Winrich Grupp OÜ hagi OÜ EVAS vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1836,84 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Winrich Grupp OÜ, registrikood 11698802; asukoht:
esindajad
Tüve 16, 90506 Haapsalu Hageja seaduslik esindaja: Galina Leppel, Tüve 16, 90506 Haapsalu; e-post: xxx Kostja: EVAS OÜ; registrikood 10049533; asukoht: Linna tee 6, Uuemõisa, Ridala vald, 90401 Lääne maakond; seaduslik esindaja: Tanel Burmakin isikukood xxxxxxxxxxx, tel xxxxxxx, e-post: xxx Kostja
lepinguline
esindaja
advokaat
Ardi
Rebane,
Advokaadibüroo Heringson GLO, Maakri 23A, 10145 Tallinna, tel 6 108 108, e-post: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
03.11.2016.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja G. L., hageja lepingulised esindajad K. Kiisk, E. Scholler, kostja seaduslikud esindaja T. Burmakin, V. Burmakin, kostja lepinguline esindaja A. Rebane
2.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja Winrich Grupp OÜ kanda.
2-16-9183
2.Välja mõista hagejalt Winrich Grupp OÜ-lt kostja OÜ EVAS kasuks menetluskulud summas 1836,84 € (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend kuus eurot ja 84 senti), s.o lepingulise esindaja kulu.
3.Menetluskuludelt tuleb hagejal Winrich Grupp OÜ-l kostja OÜ-le EVAS tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2016 oli see 0,05%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja Winrich Grupp OÜ 13.06.2016.a. esitanud hagi (täiendatud 07.07.2016.a.), millega palub kohtul kostjalt EVAS OÜ välja mõista kahjuhüvitis kokku summas 1836,84 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ebakvaliteetselt teostatud remonttööde eest tasutud 1836,84 eurot tagasimaksmist. Kostja remontis hageja autot, kuid ei teinud seda korda. Hageja leiab, et kostja peab seetõttu hagejale tagasi maksma ebakvaliteetselt teostatud remonttööde eest tasutud 1836,84 eurot. Kostja vahetas autol turbo, kuid hageja tuvastas, et vana turbo oli töökorras. Seega oli põhjendamatu hageja arve nr 4535 summas 811.64 eurot, sh turbo väärtus summas 220 eurot. Samuti on hageja autolt omavoliliselt eemaldanud katalüsaatorid, mille väärtus on 250 eurot. Kokku 1281.64 eurot ühe remonti eest. Teise arve alusel hageja maksnud kostjale remondi eest arve nr 4534 alusel summas 555.20 eurot.
1.3.22.08.2016.a. on hageja vastanud kostja seisukohtadele, mille järgi oli ära vahetatud turbo tegelikult töökorras. Turbole on ekspertiis teostatud Bane Roco OÜ poolt, mis taastab ja teostab sõiduautode turbode remonte. Hageja tellis uue tihendi Raunex OÜ kauplusest (arve nr 6053233) kuid ilmesid aina uued ja uued probleemid ja Hageja teatas Kostjale, et rohkem ei usalda tema oskusi ning pöördub teise autoremonti teostava firma poole. „Pange auto kokku ja plokikaane tihend ka“. 8.03.2016 kaup oli välja ostetud (arve nr 47438 summas 80 eurot) ja 9.03.2016 esitanud Kostjale vahetuse nõudmises. Kostja esitas „Selgitus tehtud tööde kohta“ ja käskis allkirjastada või ta ei pane autot kokku ja ei vaheta tihendit.
