lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-966/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-966/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
740
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Tallinna Halduskohus Enno Loonurm 04 . juuni 2019, Tallinna Halduskohus 3 -19-966 E. G kaebus seonduvalt Harju Maakohtu tegevusega ja sellest põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Kaebuse tagastamine ning menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine

1.Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;
2.Jätta kaebaja 22.05.2019 menetlusabi saamise taotlus rahuldamata;
3.Saata käesolev määrus kaebajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

määruskaebuse arvates.

otse

Tallinna

ASJAOLUD

1.E. G esitas 22.05.2019 (allkirjastatud 20.05.2019) Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Harju Maakohtu referendi tegevusega ja 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja taotles ka riigilõivust vabastamist ning riigi õigusabi korras advokaadi määramist esitades sellekohase menetlusabi taotluse. Kaebuse materjalist nähtuvalt keeldus referent 20.05.2019 umbes kell 13.00 kaebajale oma nime ütlemisest takistades sellega tema vastu kaebuse koostamist, samuti keeldus referent kaebajale kohtuniku sekretäri telefoninumbri teatavakstegemisest. Kaebajal oli aga vaja täpsustada mitmeid küsimusi seoses asjaga nr 1-19-3531. Kaebaja väidab, et keelduv vastus alandas inimväärikust ning demokraatia põhimõtteid, mistõttu soovib kaebaja tulenevalt riigivastutuse seadusest 1000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, kusjuures kaebusega kaitstava õiguse riivet tuleb pidada ka väheintensiivseks, mis ühtlasi tähendab seda, et kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline.
3.Kaebaja soovib Harju Maakohtu tegevusest põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Väidetav kahju seostub kriminaalasjas nr 1-19-3531 esitatud riigi õigusabi saamise taotlusega, mis kaebaja väitel tekitati sellega, et tal ei olnud sekretäri andmete teatavaks tegemata jätmise tõttu võimalik saada oma kiiretele küsimustele vastuseid. Eelnimetatud kaebus sarnaneb suures osas haldusasjas nr 3-19-964 esitatud kaebusega, milles Harju Maakohtu töötaja E. L oli samuti keeldunud kaebajale kohtuniku sekretäri andmete teatavakstegemisest, kuid täiel määral kattuvaks ei saa seda siiski pidada. Seetõttu on käesolev kaebus registreeritud haldusasjana 3-19966. Erinevus väljendub muuhulgas etteheidetes selle kohta, et referent ei öelnud talle ka oma nime.
4.Mis puutub kriminaalasja nr 1-19-3531, siis nähtub kohtute infosüsteemist, et see on Harju Maakohtu 27.05.2019 määrusega lahendatud. Samuti ilmneb maakohtu määrusest, et kaebaja oli esitanud taotluse täiendusi 07.05.2019 ja 13.05.2019 ning 20.05.2019 ka panga väljavõtte. Seega on kaebajal olnud võimalik kriminaalasjas nr 1-19-3531 oma seisukohti ning materjale esitada, samuti on kaebajal soovi korral võimalik seda määrust vaidlustada. Halduskohus ei saa neid küsimusi lahendada, mis on maakohtute pädevuses. Kohtumenetluse käigus tekitatud väidetava kahju hüvitamise taotluse lahendamine lähtuvalt riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 ja § 17 lg 1 kuulub formaalselt vaadatuna küll halduskohtu pädevusse, kuid kaebuses kirjeldatu põhjal võib praegu järeldada, et kaitstava õiguse (väidetav) riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. See tähendab seda, et kohus võiks kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punkti 21 alusel tagastada kui kaebuse esitamise kõik eelduslikud tingimused oleksid ka muus osas täidetud. Antud juhul see nii ei ole, sest avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise kord ja tingimused on sätestatud riigivastutuse seaduses ning vastavalt riigivastutuse seaduse § 17 esimese lõike teisele lausele esitatakse kohtu tekitatud kahju hüvitamise taotlus (kõigepealt) Justiitsministeeriumile. Alles ministeeriumi vastusega mittenõustumise korral saab esitada kaebuse halduskohtusse. Seega on vaidluse kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kord läbimata ning (vähemalt osaliselt) tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus lähtub eelkõige sellest alusest, sest etteheiteid referendi tegevuse suhtes on kaebaja seostanud talle kohtumenetluse tarbeks vajaliku menetlusliku informatsiooni andmata jätmisega, aga kui asuda seisukohale, et kõik etteheited või siis näiteks oma nime ütlemata jätmine ei seostunud täiel määral menetlusega kriminaalasjas nr 1-19-3531, siis on taolise väidetavalt kaitsmist vajava õiguse riive sedavõrd väheintensiivne, et kaebuse rahuldamine ja moraalse kahju väljamõistmine oleks sellelt pinnalt ebatõenäoline. See omakorda tähendab seda, et kaebuse võib osaliselt tagastada ka viitega halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktile 21. Kokkuvõttes need menetluslikud aspektid siiski väga tähenduslikud ei ole, sest sisuliselt on tegemist tagastamisele kuuluva perspektiivitu kaebusega. Kaebuse tagastamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ega muude menetlusabi saamise korras esitatud taotluste lahendamisel enam praktilist tähendust ei ole, sest see küsimus on kaebuse tagastamisega hõlmatud. Olukorras, kus riigi õigusabi taotletakse seoses moraalse kahju hüvitamise nõude esitamisega või kus asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma väidetava õiguse kaitseks ilmselt vähene, ei ole alust ka riigi kulul advokaati määrata. Selguse huvides peab kohus vajalikuks kajastada kaebuse juurde lisatud 22.05.2019 füüsilise isiku menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist siiski ka käesoleva määruse resolutsioonis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium