3.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX (kaebaja) pöördus 21. septembril 2018 Päästeameti peadirektori poole taotlusega hüvitada tööõnnetuse tagajärjel töövõime kaotamisega tekkinud kahju.
2.Päästeameti 19. veebruari 2019. a otsusega nr 1.2-3.1/2083-1 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 28. veebruaril 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja Päästeametis ning sattus 2004. aastal päästeoperatsiooni ajal avariisse, mille tagajärjel kaotas põrna, murdis jalaluud, ribid, vigastas siseelundeid ja sai peatrauma. Kaebaja viibis umbes kuu aega haiglaravil ning seejärel jätkas ambulatoorset ravi. Kaebaja sõnul hiljem ta paranes ning siirdus 2006. aastal taas tööle ja töötas Päästeametis kuni aastani 2010. Märtsis 2018 diagnoosis arst
3-19-411 kaebaja haigestumise ning küsis, kas tal on varem olnud tõsiseid peatraumasid. Arsti sõnul kujunes kaebajal peatrauma tõttu peas mingi haigus ning 25. oktoobril 2018 määrati talle puue. Kaebaja hinnangul on ta haigestunud avarii tõttu ning sellest tulenevalt peaks Päästeamet maksma talle kompensatsiooni (pension) ja ühekordse kindlustussumma. Kaebaja väitel oli ta Päästeametis kindlustatud 1 000 000 Eesti kroonile hukkumise või töövõime kaotuse korral. Täiendavalt märgib kaebaja, et kui arst küsis temalt peatraumade kohta märtsis 2018, siis unustas ta arstile öelda, et Tallinna Vanglas piinati teda tõsiselt. Kaebaja taotleb Päästeameti direktori 19. veebruari 2019. a otsuse nr 1.2-3.1/2083-1 muutmist ning talle Päästeameti poolt pensioni ja ühekordselt makstava kindlustussumma maksmist 2004. aastal teenistuskohustuste täitmise ajal toimunud avarii eest, mille tulemusel kujunes tal välja haigus ja ta kaotas töövõime. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu ja menetluskulude tasumise kohustusest ning määrata riiklik õigusabi. Kaebaja kaebus registreeriti Tallinna Halduskohtus haldusasjana nr 3-19-411.
4.Tallinna Halduskohus andis 8. märtsi 2019. a määrusega kaebaja kaebuse haldusasjas nr 3- 19-411 kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Toimik edastati Tartu Halduskohtule
3.aprillil 2019.
5.Tartu Halduskohus palus 3. aprilli 2019. a kohtunõudega Päästeametil väljastada
19.veebruari 2019. a otsus nr 1.2-3.1/2083-1. Vastustaja edastas nõutud dokumendi kohtule
5.aprillil 2019.
6.Tartu Halduskohus jättis 29. aprilli 2019 määrusega XXX kaebuse käiguta (p 1) ja andis tähtaja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks (p 2). Lisaks jättis kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (p 3). Kohus selgitas kaebajale, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ning andis talle võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tuua välja tähtaja möödalaskmise põhjused. Samuti tuli kaebajal selgitada, milles seisneb talle tekitatud varalise kahju, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed talle seoses Päästeameti tegevusega saabusid, millise summa nõutavast kahjust moodustab mittevaraline kahju.
7.Kaebaja esitas 16. mail 2019 Tartu Halduskohtule määruskaebuse halduskohtu 29. aprilli 2019 määruse resolutsiooni p-le 3 ning täiendavad selgitused kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja taotleb kaebetähtaegade ennistamist põhjusel, et ta põeb rasket haigust, mille ravimiseks võtab tugevatoimelisi preparaate, millel on kõrvalmõjud. Tähtajad lasigi kaebaja mööda haiguse tõttu, kuna preparaadid mõjutavad mõtlemist, tingivad nõrkust, raskendavad keskendumist.
KOHTU SEISUKOHT
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus võib kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 152 lg 3).
9.Kohus leidis 29. aprilli 2019 määruses, et XXXi ei ole järginud hüvitamiskaebuse esitamisel kaebetähtaega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle
3-19-411 põhjustanud sündmusest arvates. Kaebuses välja toodud kahju põhjustanud tegu toimus 2004. aastal, kuid kaebaja esitas taotluse Päästeametile kahju hüvitamiseks alles 21. septembril 2018 ja kaebuse halduskohtule 28. veebruaril 2019. Seega ei ole kaebaja järginud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud enam kui 10 aastat hiljem kahju tekitamisest. Samuti ei ole kaebus ka tähtaegne RVastS § 18 lg 2 kohaselt, sest Päästeamet ei lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust RVastS 18 lg-s 1 sätestatud 2kuulist tähtaega järgides, vaid alles 19. veebruaril 2019 ning kaebajal tulnuks seda arvestades pöörduda kaebusega kohtu poole 30 päeva jooksul arvates kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmisest.
10.Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus tähtaja avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada objektiivset laadi takistused ning erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (RKHK 16. jaanuari 2009 määruse nr 3-3-1-75-08, p 16). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla nt käsitatav isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK 21. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 33-1-30-13, p 12 ja 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
11.Kaebaja väidab, et temal tuvastati 2018. aasta märtsis haigus, mistõttu määrati talle psühhotroopsed tabletid. Määratud ravimite tõttu ei ole ta alati võimeline (advokaadita) järgima tähtaegu, mida on vaja järgida kaebuste esitamisel. Lisaks on ravimite tarvitamise kõrvalmõjuks nõrkus, keskendumise kadu, töövõime kaotus ning need segavad mõtlemist.
12.Kohtu hinnangul ei õigusta kaebaja poolt välja toodud asjaolud antud juhul kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja märgib, et talle määrati tugevatoimelised ravimid pärast haiguse avastamist 2018. aasta märtsis. Seega oli kaebajale ravimite määramise hetkeks (märts 2018) maksimaalne kümneaastane kaebetähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks juba möödunud (RVastS § 17 lg 3) ning kaebaja tervislik seisund ei saa olla käsitatav mõjuva põhjusena. Kaebaja esitas kahjunõude vastustajale kahju tekitamisest 14 aastat hiljem. Isegi, kui kaebaja tervislik seisund oli juba enne tugevatoimeliste ravimite määramist halvenenud, ei õigusta see sedavõrd pikka kaebetähtaja ületamist. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja võimeline arusaadavalt väljenduma ning asjakohaseid taotlusi ja seisukohti esitama. Seega ei esine alust kaebetähtaja ennistamiseks.
13.Kuna mõjuvaid põhjuseid 10 aastase kaebetähtaja sedavõrd pikaks ületamiseks ei esine ning menetlus tuleb juba seetõttu lõpetada ei oma määravat tähtsust enam asjaolu, et kaebaja ei järginud ka RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Isegi kui pidada kaebaja tervislikku seisundit selliseks, mis õigustas RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja järgimata jätmist ei oleks kohtuasja menetlemine võimalik RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja järgimata jätmise tõttu. Seetõttu lõpetab kohus asjas menetluse (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2).
14.Kuna määrus sisaldab delikaatseid isikuandmeid asendab kohus avaldatavas lahendis omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.