lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-113/10

Teenistussuhted › Muud teenistussuhted

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 22.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-113/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Muud teenistussuhted
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1170
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-19-113 22. august 2019 Karin Jõks Sergei Olari kaebus Päästeameti otsusele nr 1.2-3.1/17103-1 Kaebaja Sergei Olar Vastustaja Päästeamet

1.Tagastada kaebus
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Sergei Olar esitas 13.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti direktori otsusele nr 1.2-3.1/17103-1. Kaebus edastati 21.01.2019.a määrusega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Kaebaja selgitas, et ta pöördus 16.09.2018 vastustaja poole hüvitise 100 000 euro saamiseks. Kaebajaga toimus 2004. aastal Päästeametis töötades tööõnnetus, mille tagajärjel ta sai mitmeid traumasid. Kaebaja tervenes ja läks tööle tagasi. Kaebaja sai 2005. aastal kindlustushüvitist umbes 70 000 - 100 000 krooni. Kaebaja oli kindlustatud umbes 1 000 000 kroonile, aga kuna ta tervenes, siis oli hüvitis väiksem. Kaebaja haigestus 2018. aastal psüühiliselt ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet määrasid talle pensioni. Kaebaja leiab, et tema 2018. aastal avaldunud haiguse põhjuseks on 2004. aastal toimunud tööõnnetus (saadud peatrauma) ning vastustaja peaks korrigeerima tööl juhtunud õnnetuse eest makstud kompensatsiooni summat. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks vastustajat maksma talle kompensatsiooni tervise kaotamise eest 12.06.2004 toimunud juhtumi alusel, arvestades hiljem avaldunud haigusega. Kaebajal on peatraumasid olnud ka 2009. aastal Tallinna Vanglas viibides. Kaebaja ei nõustu sellega, et tal tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, kuna maksma peab see isik, kes maksis talle aastal 2005 ja Sotsiaalkindlustusamet vastutab õnnetuste eest,

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

mis juhtusid alates 2016. Kaebajale maksis ERGO kindlustus, kellega Päästeametil oli leping. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.

2.Vastustaja edastas kohtule kaebuses nimetatud dokumendi nr 1.2-3.1/17103-1. Tegemist on Päästeameti 16.10.2018.a vastusega kaebaja taotlusele hüvitise maksmiseks seoses tööõnnetuse tagajärjel töövõime kaotamisega. Päästeamet palus kaebajal lisaks taotlusele ja Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsusele esitada ka Sotsiaalkindlustusameti otsuse. Päästeamet selgitas, et kaebajal tuleb pöörduda kohaliku Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse ja taotleda töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse vahelise seose hindamist. Kohtu seisukoht
3.Kaebaja esitas kaebuses nõude kohustada Päästeametit tasuma talle hüvitist töövõime vähenemise eest seoses aastal 2004 toimunud tööõnnetusega. Tegemist on kohustamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 2).
4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, kaebaja on esitanud haldusorganile sellekohase taotluse ning taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.
5.Kaebaja tugineb õnnetusjuhtumile, mis toimus 12.06.2004. Sel ajal kehtinud päästeseaduse (redaktsioon 15.03.2003 - 30.06.2004) § 34 lg 2-4 nägid ette toetuse maksmise, kui tuletõrjeja päästetöötaja invaliidistub teenistuskohustuste täitmisel. Praegu kehtiva päästeteenistuse seaduse § 14 näeb ette, et kui päästeteenistuja töövõime väheneb teenistusülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 49 alusel ja korras. ATS § 49 lg 13 annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada ATS § 49 nimetatud hüvitiste ja kulude arvutamise ja väljamaksmise kord. Määruse „Ametniku hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime ning ajutise töövõimetuse korral makstava hüvitise, ametniku matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise ja väljamaksmise kord“ (edaspidi määrus) § 2 lg 3 p 2 näeb ette, et osalise või puuduva töövõime hüvitist taotlev isik esitab koos taotlusega Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse ning ametiasutuse nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsuse põhjusliku seose kohta ametniku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.
6.Kohtu hinnangul ei ole kaebajal kohustamiskaebuse esitamise õigust, kuna täidetud ei ole tingimus, et haldusorgan on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Päästeameti 16.10.2018.a kirja nr 1.2-3.1/17103-1 (edaspidi vaidlustatud kiri) puhul on tegemist menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga. Päästeamet ei ole kaebajale hüvitise maksmisest keeldunud. Päästeamet on esitanud määruse § 2 lg 3 p 2 nimetatud nõude esitada Sotsiaalkindlustusameti otsus vigastuse ja töövõime ulatuse vahelise põhjusliku seose kohta. Kohustamiskaebus ei ole lubatav.
7.Kaebus on käesoleva määruse koostamise seisuga muutunud täiendavalt lubamatuks põhjusel, et kohtuasja 3-19-411 materjalide põhjal tegi vastustaja 19.02.2019 otsuse nr 1.23.1/2083-1, millega ta keeldus kaebaja taotluse rahuldamisest (hüvitise maksmisest). Praeguses kohtuasjas esitatud kohustamiskaebuse rahuldamise korral oleks kohus saanud kohustada vastustajat kaebajale hüvitise maksmise otsustamiseks, mitte konkreetse sisuga otsuse tegemiseks ehk kaebajale hüvitise määramiseks (HKMS § 41 lg 3, RVastS § 6 lg 4). Otsus kaebajale hüvitise maksmise küsimuses on juba tehtud. Sel juhul ei ole enam kohaseks nõudeks kohustamisnõue, vaid kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja sobiv nõue on 19.02.2019.a otsuse nr 1.2-3.1/2083-1 tühistamise nõue. Kuna selle nõude esitas kaebaja eraldi kohtuasjana 3-19-411, siis puudub vajadus käsitleda eeltoodud nõuet või sellele ülemineku võimalust käesoleva kohtuasja raames.
8.Kaebus ei oleks olnud lubatav ka siis, kui seda tõlgendada vaidlustatud kirja kui menetlustoimingu vaidlustamisena. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Eelkirjeldatud olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Vastustaja küsis Sotsiaalkindlustusameti otsust asja lahendamiseks vajalike andmete kogumise eesmärgil ning vaidlustatud kirja saatmise aja seisuga ei olnud kuidagi võimalik ennustada, milline saab olema vastustaja lõplik otsus. Seega ei saanud väita, et põhjusliku seose hindamine tingib asja otsustamise kaebaja kahjuks. Mittemenetluslike või lõplikust haldusaktist mitte sõltuvate õiguste rikkumisele kaebaja tuginenud ei ole. Isegi kui kaebaja oleks sellisele alusele tuginenud, oleks tema õiguste riive vähese intensiivsusega ja kaebuse rahuldamine vähe tõenäoline, kuna vastustaja õigus nõuda Sotsiaalkindlustusameti otsust vigastuse ja töövõime ulatuse vahelise põhjusliku seose kohta tuleneb määrusest. Nõue oli põhjendatud juba üksi kaebaja selgitusega, et tal on peatraumasid olnud ka hiljem, Tallinna Vanglas viibides. Vaidlustatud kiri saadeti haldusmenetluses, mis algas kaebaja 16.09.2018.a taotluse esitamisega ning menetlust ei ole võimalik läbi viia 2004. või 2005. aastal kehtinud korras.
9.Kaebaja nimetab kaebuses ka kindlustusseltsi ERGO ja kindlustushüvitist. Päästeseaduse redaktsiooni 15.03.2003 - 30.06.2004 § 35 sätestas, et tööandja sõlmib tuletõrje- ja päästetöötajate kindlustamiseks õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu. Kohus selgitab, et eristada tuleb avalik-õiguslikku nõuet hüvitise saamiseks seoses teenistusülesannete täitmisega ja eraõiguslikku nõuet, mis tuleneb võimalikust kaebaja kasuks sõlmitud kindlustuslepingust. Kohtu hinnangul esitas kaebaja Päästeametile taotluse ja kohtule kaebuse temale kui ametnikule (päästeteenistujale) ette nähtud hüvitise saamiseks ehk tegemist on avalik-õigusliku nõudega. Kui kaebaja kasuks oli sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse leping ja kaebajal on etteheiteid kindlustuslepingu alusel talle makstud hüvitise osas, siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis lahendatakse maakohtus.
10.Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovis riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna kaebuse

tagastamise aluseks olnud asjaoludest ühtlasi tuleneb, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks praeguse kohtuasja raames on ilmselt vähene.

11.Kaebuse tagastamise lahendamiseks.

korral

puudub

vajadus

riigilõivust

vabastamise

taotluse

12.Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada taotlus asendada määruse avaldamisel tema nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avaldada muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida (HKMS § 175 lg 3). Kuna kaebaja vaidles kohtuasjas 3-18-1855 vastu kohtu algatusel tehtud otsustusele varjata kaebaja isikuandmeid, siis ei tee kohus seda omal algatusel ka praeguses kohtuasjas.

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja