtaeg on ületatud vähemalt 180 päeva. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 30 päeva selle kätte toimetamisest arvates. Erakond kinnitas ettekirjutuse kättesaamist e-kirjaga 22.10.2018, millest tulenes täitmise tähtaeg 21.11.2018. Nõudeõiguse olemasolust sõltumata on tasumata võlgade puhul tegemist olukorraga, kus kaebaja kasutab võlausaldajate rahalisi vahendeid enda hüveks. Kaebaja on aastaid kestnud võlgnevusega loonud endale eelise teiste isikute suhtes, kellele selline olukord, arvestades tavapärase majandustegevuse reegleid, pole kättesaadav, kuna kahjustaks võlausaldajate majandushuve. EKS-i kohaselt on keelatud kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teistele isikutele (EKS § 123 lg 2 p 3). Vastustaja käsitleb sedavõrd pikaajalist võlgnevuse talumist võlausaldaja poolt erakonnale soodustuse tegemisena, milline pole tavapärases majandustegevuses mõeldav ega kättesaadav teistele isikutele (EKS § 123 lg 2 p 6). Kaebaja on oma kohustuste mittetasumisega vabastanud end tavapärastest siduvatest kohustustest, mis EKS-i kohaselt on keelatud (EKS § 123 lg 2 p 4). Tavapärases majandustegevuses kasutatakse käibevahendite nappuse korral laenamist, mis on teatud tingimustel lubatud ka erakonnale. EKS § 122 lg 1 kohaselt võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel ning EKS § 122 lg 3 sätestab, et neid tingimusi rikkuv tehing loetakse keelatud annetuseks. EKS § 123 lg 1 sätestab annetuse mõiste, milleks on füüsilisest isikust annetaja poolt oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale loovutatav rahaliselt hinnatav hüve. EKS § 123 lg 2 kohaselt on annetus, mis ei vasta sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tingimustele, keelatud. Eelkõige on keelatud juriidilise isiku annetus (EKS § 123 lg 2 p 2). EKS ei võimalda juriidilistel isikutel osutada erakondadele tasuta teenuseid. Päevade arvust 180 lähtus vastustaja menetluse algatamisel, kuna selline maksetähtaega ületanud päevade arv on raamatupidamise hea tava kohaselt aluseks võlausaldajate nõuete ebatõenäoliseks või siis lootusetuks tunnistamisel ja nende soetusmaksumuse ümberhindamisel. Menetluse käigus jõudis vastustaja tõdemusele, et kaebaja võlad olid kordades vanemad ja sisuliselt käsitletakse ettekirjutusega kohustusi, mis on tasumata kaugelt üle 180 päeva, s.o 2500-3000 päeva. Kuna tasumata kohustuste sisu (summa ja maksetähtaegade ületanud päevade arv) seoses igapäevase majandustegevusega ajas muutub, otsustas vastustaja ettekirjutusega hõlmata kohustusi, mis on tasumata enam kui 180 päeva. Ettekirjutus ei põhine vastustaja oletusel, et kaebaja ei tasu võlausaldajate arveid ja võlausaldajad vabastavad kaebaja oma kohustuste täitmisest. Vastustaja on menetluses toetunud mitte oletustele, vaid erakonna finantsaruannetes kajastatud informatsioonile. Erakonna majandusaasta aruannete andmetel on erakonna finantsseis alates 2011 tänaseni märkimisväärselt halb – erakond on püsivalt ja jätkuvalt makseraskustes. Erakonna finantsandmetest 2011-2018 (I p/a lõpp) ilmneb, et erakond pole 6,5 majandusaasta jooksul teenitud tulemiga oma maksejõudu suutnud taastada: rahalised vahendid ehk käibevara praktiliselt puudub, samas kui lühiajaline, st aasta jooksul tasumisele kuuluv kohustus ulatub kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Vastustaja on alates 2012 korduvalt palunud kaebajal esitada meetmed, millised on tarvitusele võetud võlgade likvideerimiseks ja erakonna

majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks. ERJK järelepärimiste kronoloogia on järgmine: 23.05.2012 tegi ERJK järelepärimise, milles palus erakonnal esitada 2011 Riigikogu valimiskampaania aruandes kajastatud võlgade, kogusummas 25 000 eurot, maksegraafikud või muud maksetähtaegade lepped vähemalt kolme suurima võlausaldajaga. Vastuses kinnitas erakond, et seoses erakonna tulude sõltumisega laekuvatest liikmemaksudest pole võimalik maksegraafikuid teha, kuid lubas hooaja lõpuks võlgu märkimisväärselt vähendada. -13.11.2015 tegi ERJK järelepärimise, saamaks selgitusi, milliste meetmetega kavatseb erakond tagada oma majandusliku jätkusuutlikkuse: erakonna netovara seis 30.09.2015 oli - 39 000 eurot, käibevara praktiliselt olematu ja lühiajalised kohustused 40 000 eurot. Lühiajaliste kohustuste hulgas moodustas võlg tarnijatele 23 000 eurot, kusjuures võlgade vanused ületasid mitut aastat. Sellele järelepärimisele jättis erakond vastamata. -09.05.2016 tegi ERJK erakonnale järelepärimise, milles soovis saada erakonna finantsprognoosi ning juhtis tähelepanu erakonna juhatuse vastutusele mittetulundusühingu juhtimise eest, sh püsiva maksejõuetuse korral kaaluda ka erakonna pankroti väljakuulutamist. Vastuse saamiseks oli ERJK sunnitud erakonnale tegema 01.06.2016 ettekirjutuse nr 58. Erakond kinnitas oma 20.06.2016 vastuses ilma arvestustel rajanevat finantsprognoosi esitamata, et suudab piisavalt liikmemakse ja annetusi koguda, et olukorrast välja tulla. Erakonna netovara seisu parendamiseks otsustas erakond 2016 I poolaastal loobuda osaliselt eelmiste perioodide kohustuste täitmisest ja kajastas neid raamatupidamises tuluna kokku summas umbes 4 000 eurot. ERJK juhtis 15.09.2016 märgukirjas erakonna tähelepanu asjaolule, et võlausaldajate nõuetest loobumist käsitleb EKS kui keelatud annetust, mis tuleb annetuse tegijale tagastada või selle võimatusel kanda riigieelarvesse ning mis kokkuvõttes ei taga erakonna rahalise seisu paranemist. Erakond märgukirjale ei vastanud. -09.02.2017 esitas ERJK järelepärimise, milles palus erakonnal esitada tulude ja kulude arvestusel rajanev finantskava erakonna pikaajaliselt tasumata lühiajaliste kohustuste tasumiseks ja üldise majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks, so netovara positiivse seisu saavutamiseks. 22.02.2017 vastuses deklareeris erakond üldsõnaliselt ja ilma konkreetset finantskava esitamata, et lubab parandada tööd liikmemaksu kogumisel ja hoida kokku kulusid ning teha 2019 Riigikogu valimistel hea tulemuse. Erakond ei ole vaatamata ERJK pöördumistele esitanud ühtegi pädevat ehk finantsplaneerimisele toetuvat kava oma võlgnevuse likvideerimiseks. Erakond ei ole kasutanud oma finantsseisu parandamiseks ja võlgade likvideerimiseks kõiki EKS-is sätestatud võimalusi, milleks on erakorraline liikmemaksu kogumine erakonna 980 liikmelt, krediidi(laenu) hankimine krediidiasutuselt, pöördumine erakonna nõustamiseks ERJK poole (EKS § 129 lg 6, § 1210 lg 11). Erakonna 980 liikmest on 2018 põhikirjalise kohustusena liikmemaksu tasunud 116 liiget kokku summas 4 347 eurot ja 2019 I kvartalis 982 liikmest 66 liiget kokku summas 2 482 eurot. Seega võib väita, et sunnitud majanduslikke raskusi põhjustavad kaebajale erakonna liikmed, kes ei täida massiliselt oma põhikirjalisi kohustusi. Põhjendamatud on kaebaja väited kaebaja õiguspärase ootuse rikkumisest võlgade järk- järgult tasumise aktsepteerimisel. Erakonna tähelepanu oma võlgade likvideerimiseks on ERJK juhtinud läbi aastate, seega ei saanud kaebajal tekkida ootust, et tasumisega pole kiiret. Kaebaja finantskäitumisest ei nähtu soovi ega tahet oma võlgnevuse vähendamiseks mõistlikus tempos, milline asjaolu nähtub kaebaja bilansis kajastatud lühiajaliste kohustuste (mis tegelikult on pikaajalised) saldost pikema perioodi jooksul kuni tänaseni. Kaebaja väide, et kohtu kaudu tasumata arvete sissenõudmine halvendaks kaebaja majanduslikku olukorda veelgi ja lükkaks edasi võlausaldajate poolt neile võlgu olevate summade laekumise, on kohatu, sest ettekirjutusega kohustatakse kaebajat täitma tema bilansis olevaid kohustusi, mitte mingeid lisakohustusi. Pigem võivad lisakulud kaebajale tekkida kohtukulude näol.