1.4.23.09.2016.a. ja 28.09.2016.a. on pärast eelistungit hageja esitanud seisukoha, mille järgi põhjuseks, miks auto oli üldse Kostja remonditöökotta toodud, oli auto paneelil punase õlitorulambi põlemine ning summutist tulev valge toss. Esimesel korral oli auto toodud remonditöökotta seetõttu, et see ei käivitunud. Juhul, kui leiab tõendamist asjaolu, et autol oli algusest peale probleemiks õlilambi põlemine auto armatuurpaneelil ning summutist tulenev valge
2-16-9183
toss, siis teise remondi puhul on kahtlusteta tegemist garantiiremontiga, mille suhtes hagejal puudus tasumiskohustus. Seoses sellega, et turbo vahetus ei olnud vajalik, siis hageja asub seisukohale, et kõik arvel 4535 välja toodud tööd ei olnud vajalikud. Hageja pöörab tähelepanu sellele, et tänase päeva seisuga auto ei ole korda saanud. Vahetult peale 07.09.2016 toimunud istungit, autol tekkis sama probleem, mis oli varem – summutist tuleb valge toss ning paneelil põleb õlilambituli. Samuti kostja ebakvaliteetse töö tulemusena õlis on jälle tekkinud emulsioon ning hageja on seisukohal, et esialgne probleem ei ole kõrvaldatud. Tänase päevani likvideeritud ning kostja teostatud tööd ei vasta lepingutingimustele.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja esitas 24.07.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Auto BMW 525D reg nr 669BMH toodi Evas OÜ remonditöökotta puksiiris, kuna mootor ei käivitunud. Nimetatud fakti on mõlemad osapooled kinnitanud 09.03.2016 kokkuleppes. Seda saab vajadusel kinnitada ka tunnistajad. Katalüsaatorite asemele oli paigaldatud tihe metallvõrk, mille tõendiks on foto. Tulenevalt sellest, et metallvõrk ei saa asendada autol katalüsaatorit, siis suure vastusurve tõttu põhjustas paigaldatud metallvõrk mootori tahmumise. Kõrge vastusurve tõttu sai kannatada ka ülemääraselt kulunud turbo, mis ajas suurel hulgal mootoriõli läbi lõdvikute sisselaske kollektorisse, turbo radiaatorisse, silindritesse ja väljalaske torudesse. See põhjustas ka mootori tuulutussüsteemi ummistumise. Tänu sellele hakkasid mootori tihendid ja simmerlingid lekkima, kuna need ei ole mõeldud nii kõrget survet taluma. Teostatud tööde käigus vahetati õliradiaatori tihendid ja teostati survestamise teel selle kontroll. Pesti õlist puhtaks ja hooldati klapikambrikaan koos tuulutussüsteemiga. Puhastati sisselaske kollektor, lõdvikud ning asendati sisselaske kollektori purunenud pöördklapid. Mootorile paigaldati omaniku poolt hangitud kasutatud turbo ning vahetati ära mootoriõli, koos õli –ja õhufiltriga. Kõik nimetatud tööde käigus vahetatud osad ja teenuse hind on märgitud Töökäsul nr 5990. Arve nr 4535 on hageja poolt tasutud Kahe nädala pärast peale auto remonti tõi Hageja auto Evas OÜ’sse uude remonti, põhjusel, et väljalasketorust tuli jahutusvedeliku auru. Kontrollimisel selgus, et oli tekkinud surve jahutussüsteemis gaaside näol, mis tavaliselt tekib vigase plokikaane, plokikaane tihendi, mootoriploki, korrodeerunud mootoriploki või plokikaane liitepindade põhjusel. Hageja on hagiavalduses ekslikult märkinud, et tegemist oli garantiiremondiga. Rõhutame, et tegemist ei olnud garantiiremondiga, vaid tegemist oli kahe erineva vea remondiga. Seda on näha ka töökäsust nr 6104, et tegemist on erinevate autoosade vahetuse ja remondiga, kui seda oli esimesel remondil ehk töökäsul nr 5990. Omanikuga kooskõlastatult teostati mootori plokikaane liitepinna lihvimine ja survestamine – plokikaan oli töökorras. Plokikaane testimise ja taastamise käigus oli tekkinud kahtlus mootoriploki silindrite ja osa korrasoleku suhtes. Lahenduseks oli kaks varianti: plokk survestada või vahetada töökorras ploki vastu. Kuna selle survestamine ja korda tegemine on väga keeruline ning rahaliselt otstarbetu (läbisõit oli 293 375km), oli otstarbekam panna töökorras mootoriplokk või mootori alumine osa, millest Hageja keeldus. Omaniku soov oli panna kontrollitud plokikaan vanale mootoriplokile ning mootor kokku panna. See ei anna aga töövõtja garantiid, et jahutusvedelik tulevikus õlivanni ei satuks ning sellest sai tehtud 09.03.2016.a. ka selgitus tööde kohta, millele autoomanik allkirjaga nõusoleku andis. Töövõtja vastutus, kui tegemist on Tellija poolt muretsetud materjaliga. Seega ei kuulu turbo hinna hüvitamine kostja kohustuste hulka. Seejuures on Hageja hagiavalduses ebaõigelt väitnud, et tegemist oli UUE turboga. Hageja väide turbo kohta, millega ta Bane Roco OÜ’s käis, on väga küsitav. Hageja auto peal algselt olnud turbonumber pole kuskil fikseeritud. Ja tema vana turbo seisukorra kohta on Kostjal olemas ka tunnistajad. Evas OÜ poolt pakutavast variandist saata Hageja auto peal olnud algne turbo samasse kohta Bane Roco OÜ’sse kontrolli ja vajaduse korral ka remonti, Hageja keeldus ning soetas ise pruugitud turbo.
2-16-9183
2.2.06.09.2016.a. on kostja esitanud vastuväited hageja 22.08.2016.a. väidetele, mille järgi kaks nädalat hiljem teostaud remont ei olnud garantiiremont, vaid tegemist oli täiesti erineva vea parandamisega. Esimese remondi käigus avastatud ja parandatud vead ei kordunud vaid nüüd oli kaebuseks see, et väljalasketorust tuli jahutusvedeliku auru. Kontrollimisel selgus, et oli tekkinud surve jahutussüsteemis gaaside näol, mis tavaliselt tekib vigase plokikaane, plokikaane tihendi, mootoriploki, korrodeerunud mootoriploki või plokikaane liitepindade põhjusel. Omanikuga kooskõlastatult teostati mootori plokikaane liitepinna lihvimine ja survestamine – plokikaan oli töökorras. Omaniku soov oli panna kontrollitud plokikaan vanale mootoriplokile ning mootor kokku panna. Seetõttu ei andnud kostja garantiid, et jahutusvedelik tulevikus õlivanni ei satuks ning sellest sai tehtud 09.03.2016 ka selgitus tööde kohta. Nagu kostja on oma esialgses vastuses juba märkinud, lepiti poolte auto esimese remondi puhul poolte poolt kokku töökäsus nr 5990 märgitud töödes ja seal märgitud varuosade ja tarvikute paigaldamises. Siinjuures selgitab kostja, et enne igasuguste remonditööde tegemist tutvustatakse klientidele detailselt millised varuosad tuleks diagnostika põhjal vahetada ning nende detailide ja töö hinda. Seejärel saab klient otsustada, kas ta nimetatud tööd ja detailid töövõtjalt tellib. Seega oligi poolte poolt kokkulepitud töödeks töökäsus nr 5990 märgitud detailide paigaldamine ja tööde tegemine. Kõik nimetatud tööd on kostja poolt teostatud korrektselt, vastuspidist ei saa järeldada ka hageja poolt esitatud tõenditest. Kõik need tööd olid ka vajalikud, sest kui alguses auto üldse ei käivitanud ja toodi remonditöökotta puksiiris, siis peale remondi teostamist auto käivitus ja töötas tõrgeteta. Seda kontrollis kostja ka piisavalt põhjalikult enne auto väljastamist hagejale. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kostja poolt teostatud remondi tagajärjel on tekkinud talle kahju ega kahju suurust. Vastupidi, kostja poolt tehtud tööd ja vahetatud detailid suurendasid kahtlemata hageja auto väärtust ning panid hageja auto, mis enne remonti toomist ei käivitunudki, sõitma. Kõikide tööde ja vahetatud detailide maksumused on aga tõendatud hageja töökäsuga ja esitatud arvetega. Mis puudutab auto katalüsaatorit, siis see oli juba enne kostja poolt remondi teostamist rikutud ning kostja eemaldas sinna sisse paigutatud ebakohase sisu, et ära hoida auto suuremaid kahjustusi. Seetõttu on hageja nõuded katalüsaatori rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks ning kostjale tööde eest tasutud raha tagasisaamiseks täiesti alusetud.
