M. M kaebus AS Ühisteenused 02.11.2017 viivistasu otsuse nr 0228001896 ja 09.11.2017 viivistasu otsuse nr 0176015693 tühistamiseks, samuti Tallinna Transpordiameti 07.12.2017 käskkirjade nr 145373 ja 145374 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – M. M; Vastustajad - AS Ühisteenused, volitatud esindaja H. P ning Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ning tühistada AS Ühisteenused 02.11.2017 viivistasu otsus nr 0228001896 ja 09.11.2017 viivistasu otsus nr 0176015693. Tühistada ka Tallinna Transpordiameti 07.12.2017 käskkirjad nr 145373 ja 145374;
2.Mõista AS-lt Ühisteenused menetluskuluna kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud 15 euro suurune riigilõiv
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 23.05.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Ühisteenused koostas 02.11.2017 M. M suhtes viivistasu otsuse nr 0228001896, millest nähtub, et 02.11.2017 kell 10.39 oli sõiduki Mercedes-Benz (registreerimismärk ...) parkimise eest aadressil Hobujaama 10 kõrval vastav parkimistasu maksmata. Viivistasu määrati summas 31 eurot. 09.11.2017 koostas AS Ühisteenused M. M suhtes veel ka viivistasu otsuse nr 0176015693 summas
31 eurot, millest nähtub, et 09.11.2017 kell 15.37 oli sõiduki Mercedes-Benz (registreerimismärk ...) parkimise eest aadressil Hobujaama 10 samuti parkimistasu maksmata.
2.M. M esitas eelnevalt nimetatud 02.11.2017 ja 09.11.2017 viivistasu otsuste peale vaide. Tallinna Transpordiameti 07.12.2017 käskkirjadega nr 145373 ja 145374 jäeti vaided rahuldamata.
3.M. M esitas 04.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 02.11.2017 viivistasu otsuse nr 0228001896 ja 09.11.2017 viivistasu otsuse nr 0176015693 tühistamiseks ning ka Tallinna Transpordiameti 07.12.2017 käskkirjade nr 145373 ja 145374 tühistamiseks (tl 5-7).
4.Tallinna Halduskohtu 10.01.2018 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 20). AS Ühisteenused ja Tallinna linn vastasid kaebusele 08.02.2018. Kaebaja on eelnimetatud vastustajate vastuste osas 21.02.2018 veel ka oma täiendavad selgitused ning põhjendused esile toonud (tl 49-50).
5.Tallinna Halduskohtu 26.02.2019 määrusega määrati asi läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses. Tallinna Halduskohtu 10.05.2019 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja selgituste kohaselt on vastustaja jätnud välja selgitamata ning tõendamata, kuidas on puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 54947 tühistatud. Kaebaja leiab, et puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 54947 on kehtiv. Kaebajale on käskkirjade õiguslikud põhjendused ja seisukohad ebaselged. Kaebajale jäi ebaselgeks, kas puudega inimese sõiduki parkimiskaardi nr 54947 kehtivus on lõppenud tähtaja saabumisega või on parkimiskaart nr 54947 tühistatud. Õiguslikus mõttes on tegemist kahe erineva alusega. Parkimiskaardile nr 54947 on märgitud kehtivuseks 17.09.2019. Tallinna Transpordiamet ei ole vaidemenetlust läbi viies välja selgitanud menetletavas asjas kõiki olulise tähendusega asjaolusid. Samuti ei ole selgitatud millisel alusel parkimiskaart tühistatakse. Kaebajale teadaolevalt parkimiskaardi nr 54947 tühistamise osas Pajusi Vallavalitsuse poolt haldusakti vormistatud ei ole. Samuti ei ole haldusakti olemasolu või selle puudumist teinud kindlaks vastustaja. Kaebaja leiab, et parkimiskaart nr 54947 on välja antud õigustatud isiku poolt ning kehtib kuni parkimiskaardil märgitud tähtajani 17.09.2019 või kuni parkimiskaardi tühistamise või kehtetuks tunnistamiseni vastavalt kehtivale õigusele. Samuti on toimunud parkimine 02. ja 09.11.2017 M. Mle kuuluva sõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga ... avalikul tasulisel parkimiskohal kooskõlas liiklusseaduse § 68 lg 2. Seega rikuvad vastustaja käskkirjad M. M õigusi.
7.Täiendavas 21.02.2019 seisukohas jääb kaebaja kõigi varasemalt toodud selgituste juurde lisades, et vaidlust ei ole selles, et parkimine 02. ja 09.11.2017 ei oleks toimunud liikumispuudega isiku E. K teenindamiseks, kasutades talle väljastatud parkimiskaardi nr 54947. Vastustajate põhjendused parkimisjärelevalve käigus tuvastatud asjaolude kohta 28.09.2017 ja 02.10.2017 parkimiskaardi nr 54947 kasutamise osas ei ole asjakohased ning tuleb jätta tähelepanuta. Vale on AS Ühisteenused järeldus, et koopia kasutamise tuvastamine 28.09.2017 ja 02.10.2017 ühe sõiduki poolt loob õiguse viivistasu otsuste määramiseks ka 02. ja 09.11.2017 ja, et tõendamist on leidnud parkimiskaardi väärkasutamine. Vastustajad ei ole esitanud tõendeid parkimiskaardi väärkasutamise osas 02. ja 09.11.2017. Samuti ei ole tõendatud parkimiskaardi väärkasutamine 28.09.2017 ja 02.10.2017 parkimiste osas. Tõendamist on vaid leidnud, et 28.09.2017 ja 02.10.2017 kasutas üks sõidukitest koopiat ning seega oli tal parkimistasu maksmata. Kaebaja leiab, et parkimiskaardi tühistamine või kehtetuks tunnistamine ei ole haldustoiming. Haldustoiminguks on faktilised tegevused, mis ei too kaasa õiguslike tagajärgi. Kaebaja selgitab, et Pajusi Vallavalitsuse ametniku 17.10.2017 e-kirjas on
kirjas, et ta tühistab puudega isiku parkimiskaardi nr 54947. Kirjas ei ole, et parkimiskaart on tühistatud alates 17.10.2017. Seega on Tallinna Transpordiamet iseseisvalt tõlgendanud e-maili sisu ning hinnanud parkimiskaardi kehtivust. See ei ole kindlasti põhjendatud ning õiguslikult korrektne. Vaidemenetluse käigus ei ole Tallinna linn rakendanud uurimispõhimõtet.
8.Täiendavas 16.04.2019 seisukohas tõi kaebaja välja, et Tallinna linn ei ole oma seisukohas täpsustanud, kuidas on toimunud parkimiskaarti tühistamine ning kas parkimiskaarti nr 54947 tühistamise osas on vormistatud kohaliku omavalitsuse poolt E. Kle haldusakt, mida oleks võimalik E. Kl vaidlustada. Samuti ei nõustu kaebaja Tallinna linna seisukohaga selle kohta, et parkimiskaardi tühistamise seaduslikkus on kaebaja osas põhjendamatu, kuivõrd see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Parkimiskaardi nr 54947 kasutamise osas vormistatud viivistasuotsused määrati ju kaebaja nimele registreeritud sõiduautole. Samuti puudub kaebajal, kui liikumispuudega isikut teenindaval isikul võimalus parkimiskaardi nr 54947 kehtivuse kontrollimiseks, kuna sellist kohta lihtsalt ei eksisteeri. Liiklusseaduse § 68 lg 2 ei sätesta, et tasuta parkimise õiguse loob vaid kehtiv parkimiskaart. Vaidemenetluse käigus on kaebaja ning liikumispuudega isik kinnitanud, et parkimine 02. ja 09.11.2017 Hobijaama 10 piirkonnas Tallinnas on toimunud liikumispuudega isiku teenindamiseks. Seega, kui vaidemenetluse käigus esitatakse Tallinna Transpordiametile kirjalik tõend liikumispuudega isiku kinnituse näol, et parkimine on toimunud tema teenindamiseks, ning sama kinnitab ka kaebaja, kusjuures vaidemenetluses on kinnitanud ka kohalik omavalitsus, et E. Ki näol on tegemist liikumispuudega isikuga, peaks Tallinna Transpordiametile olema selge, et parkimine on toimunud kooskõlas liiklusseaduse § 68, ehk liikumispuudega isiku liiklemise tagamiseks toimunud parkimisega ning seega kooskõlas õigusnormi eesmärgiga vaatamata sellele, kas füüsiline parkimiskaart kehtib või mitte.