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja bilansilised võlad, so eelkõige rohkem kui 180 päeva tasumata arved tarnijatele, mille hulka kuuluvad lisaks tarnijavõlgadele ka võlad töövõtjatele ja muud (viit)võlad, on keelatud annetus Erakonnaseaduse mõttes, mis seisneb erakonna lubamatus krediteerimises ja tarnijatelt soodustuse saamises seoses võlausaldajate poolt erakonna pikaajalise võlgnevuse talumisega. MTÜ Erakond Eestimaa Rohelised (erakond) on seisukohal, et tema bilansilised kohustused, mille hulka kuuluvad lisaks tarnijavõlgadele ka võlad töövõtjatele ja muud (viit)võlad, ei ole keelatud annetus. Kaebaja on tellinud teenust ja võlausaldajad ei ole oma raha saanud kaebaja finantsilisest olukorrast tekkinud sunnitud võlgnevuse tõttu. Alates 23.05.2012 kuni 12.10.2018 on vastustaja aktsepteerinud kaebaja poolt tasumata arvete järk-järgult tasumist. Kaebaja arvates on tegemist vastustaja pahatahtliku ja kaebaja jaoks ootamatu käitumisega. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) on seisukohal, et nõudeõiguse olemasolust sõltumata on tegemist olukorraga, kus kaebaja kasutab võlausaldajate rahalisi vahendeid enda hüveks. Keelatud annetusena on käsitletavad mitte üksnes tasumata arved, vaid kõik bilansilised kohustused, mille tasumise tähtaeg on ületatud 180 päeva. Vastustaja selgitab, et lähtus haldusmenetluse algatamisel päevade arvust 180, kuna selline maksetähtaega ületanud päevade arv on raamatupidamise hea tava kohaselt aluseks võlausaldajate nõuete ebatõenäoliseks või siis lootusetuks tunnistamisel ja nende soetusmaksumuse ümberhindamisel. Menetluses on ERJK toetunud mitte oletustele, vaid erakonna finantsaruannetes kajastatud teabele. Vastustaja väitel kaebaja on aastaid kestnud võlgnevusega loonud endale eelise teiste isikute suhtes, kellele selline olukord, arvestades tavapärase majandustegevuse reegleid, pole kättesaadav, kuna kahjustaks võlausaldajate majandushuve. Kaebaja ei ole 6,5 majandusaastaga suutnud oma maksejõudu taastada, käibevara erakonnal praktiliselt puudub. Lisaks ei ole erakond vaatamata vastustaja pöördumistele esitanud ühtegi planeeritud kava oma võlgnevuse likvideerimiseks. Erakonnaseaduse (EKS) § 123 lg 1 sätestab, et annetus käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö. EKS § 12 3 lg 2 kohaselt annetus, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud tingimustele, on keelatud. Eelkõige on keelatud: 1) anonüümne annetus; 2) juriidilise isiku annetus; 3) kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule; 4) tavapäraselt siduvatest kohustustest vabastamine; 5) erakonna vastu suunatud nõudest loobumine; 6) kolmandate isikute poolt erakonna eest erakonna teadmisel viimase kulutuste tasumine või erakonnale soodustuste tegemine, välja arvatud juhtudel, kui selliste kulutuste tasumine või soodustuste tegemine on kättesaadav tavapärases majandustegevuses ka teistele isikutele; 7) annetus, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel ja kolmanda isiku vara arvelt; 8) välismaalaste annetused, välja arvatud Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega isikute annetused.

