1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.08.2019. a määruse p 1 peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.08.2019. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
3.Jätta määruskaebuse esitaja taotlus haldusasjade nr 3-19-113 ja 3-19-411 liitmiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Määruskaebuse esitaja pöördus 16.09.2018 vastustaja poole taotlusega hüvitise 100 000 euro saamiseks seoses temaga 2004. aastal Päästeametis töötades toimunud tööõnnetuse tagajärjel 2018. aastal avaldunud haigusega.
2.Päästeamet nõudis 16.10.2018. a vastuses taotlusele nr 1.2-3.1/17103-1 Sotsiaalkindlustusameti otsust põhjusliku seose kohta ametniku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 13.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti vastusele nr 1.2-3.1/17103-1. Kaebuse kohaselt toimus määruskaebuse esitajaga 2004. aastal Päästeametis töötades tööõnnetus, mille tagajärjel sai ta mitmeid traumasid. Määruskaebuse esitaja tervenes ja läks tööle tagasi ning sai 2005. aastal kindlustushüvitist umbes 70 000-100 000 krooni. Määruskaebuse esitaja oli kindlustatud umbes 1 000 000 kroonile, aga kuna ta tervenes, siis oli
hüvitis väiksem. Määruskaebuse esitaja haigestus 2018. aastal psüühiliselt ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet määrasid talle pensioni. Määruskaebuse esitaja 2018. aastal avaldunud haiguse põhjuseks on 2004. aastal toimunud tööõnnetus ning vastustaja peaks korrigeerima tööl juhtunud õnnetuse eest makstud kompensatsiooni summat. Määruskaebuse esitaja on saanud peatraumasid ka 2009. aastal Tallinna Vanglas viibides. Määruskaebuse esitaja ei nõustu sellega, et tal tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, kuna maksma peab see isik, kes maksis talle 2005. aastal, ja Sotsiaalkindlustusamet vastutab õnnetuste eest, mis juhtusid alates 2016. Määruskaebuse esitajale maksis ERGO kindlustus, kellega Päästeametil oli leping.
4.Tallinna Halduskohus edastas 21.01.2019. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
5.Tartu Halduskohus tagastas 22.08.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei olnud määruskaebuse esitajal kohustamiskaebuse esitamise õigust, kuna täidetud ei olnud tingimus, et haldusorgan on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Päästeameti 16.10.2018. a vastuse nr 1.2-3.1/17103-1 puhul on tegemist menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga. Päästeamet ei ole määruskaebuse esitajale hüvitise maksmisest keeldunud, vaid on esitanud nõude esitada Sotsiaalkindlustusameti otsus vigastuse ja töövõime ulatuse vahelise põhjusliku seose kohta. Kaebus on muutunud täiendavalt lubamatuks põhjusel, et kohtuasja nr 3-19-411 materjalide põhjal tegi vastustaja 19.02.2019 otsuse nr 1.2-3.1/2083-1, millega keeldus hüvitise maksmisest. Määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik ja sobiv nõue on 19.02.2019. a otsuse nr 1.2-3.1/2083-1 tühistamise nõue, mille määruskaebuse esitaja esitas eraldi kohtuasjana nr 3-19-411. Sellest tulenevalt puudus vajadus käsitleda eeltoodud nõuet või sellele ülemineku võimalust käesoleva kohtuasja raames. Kaebus ei oleks olnud lubatav ka siis, kui seda tõlgendada vaidlustatud kirja kui menetlustoimingu vaidlustamisena, kuna ei saanud väita, et põhjusliku seose hindamine tingib asja otsustamise määruskaebuse esitaja kahjuks ning mittemenetluslike või lõplikust haldusaktist mitte sõltuvate õiguste rikkumisele ei ole määruskaebuse esitaja tuginenud. Isegi kui määruskaebuse esitaja oleks sellisele alusele tuginenud, oleks tema õiguste riive vähese intensiivsusega ja kaebuse rahuldamine vähe tõenäoline, kuna vastustaja õigus nõuda Sotsiaalkindlustusameti otsust vigastuse ja töövõime ulatuse vahelise põhjusliku seose kohta tuleneb kehtivast õigusest. Halduskohtu hinnangul esitas määruskaebuse esitaja Päästeametile taotluse ja halduskohtule kaebuse temale kui ametnikule ette nähtud hüvitise saamiseks ehk tegemist on avalik-õigusliku nõudega. Kui määruskaebuse esitaja kasuks oli sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse leping ja määruskaebuse esitajal on etteheiteid kindlustuslepingu alusel talle makstud hüvitise osas, siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis lahendatakse maakohtus. Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna kaebuse tagastamise aluseks olnud asjaoludest ühtlasi tulenes, et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks praeguse kohtuasja raames on ilmselt vähene. Kaebuse tagastamise tõttu puudus vajadus riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 22.08.2019. a määruse tühistamist, haldusasjade nr 3-19-113 ja 3-19-411 liitmist ning nende kogumis läbivaatamist. Määruskaebuse esitaja meelest on halduskohtu 22.08.2019. a määrus kirjutatud õigesti ja loogiliselt ning määruskaebuse esitajal sellele vastuväiteid ei ole. Kuid määruskaebuse esitaja siseveendumus ei ole muutunud, talle on raske ja solvav see, et ta peatraumade tõttu kaotas oma
tervise ja töövõime ja on nüüd invaliid. Tallinna Päästeamet kindlustas kõik päästjad 2004. aastal. Määruskaebuse esitaja isiklikult ennast ERGO-s ei kindlustanud ja temal ei ole alust ERGO-lt kompensatsiooni saamiseks. Määruskaebuse esitaja arvates on loogiline, et ta pöördub pretensioonidega Päästeameti poole. Täiendavalt teatab määruskaebuse esitaja, et üks põhjustest, miks ta haldusasjas nr 3-19-411 tähtajad mööda lasi, oli kohtust haldusasjas nr 3-19-113 vastuse ootamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse esitaja määruskaebuse põhjendused käsitlevad vaid kaebuse tagastamisega seonduvat. Seega on määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu hinnangul vaidlustanud Tartu Halduskohtu 22.08.2019. a määrust osaliselt ning esitanud määruskaebuse ainult Tartu Halduskohtu 22.08.2019. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.08.2019. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
9.Asjaolu, et määruskaebuse esitaja siseveendumuse kohaselt ei ole halduskohtu 22.08.2019. a määruse resolutsiooni p 1 õiglane, ei anna alust Tartu Halduskohtu 22.08.2019. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ja asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks saatmiseks. Ka määruskaebuse esitaja ise märgib määruskaebuses, et juriidiliselt on halduskohtu 22.08.2019. a määrus õige. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga halduskohtu määruse õigsuse osas.
10.Ringkonnakohus märgib, et halduskohus ei ole määruskaebuse esitajat suunanud Päästeameti asemel kindlustusseltsi ERGO poole pöörduma. Halduskohus on määruskaebuse esitajale vaid selgitanud, et halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et määruskaebuse esitaja taotleb Päästeametilt avalik-õigusliku nõudena kahjuhüvitist. Lisaks selgitas halduskohus määruskaebuse esitajale, et määruskaebuse esitajal on etteheiteid kindlustuslepingu alusel ERGO poolt talle makstud hüvitise osas, siis sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid eraõiguslikud vaidlused lahendatakse maakohtus.
11.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.08.2019. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
12.Määruskaebuse esitaja taotles määruskaebuses ringkonnakohtult haldusasjade nr 3-19-113 ja 3-19-411 liitmist, kuna need käsitlevad sama probleemi. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja
lihtsamat lahendamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et ringkonnakohus tegi 29.08.2019 haldusasjas nr 3-19-411 lahendi. Seega ei ole haldusasi nr 3-19-411 enam ringkonnakohtu menetluses. Kuivõrd vaid üks haldusasi, mille liitmist määruskaebuse esitaja soovib, on ringkonnakohtu menetluses, ei ole ringkonnakohtul võimalik haldusasju liita. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse haldusasjade nr 3-18-113 ja 3-19-411 liitmiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.