AS ÜHISTEENUSED SEISUKOHT
9.AS Ühisteenused on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata.
10.Käesolevas vaidluses kasutati sõiduki Mercedes-Benz reg. märk ...parkimisel 02.11.2017 ning 09.11.2017 E. Kle välja antud parkimiskaarti nr. 54947. Parkimiskaardi omanik ning kaebaja ei ole sama isik, seega tekib küsimus, kas kaebajal oli õigus sõidukit parkimiskaardiga nr. 54947 parkida. Samuti kasutati parkimiskaarti 54947 erinevate sõidukite parkimisel erinevates parkimiskohtades tasulisel parkimisalal praktiliselt ühel ja samal ajal. Sõidukile reg märk ... ja sõidukile reg märk ...määrati viivistasu otsused vastavalt 0006022716 ja 0176014902. Sõidukitele määratud viivistasu otsuseid ei vaidlustatud ning määratud viivistasud on tasutud. Vastustaja on seisukohal, et sõidukite samaaegsel parkimisel erinevates parkimiskohtades 28.09.2017 ja 02.10.2107 kasutati sõidukite parkimisel parkimiskaardi koopiat ning tegemist on parkimiskaardi väärkasutamisega. Parkimiskaardi andmise alused on sätestatud sotsiaalministri 23.12.2010 määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“. Määruse nr 90 § 2 lg 1 kohaselt antakse parkimiskaart isikule, kellel esineb puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Seega on parkimiskaardi kasutamise õigus liiklusseaduse sätestatud tingimustel üksnes sellel isikul, kellele see on antud määruse nr 90 alusel.
KOHALIKU OMAVALITSUSE SEISUKOHT
11.Tallinna linn on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata.
12.Tallinna linna selgituste kohaselt kasutati sõiduki Mercedes-Benz reg märk ... parkimisel 02.11. ja 09.11.2017 Pajusi Vallavalitsuse poolt 12.06.2017 E. Kle välja antud parkimiskaarti nr 54947, mille kehtivusaeg oli kuni 17.09.2019. Liiklusregistri andmete põhjal E. Kl puudub kehtiv juhiluba. Kuna sõiduki omanik ja parkimiskaardi omanik ei kattu, oli seaduslik parkimiskaarti kasutada üksnes E. K teenindamise korral. Parkimisjärelevalve käigus tuvastati parkimiskaardi nr 54947 kasutamist 28.09.2017 kell 13:56 sõiduki Mercedes-Benz reg nr 535BFF parkimisel aadressil Hobujaama tn 10. Parkimiskaardi 54947 kasutamist järelevalve käigus tuvastati ka 28.09.2017 kell 13:55 sõiduki Audi reg.märk ... parkimisel aadressil Pronksi tn 12. Seega kasutati parkimiskaarti 54947 erinevate sõidukite parkimisel erinevates parkimiskohtades tasulisel parkimisalal praktiliselt ühel ja samal ajal 1 minutilise intervalliga. Sõiduki reg.märk ...omanikule M. M ja sõiduki reg.märk ... omanikule M. K määrati viivistasu otsused vastavalt 0006022716 ja 0176014902. Sõiduki omanikud määratud viivistasu otsuseid ei vaidlustanud ning on määratud viivistasud tasunud. Parkimiskorralduse andmekogus salvestatud fotod sõidukitele paigaldatud parkimiskaartidest ja määratud viivistasu otsused on lisatud vastusele. Rutiinse parkimisjärelevalve käigus tuvastati parkimiskaardi nr 54947 kasutamist 02.10.2017 kell 14:57 sõiduki Mercedes-Benz reg märk ... parkimisel aadressil Roseni 10. Parkimiskaardi nr 54947 kasutamist järelevalve käigus tuvastati ka 02.10.2017 kell 14:57 sõiduki Audi reg.märk ... parkimisel aadressil Tartu mnt 6. Seega kasutati parkimiskaarti 54947 erinevate sõidukite parkimisel erinevates parkimiskohtades tasulisel parkimisalal ühel ja samal kellaajal. Ka antud juhul koostati sõiduki reg.märk ... omanikule M. M ja sõiduki reg.märk ...omanikule M. K viivistasu otsused vastavalt 0213001322 ja 0176014967, mida ei vaidlustatud ning määratud viivistasud tasuti. Kuivõrd parkimiskaarti 54947 sai kasutada 28.09.2017 kell 13:56 aadressil Hobujaama tn 10 ja kell 13:55 aadressil Pronksi 12 ning 02.10.2017 kell 14:57 aadressil Roseni tn 10 ja kell 14:57 aadressil Tartu mnt 6 üksnes parkimiskaardi omaniku E. K teenindamiseks ning parkimiskaardi omanikul puudus reaalselt võimalus olla üheaegselt 28.09.2017 ja 02.10.2017 nii sõidukis reg.märk... kui ka sõidukis reg.märk ..., asus amet seisukohale, et sõidukite samaaegsel parkimisel erinevates parkimiskohtades 28.09.2017 ja 02.10.2107 kasutati sõidukite parkimisel parkimiskaardi koopiat ning tegemist on parkimiskaardi väärkasutamisega.
13.Mis puudutab aga vaidlustatud käskkirju, siis nendes on menetleja märkinud, et Pajusi Vallavalitsuse informatsiooni kohaselt on parkimiskaart nr 54947 tühistatud alates 17.10.2017. Parkimiskaardi tühistamisest on teavitatud kaardi omanikku E. K. Seega parkimiskaardi kehtivus lõppes 17.10.2017 seoses parkimiskaardi tühistamisega. Kaebaja seisukoht, et menetleja ei ole kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud ning neid hinnanud, on ekslik. Vaidlustatud käskkirjad ei riku kaebaja õigusi. Vaide menetleja ei saanudki ega pidanudki käskkirjades käsitlema Pajusi Vallavalitsuse tegevuse õiguslikke aspekte parkimiskaardi tühistamisel. Samuti ei pea vaide menetleja kindlaks tegema parkimiskaardi tühistamise fakti. Üksnes parkimiskaardi omanikul (isik, kellel parkimiskaart on antud) on õigus kasutada parkimiskaarti sõiduki parkimiseks ja oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral, milleks võib olla ka parkimiskaardi tühistamine, esitada vaie haldusorganile, kes parkimiskaardi tühistas, või kaebuse halduskohtusse. Ainult E. Kl on õigus vaidlustada iseseisva vaide või kaebuse esitamisega Pajusi Vallavalitsuse tegevus parkimiskaardi nr 54947 tühistamisel. Seega ei riku käskkirjad kaebaja õigusi.
14.Täiendavas 28.03.2019 seisukohas leiab vastustaja, et parkimiskaardi nr 54947 kasutamine 02. ja 09.11.2017 sõiduki parkimisel ei anna õigust tasuta parkida Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal Hobujaama 10 piirkonnas. Tasuta parkimise õiguse annab kehtiv parkimiskaart, mitte aga kehtetu parkimiskaart. Parkimiskardi kasutamisel tekivad õigused ja kohustused üksnes isikul, kellele parkimiskaart väljastati ning üksnes isik, kellele parkimiskaart on väljastatud, saab oma rikutud õigusi kaitsta. Kaebaja väited parkimiskaardi tühistamise seaduslikkuse osas on põhjendamatud,
kuivõrd parkimiskaardi tühistamine ei riku tema subjektiivseid õigusi ning tal puudub kaebeõigus ning asja lahendamisel tuleks jätta need tähelepanuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud AS Ühisteenused 02.11.2017 viivistasu otsust nr 0228001896 ja 09.11.2017 viivistasu otsust nr 0176015693, samuti Tallinna Transpordiameti 07.12.2017 käskkirju nr 145373 ja 145374 ning taotletud nende tühistamist.
16.Põhivaidlus väljendub antud juhul siiski AS Ühisteenused 02.11.2017 viivistasu otsuse nr 0228001896 ja 09.11.2017 viivistasu otsuse nr 0176015693 õiguspärasuse küsimuses. Tallinna Transpordiameti 07.12.2017 käskkirjadega nr 145373 ja 145374 lahendati eelnimetatud viivistasu otsuste peale esitatud vaideid ning need võib õigusselguse huvides tühistada sel juhul kui viivistasu määramine oli õigusvastane. Viivistasu otsuste õiguspäraseks osutumise korral jääb aga vastupidisel eeldusel baseeruv vaideotsuse tühistamise nõue samuti rahuldamata.
17.Vastavalt liiklusseaduse § 188 lg 1 p 1 teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse kui parkimistasu on maksmata või tasuti väiksema määra järgi. Liiklusseaduse § 188 esimese lõike punktide 2-4 kohaselt tehakse aga viivistasu määramise otsus sel juhul kui tasutud parkimisaega on ületatud (p 2), tasulise parkimise õigust andev dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud (p 3) või tasulise parkimise õigust andev dokument ei ole paigaldatud liiklusseaduse § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt (p 4). Vaidlustatud otsustest nr 0228001896 ja nr 0176015693 nähtub, et antud juhul määrati 31 euro suurused viivistasud liiklusseaduse § 188 esimese lõike esimese punkti alusel parkimistasu maksmata jätmise eest parkimisel Hobujaama tänav 10 hoone kõrval vastavalt 02.11.2017 ja 09.11.2017. Selles ei ole ka vaidlust, kuid kaebaja selgituste kohaselt oli ta teenindanud nendel päevadel puudega inimest ning kasutanud puudega inimese sõiduki parkimiskaarti, kusjuures liiklusseaduse § 68 lg 2 kohaselt võib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Vastava parkimiskaardi kasutamises kui sellises ei ole samuti vaidlust, kuid vastustaja arvates oli parkimiskaart alates 17.10.2017 kehtetu. AS Ühisteenused on tõstatanud (vähemalt mingil määral) ka küsimuse sellest kas taolise parkimiskaardi kasutamise õigus ei peaks olema üksnes sellel isikul, kellele kaart väljastati (tl 38), kuid taolisel juhul oleks see liiklusseaduse § 68 lg 2 sõnastusega vastuolus. Parkimiskaarti võib kasutada ka siis, kui isikut teenindatakse. Selles, et puudega isikut 02.11.2017 ja 09.11.2017 teenindati, ei saa samuti sisulist vaidlust olla. Kaebaja on esitanud selle kohta E. K vastavasisulise kinnituse (tl 52). Vastustajad ei ole püüdnud seda ümber lükata ega vastupidist tõendada.