EKS § 123 lg 2 p 2 keelab juriidilise isiku annetuse. EKS ei võimalda juriidilistel isikutel osutada erakondadele teenuseid ja jätta teenuse eest raha saamata - selline olukord on käsitletav juriidilise isiku poolt annetuse tegemisena. EKS § 1210 lg 1 kohaselt ERJK kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad käesolevas seaduses sätestatud nõudeid. EKS § 1211 lg 1 p 2 võimaldab ERJK-l teha erakonnale ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata. EKS § 1211 lg 2 p 2 järgi saab ettekirjutusega nõuda keelatud annetuse tagastamist. EKS § 124 lg 1 kohaselt tuleb erakonnal keelatud annetus tagastada viivitamatult selle teinud isikule. Haldusasjast nähtuvalt ERJK menetles erakonna EKS rikkumist, mis seisneb keelatud annetuse saamises. Vastustaja väitel keelatud annetus seisneb esmalt erakonna lubamatus krediteerimises ja teisalt tarnijatelt soodustuse saamises, mis seisneb võlausaldajate poolt erakonna pikaajalise võlgnevuse talumises ilma selle eest tasu (intresse) saamata. Erakonna väga pikka aega täitmata kohustuste hulgas on võlad tarnijatele, välja maksmata tööjõukulud ja muud viitvõlad, seejuures on need võlad kajastatud bilansis juba aastaid lühiajaliste kohustuste real, kus raamatupidamisreeglite kohaselt kajastatakse jooksva aasta jooksul tasumisele kuuluvad kohustuste summad. Põhilise osa kohustustest moodustavad võlad tarnijatele, kellele maksed (kvartali ostuvõlgade aruannete põhjal) on hilinenud 2500-3000 päeva. Menetluses toetus ERJK erakonna finantsaruannetes kajastatud teabele, millest ilmneb erakonna aastaid kestnud võlgnevus. Vastustaja leiab, et sisuliselt on erakond seda raha, millega oleks pidanud ära tasuma pikaajalised võlad, kasutanud oma jooksvate kulutuste katteks ehk erakond on võtnud krediiti (laenu) oma varasematelt võlausaldajatelt teistele võlausaldajatele tasumiseks. Haldusmenetluses ERJK edastas 30.08.2018 erakonnale kirja nr 31-2/18/1 „Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine“, milles tõi välja menetluse algatamise faktilise ja õigusliku aluse ning teavitas erakonda, et kaalub ettekirjutuse tegemist EKS § 122 lg-te 1 ja 3; § 123 lg 1, lg 2 p-de 2, 3 ja 6; § 124 lg 1; § 1211 lg 1 p 2, lg 2 p 2 alusel ning palus erakonnal esitada asjassepuutuvad selgitused ja vastuväited hiljemalt 24.09.2018. Erakond teatas 24.09.2018 vastuses, et peab ERJK kahtlustusi põhjendamatuteks (erakond ei esitanud ERJKle ühtegi konkreetset ettepanekut oma võlgade likvideerimiseks ega ka majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks). ERJK tegi 12.10.2018 erakonnale ettekirjutuse nr 75. Ettekirjutusega kohustati erakonda tagastama keelatud annetus selle teinud isikutele kogusummas, millise moodustavad kõik bilansilised võlad, mille tasumise tähtaeg on ületatud vähemalt 180 päeva. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 30 päeva haldusakti adressaadile kätte toimetamisest arvates. Erakond kinnitas ettekirjutuse kättesaamist e-kirjaga 22.10.2018. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 21.11.2018. Kohus, analüüsinud asjakohaseid õigusnorme, kehtivat kohtupraktikat, hinnanud poolte seisukohti ning haldusasjas kogutud tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega/põhjendustega, mida ei hakka üle kordama (kaebaja pool on nendega tutvunud). Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea kohus hakkama neid üle kordama vastavalt HKMS § 165 lgle 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

