Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

2-16-106437 Credit.ee OÜ esitas Viru Maakohtule hagiavalduse I L vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoha aadressiksXXX ning hagiavalduses on märgitud, et lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku lepingu üldtingimustes, et vaidluste lahendamine toimub Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Viru Maakohus võttis hagi menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjale. Menetluse käigus selgus, et kostja elukoha aadressiks on tegelikult London, Suurbritannia. See elukoht on kantud ka rahvastikuregistrisse ning kostja viibimist välismaal kinnitas ka kostja isa. Kohus edastas hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressil, jättes need postkasti, kuid kostja kohtule ei vastanud. Kohtul ei õnnestunud kindlaks teha kostja tegelikku viibimiskohta ega elukoha aadressi Suurbritannias.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg-te 1 ja 4 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79). Kohus tuvastas, et kostja elab välismaal – Londonis, Suurbritannias, antud elukoht on kantud ka Rahvastikuregistrisse. Täpset aadressi Londonis aga ei õnnestunud kohtul menetluse käigus tuvastada ja seega ka polnud kohtul võimalust küsida kostja seisukohta kohtualluvuse osas. Kohtul ei ole kostja nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus, seega tuleb kohtul kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub asi Eesti kohtu pädevusse. Eesti ja Suurbritannia vahelistele suhetele tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn Brüsseli I määrus, edaspidi BrI). BrI tulenevalt võib üldise kohtualluvuse järgi isikut kaevata selle riigi kohtusse, kus on isiku alaline elukoht. Erandina võib Br I artikli 7 lg 1 p 2 alusel hagi esitada teises liikmesriigis juhul kui tegemist on lepingust tuleneva vaidlusega, selle riigi kohtusse, kus tuleb kohustus täita või teenuste osutamise vaidluse korral allub vaidlus teenuste osutamise asukohariigi järgi (valikuline kohtualluvus). Kostja puhul on tegemist tarbijaga. Kostja on eraisik, kes ei sõlminud lepingut hagejaga lähtudes oma majandustegevusest; hageja on juriidiline isik, kes tegeleb majandustegevusega. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijaleping. Tarbijalepingute korral tulenevalt Br I art 18 lg 2 võib tarbijat hageda selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija alaline elukoht. Artikkel 18 on artikli 7 suhtes erand, kuigi lepingu täitmise kohaks on Eesti, tuleb teenuse osutajal esitada hagi tarbija elukohajärgsesse kohtusse s.o. antud juhul Suurbritannia kohtusse.

2-16-106437 Br I määruse art 19 p 3 alusel käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe kohtualluvuse osas. Kuid selline kokkulepe on TsMS § 104 koostoimes §-ga 106 lg 1 tühine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-40-14 p 12). Hageja palus kostjale hagimaterjalid avalikult kätte toimetada. Euroopa Kohus lahendis nr C327/10 leidis, et Euroopa Nõukogu määrusega nr 44/2001 ei ole vastuolus liikmesriigi siseriikliku menetlusõiguse sätte kohaldamine, mis selleks, et vältida kohtuliku arutamise mittevõimaldamist, võimaldab läbi viia menetluse isiku suhtes, kelle alaline elukoht ei ole teada ja kes selles menetluses ei osale, kui vaidlust menetlev kohus tagab enne otsuse tegemist, et kostja leidmiseks on tehtud kõik järelepärimised, mida nõuavad hoolsuse ja heausksuse põhimõtted. Kohus leiab, et antud seisukoht annaks võimaluse TsMS järgi kätte toimetada kostjale hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu, kuid käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja elukoht on Londonis ja hagi avalik kättetoimetamine ilmselt ei võimaldaks hiljem otsust Suurbritannias täita. TsMS § 317 lg 6 alusel kohus võib keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Avalikust kättetoimetamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kohus tuvastas, et kostja elukoht on Suurbritannias (t.l 48, 63). Hagi rahuldamine Eesti kohtus ei viiks ilmselt hageja nõude rahuldamiseni Eestis. Inglismaal aga ei oleks ka võimalik sellist otsust täita, kuna Suurbritannia ei tunnustaks eeldatavasti otsust menetluses, kus hagimaterjalid olid avaldatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas ei ole mõistlik ega võimalik hagimaterjale kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetada, seetõttu keeldub kohus hagimaterjalide avalikust kättetoimetamisest. Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mingi muu BrI määruses sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädeva asja lahendama. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul,

2-16-106437 kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 176 lg 2 alusel kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Antud asjas ei ole kostja hagile vastanud, kostjale ei olnud üldse kohtudokumente kätte toimetatud ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal võisid menetluskulud tekkida. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei anna kohus pooltele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ning määrab, et hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.