18.Vastustajad on põhjendanud viivistasu määramist ning vaidemenetluses selle juurde kindlaksjäämist osaliselt sellega, et 2017. aasta septembris ja oktoobris olid ilmnenud sama parkimiskaardi väärkasutamise juhtumid, mille eest koostati vastavad viivistasu otsused ja mis ka tasuti. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et antud juhul on vaidluse all üksnes 02.11.2017 ja 09.11.2017 viivistasu otsuste õiguspärasuse küsimus ning kaebaja varasemad eksimused või võimalikud eksimused parkimise eest tasumisel või tasumata jätmisel praeguse vaidluse kontekstis enam asjassepuutuvad ei ole. Samas ei saa kaebusele esitatud vastustest otseselt siiski ka seda järeldada, et parkimiskorra varasemad rikkumised oleksid olnud põhjuseks, mille pinnalt vaidlustatavad viivistasu otsused koostati, pigem on tegemist teatava taustinformatsiooni esitamisega, sest vastasel korral oleks tegemist olulise kaalutlusveaga. Nähtuvalt haldusasja materjalist on tuginetud peamiselt Pajusi valla sotsiaalnõuniku 17.10.2017 e-kirjale, milles ta annab
teada, et ta tühistab (ilmselt on mõeldud kehtetuks tunnistamist) puudega isiku parkimiskaardi nr 54947 ja et vastav isik (E. K) on sellest (kavatsusest) teadlik. Kaebaja väidab omakorda, et talle teadaolevalt ei ole parkimiskaarti kehtetuks tunnistatud.
19.Käesoleva vaidluse puhul tuleb hinnata põhiliselt seda kas vastustajad võisid valla sotsiaalnõuniku e-kirjale tuginevalt asuda seisukohale, et parkimiskaart nr 54947 enam ei kehti ning seda iseäranis olukorras, kus kaebaja väidab vastupidist. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et vastustajad ei saanud selles siiski kindlad olla. Nimetatud elektronkirjast võib välja lugeda pigem seda, et vald oli valmis kaaluma parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise võimalusi ning seda võidi erinevatel põhjustel ka mitte teha. Peale kaebuse menetlusse võtmist ei ole järgneva menetluse käigus esitatud sellist materjali, millest nähtuks parkimiskaardi kehtetuks tunnistamine. Ilmselt seda ei olegi tehtud, sest sotsiaalministri 23.10.2010 määruse nr 90 kohaselt, millele vastustajad viitavad, ei ole parkimiskaardi kehtetuks tunnistamist ette nähtud. Varasemalt ehk 19.01.2001 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 15 järgi oli taoline võimalus küll olemas, kuid 23.10.2010 määruses taolist regulatsiooni enam ei sisaldu. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 regulatsioonist olekski parkimiskaardi isiku kahjuks kehtetuks tunnistamine üsna problemaatiline, kuid see aspekt ei ole käesoleva vaidluse puhul enam olemuslik. Vastustajad ei saanud valla töötaja e-kirjas väljendatud seisukoha või kavatsuse pinnalt järeldada, et sellega oligi parkimiskaart kehtetuks tunnistatud, seda enam, et kehtetuks tunnistamise kohta antav haldusakt hakkab üldjuhul kehtima alates selle adressaadile teatavakstegemisest. Eelnimetatuga on kooskõlas ka see, et E. K ei olnud parkimiskaarti vallale tagastanud, millest saab samuti kaudselt järeldada, et parkimiskaardi kehtetust ei olnud vastustajatel seisuga 02.11.2017 ja 09.11.2017 põhjust eeldada. Kaardi kehtetust ei olnud põhjust eeldada seda enam, et see oli sõidukis nähtavale kohale paigutatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ning vaidlustatud viivistasu otsused tühistada, sest vastustajad on teinud olulisi kaalutlusvigu. Samuti tuleb tühistada vastavad vaideotsused.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend vastustajate kahjuks. Seega mõistab kohus AS-lt Ühisteenused kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud 15-euro suuruse riigilõivu. Kaebaja on taotlenud üksnes riigilõivu väljamõistmist, kusjuures menetluskulude väljamõistmise taotlus sisaldus ka kaebuse esialgses tekstis. Kohtupraktika käigus on asutud seisukohale, et riigilõivu võib välja mõista isegi siis kui kaebaja ei ole seda taotlust hiljem enam korranud. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu. Riigilõiv tuleb mõista välja AS-lt Ühisteenused, sest põhivaidlus väljendus viivistasu otsuse õiguspärasuse küsimuses ning vaideotsustena vaadeldavad Tallinna Transpordiameti 07.12.2017 käskkirjad on tühistatud pigem õigusselguse huvides. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.