Kohtu hinnangul ERJK on piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma seisukohti nii haldusmenetluses tehtud ettekirjutuses kui ka kohtumenetluses. Vastustaja selgitas, et haldusmenetluse algatamisel on aluseks võetud kaugelt üle 180 päeva tasumata võlgade arvestus (2500-3000 päeva). Samuti on vastustaja selgitanud, et ettekirjutuses ei ole käsitletud keelatud annetusena üksnes tasumata arveid, vaid kõiki bilansilisi kohustusi, mille hulka kuuluvad lisaks tarnijavõlgadele ka võlad töövõtjatelt ja muud (viit)võlad, mille makstähtaega on tegelikult ületatud oluliselt rohkem kui 180 päeva, s.o 2500-3000 päeva. Lisaks on vastustaja vaidlustatud ettekirjutuses välja toonud ka õigusliku regulatsiooni, mille alusel ERJK loeb kaebaja bilansilised võlad, mille tasumise tähtaeg on ületatud 180 päeva, keelatud annetuseks ning mis tuleb Erakonnaseadusest lähtudes selle teinud isikutele tagastada. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja käitumine ja ettekirjutus rikuvad kaebaja õiguspärast ootust ning et tegemist on vastustaja pahatahtliku ja kaebaja jaoks ootamatu käitumisega. Kohus on seisukohal, et asjaolust, mille kohaselt ERJK on 6,5 aasta vältel aktsepteerinud kaebaja järk-järgult võlgade tasumist, ei saa tuleneda kaebajale õiguspärast ootust, et võlgade tasumisega ei ole kiiret või et neid ei pea üldse tasuma. Ettekirjutusest nähtub, et vastustaja on alates 2012 korduvalt, s.o 23.05.2012, 13.11.2015, 09.05.2016, 09.02.2017, pöördunud erakonna poole järelepärimistega, et milliste meetmetega kavatseb erakond likvideerida võlad ja tagada oma majandusliku jätkusuutlikkuse. Üldjuhul jättis erakond järelepärimistele vastamata või siis vastas üldsõnaliselt, esitamata konkreetseid finantsplaane erakonna majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lisaks ERJK pöördus 15.09.2016 kaebaja poole märgukirjaga pärast seda, kui kaebaja oli erakonna netovara seisu parendamiseks otsustanud 2016 I poolaastal loobuda osaliselt eelmiste perioodide kohustuste täitmisest, kajastades neid raamatupidamises tuluna, kokku ca 4000 eurot. Märgukirjas juhiti tähelepanu asjaolule, et nõuetest loobumist käsitleb EKS kui keelatud annetust, mis tuleb tagastada või kanda riigieelarvesse ning mis kokkuvõttes ei taga erakonna rahalise seisu paranemist. Erakond märgukirjale ei vastanud. 09.02.2017 järelepärimises paluti erakonnal esitada tulude ja kulude arvestusel rajanev finantskava erakonna pikaajaliselt tasumata lühiajaliste kohustuste tasumiseks ning üldise majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks. Haldusasjast nähtuvalt 22.02.2017 vastuses ERJK-le erakond finantskava ei esitanud, lubades üldsõnaliselt parandada tööd liikmemaksu kogumisel, hoida kokku kulusid ning teha 2019 Riigikogu valimistel hea tulemuse. Kohus ei ole tuvastanud vastustaja tegevuses haldusmenetluse läbiviimisel pahatahtlikkust kaebaja suhtes ning leiab, et ERJK algatatud haldusmenetlus ei saanud erakonna jaoks olla ootamatu, arvestades eelviidatud vastustaja ja kaebaja vahelise kirjavahetuse sisu. Vastustaja on muuhulgas juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et erakonna 980 liikmest on 2018 põhikirjalise kohustusena liikmemaksu tasunud vaid 116 liiget, kokku 4347 eurot ning 2019 I kvartalis 982 liikmest vaid 66 liiget, kokku 2482 eurot. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et erakond, vaatamata ERJK kirjalikele pöördumistele, ei ole esitanud ühtegi läbimõeldud ja reaalselt täidetavat kava oma võlgnevuste likvideerimiseks. Kaebaja majandusliku seisundi kohta (2011-2018 I p/a, bilansilised kohustused 31.12.2016-31.03.2019) esitatud andmed ning kaebaja käitumine ERJK järelepärimistele ja märgukirjale reageerimisel võimaldavad sarnaselt vastustajaga jõuda järeldusele, et erakond ei ole kasutanud oma finantsseisu parandamiseks ja võlgade likvideerimiseks kõiki Erakonnaseaduses sätestatud võimalusi, milleks, nagu vastustaja on õigesti leidnud, on erakorraline liikmemaksu kogumine erakonna 982 liikmelt, krediidi(laenu) hankimine krediidiasutuselt, samuti vajadusel ERJK poole pöördumine nõustamiseks (EKS § 129 lg 6, § 1210 lg 11). Seega on alusetu kaebaja väide, et vastustaja käitumine on olnud pahatahtlik ja ootamatu seoses ettekirjutuse tegemisega kaebajal pikema aja vältel lasuvate kohustuste täitmise tagamiseks. Asjakohane ei ole kaebaja

seisukoht, et arved on tasumata sunnitud raskuste tõttu, kuna haldusasjast nähtuvalt ei ole kaebaja ise oma majandusliku jätkusuutlikkuse parandamiseks kohaseid meetmeid kohaldanud (sh liikmemaksude kogumisel). Samuti ei saanud kohtu hinnangul erakond loota vaid sellele, et 2019 Riigikogu valimistel suudetakse teha hea tulemus, millega oleks kaasnenud erakonnale riigieelarvest rahaline toetus (EKS § 127 lg 2), mille abil oleks erakonna bilansilisi võlgnevusi olnud oluliselt kergem likvideerida. 14.02.2019 kohtuistungi protokollist nähtub, et kaebaja pidi esitama vastustajale ettepaneku ettekirjutuse täitmiseks pärast Riigikogu valimisi, kuid hiljemalt 14.03.2019 toimuvaks ERJK korraliseks koosolekuks. Ettepanek pidi sisaldama maksegraafikut, mis tugineks erakonna finantsplaanile. Erakond esitas 19.03.2019 ERJK-le ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt erakond maksaks oma tasumata arved kahe aasta jooksul alates kompromissi allkirjastamisest. Vastustaja sellise ettepanekuga ei nõustunud. Erakonna kandidaadid said 2019 Riigikogu valimistel üleriigiliselt kokku alla 2% häältest, mistõttu ei saanud erakond õigust riigieelarvest makstavale toetusele. Erakond ei esitanud nõutud dokumente ERJK-le tähtaegselt, s.o 14.03.2019 koosolekuks. Erakonna esitatud ettepanekus puudusid erakonna finantsplaan ja sellel põhinev maksegraafik. ERJK ei aktsepteerinud kaebajapoolset kompromissettepanekut. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja finantskäitumist arvestades ei nähtu kaebaja tahet ega võimet oma võlgnevuste vähendamiseks mõistlikus tempos, millele on vastustaja aastate jooksul (alates aastast 2012) korduvalt tähelepanu juhtinud, analüüsides kaebaja bilansis kajastatud lühiajaliste kohustuste saldot pikema perioodi jooksul (31.12.2016 - 31.03.2019) ning ERJK on korduvalt pöördunud erakonna poole selgituste saamiseks, milliste meetmetega kavatseb erakond likvideerida võlad ja tagada oma majanduslik jätkusuutlikkus, millele erakond ei ole sisulist vastust andnud. Kuna ilmnes, et kaebaja ei esitanud ERJK-le mingeid konkreetseid, reaalselt täidetavaid, maksegraafikuid ega teinud ka muid konstruktiivseid ettepanekuid, kuidas oma bilansilisi võlgnevusi vähendada, siis kohus leiab, et kaebajale ettekirjutuse tegemine oli põhjendatud. Haldusasjas on tuvastatud, et erakonna suhtes läbi viidud menetluse aluseks on olnud erakonna aruannetes kajastatud andmed, kaebaja ise kõnealuseid võlgnevusi ei ole vaidlustanud. EKS § 124 lg 1 kohaselt tuleb erakonnal keelatud annetus tagastada viivitamatult selle teinud isikule. Kohus märgib, et keelatud annetuse tagastamine on üks haldussunnivahenditest, mille eesmärgiks on seaduserikkumisele eelnenud olukorra taastamine, mitte isiku karistamine. EKS § 121 lg 1 alusel peavad kõik erakonnad tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja läbipaistvuse. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega, et jättes tasumata võlakohustused on erakond sisuliselt ennast krediteerinud võlausaldajate rahaga ning seega tekitanud endale eelistatud seisundi võrreldes teiste erakondadega, sest ei ole ise tasunud oma poliitilise tegevuse eest, nagu seda on pidanud tegema teised erakonnad. Keelatud annetus seisneb erakonna lubamatus krediteerimises ja tarnijatelt soodustuse saamises seoses võlausaldajate poolt erakonna pikaajalise võlgnevuse talumisega. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et antud juhul on tegemist Erakonnaseaduse mõistes keelatud annetusega, mis tuleb EKS § 124 lg 1 alusel selle teinud isikutele viivitamata tagastada. Kaevatav haldusakt on kohtu hinnangul piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav ning kaalutletud, seega õiguspärane.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.