2.3.23.09.2016.a. ja 28.09.2016.a. on kostja esitanud pärast eelistungit täiendavad seisukohad, mille järgi olukorras, kus kostja on kohtumenetluses tõendanud, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid ja hageja ei ole omapoolsete täiendavate tõenditega seda asjaolu ümber lükanud, tulebki järeldada, et pooled leppisid just töökäsus nr 5590 märgitud töödes. Mis puudutab teist (so märtsis 2016.a) tehtud remonditööd, siis ei lasknud hageja kostjal sisuliselt viga tuvastada ega korda teha, vaid nõudis remondi teostamist vastavalt oma juhistele – so panna lihvitud plokikaan vanale mootoriplokile. Kostja teavitas hagejat, et sellisel viisil auto parandamine ei pruugi vältida, et viga enam ei korduks ning ei saa seetõttu anda nimetatud tööle mingit garantiid. Hageja esindaja nõustus sellega, kinnitades seda oma allkirjaga. Sellega leppisid pooled sisuliselt kokku, et kogu edasine remont toimub hageja enda riisikol ja kostja ei vastuta selle eest, et vastavalt hageja juhistele tehtud töö puuduste eest.
MENETLUSE KÄIK
3.11.07.2016.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 07.09.2016.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 21.09.2016.a. (pikendatud kuni 23.09.2016.a.) ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 28.09.2016.a. 03.11.2016.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde.
2-16-9183
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - 11.01.2016.a. viis kostja Evas OÜ hageja Winrich Grupp OÜ sõiduauto BMW 525D registrinumbriga 669BMH puksiiris kostja Evas OÜ remonditöökotta; - eelistungil 07.09.2016.a. on pooled kohtule kinnitanud, et kokkulepe oli teha auto sõidukõlbulikuks, et see sõidaks ja ei suitseks. Autol vigade väljaselgitamine oli kostja ülesanne; - kostja koostas 2016.a. jaanuaris sõiduautole BMW (väljalaske aasta 2001.), registreerimisnumbriga 669BMH (edaspidi: sõiduauto) töökäsu nr 5990, kus kostja selgitas hagejale turbo kulumist ning turbo ja sellega seonduvate tihendite, filtrite, õlide vahetuse vajadust; - hageja ostis uue turbo (väärtusega 220€), mis paigaldati kostja poolt sõiduautole (I kd, tl 11); - tehtud tööde eest on hageja tasunud kostjale tööde käigus vahetatud osad ja teenuse hinna, mis on märgitud töökäsul nr 5990 ja arve nr 4535 (summas 811,64€) on hageja poolt tasutud; - hageja sõiduauto tehti kostja poolt sõidukõlbulikuks, s.t sõiduautot oli võimalik otstarbekohaselt kasutada; - kaks nädalalt hiljem, 2016.a. veebruaris tõi hageja sõiduauto uuesti kostja juurde, sest sõiduauto väljalasketorust tuli valget jahutusvedeliku auru ja sõiduauto armatuuril põles „õlilamp“; - 09.03.2016.a. on hageja allkirjastanud kostja koostatud dokumendi, millest nähtub, et otstarbekas on sõiduautole paigaldada töökorras mootoriplokk või mootori alumine osa, et auto väljalasketorust ei tuleks enam valget auru; - hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga paigaldada sõiduautole uus mootoriplokk; - 16.03.2016.a esitas kostja hagejale arve nr 4534 summas 555,20 €, mis on hageja poolt tasutud. Arve aluseks on töökäsk nr 6104, mille alusel on kostja poolt tehtud tööd – plokikaane liitepinna lihvimine ja survestamine.
4.2.Esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja Winrich Grupp OÜ kostjalt OÜ-lt Evas tagasi arvete nr 4535 ja nr 4534 eest tasutud summasid, s.o kokku 1366,84 €, samuti uue turbo soetamise kulu summas 220 € ja väidetavalt kaduma läinud katalüsaatorite eest 250 €. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, kostja on hageja sõiduautole remonttööd teinud ja hageja on selle eest ka maksnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlus on selles, kas eelnimetatud arvetel märgitud töödega on saavutatud kokkulepitud tulemus, s.o – töökorras auto, millega saaks sõita ja väljalasketorust ei tuleks suitsu. Hageja leiab, et kostja ei ole saavutanud kokkulepitud tulemust, sest tänase päevani on autol puudused. Töövõtja (kostja) vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda (VÕS § 642 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjat sõiduautol esinevatest puudustest õigeaegselt teavitanud ja neid puudusi on kostjale piisavalt kirjeldatud (VÕS § 644 lg 1 ja 2). Töö ei vasta lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 1, 2). Vaidlust ei ole aga selles, et sõiduauto viidi 2016.a. jaanuaris puksiiriga kostja töökotta, Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate A.B. ja R.I. ütlused lahknevad selles, kas 2016.a. jaanuaris
2-16-9183
sõiduauto käivitus või mitte. Kinnitust on nende ütluste alusel saanud aga asjaolu, et autot ei saanud enne kostja poolt teostatud esimest remonti sihtotstarbekohaselt kasutada – see ei sõitnud. Kostja on remontinud 2016.a. jaanuarikuus hageja sõiduautot – puhastas mootori, vahetas mootori filtrid, tihendid jms. Asjas ei ole ka vaidlust, et need tööd on tehtud. Pärast 18.01.2016.a sõitis hageja selle autoga minema. Alles 250 km (hagiavalduse lk 2) ja kaks nädalat hiljem on hageja pöördunud uuesti kostja poole, sest sõiduk ajas väljalasketorust suitsu välja. Kostja seletustest nähtub, et need kaks tööd, on olnud erinevad, sest teisel korral tuvastati puudused mootoriplokis. Arvelt nr 4534 nähtub plokikaane mahavõtmine, lihvimine ja survestamine, milles puudub ka vaidlus, et töid on tehtud. Tunnistaja R. I. ütlustest nähtub, et teisel korral on teostatud remont mootoriplokiga ja tööde teostamise käigus selgus, et mootori töökindluse tagamiseks tuleb mootoriplokk välja vahetada. Vahetamisega ei nõustunud hageja. Tunnistaja ütlustega riimub OÜ Evas poolt koostatud ja hageja seadusliku esindaja Galina Leppel poolt 09.03.2016.a. allkirjastatud selgitused, mille kohta on hageja seaduslik esindaja märkinud: „olen nõus“ (I kd, tl 71). Selgituste kohaselt on kostja poolt toodud põhjalik ülevaade tehtud töödest ja on märgitud, et vajadus on mootoriploki survestamise või selle väljavahetamise järele, sest muul juhul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada (jahutusvedeliku sattumist vanni). Hageja ei soovinud kostja ettepaneku järgi talitada ja andis korralduse mootori kokkupanemiseks, mida kinnitavad tunnistaja R. I.e ütlused, kui ka G. L.i poolt eelistungil väljendatud seisukohad. Täiesti ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole teinud diagnostikat, et puudusi välja selgitada, sest nii tunnistaja R. I.e ütlusest, kui ka kostja 09.03.2016.a. selgituste järgi on auto mootorit väga põhjalikult vaadeldud ja puuduseid otsitud. Seega on ainetu hageja VÕS § 641 lg 3 alusel esitatud väide, justkui ei oleks kostja teinud enne tööde tegemist selgeks sõiduauto puudused. Puudustest on hagejale teada antud, viimane ei ole aga soovinud kostja poolt nimetatud parandusi ära teha. Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus leiab, et hageja on võtnud tööd vastu, mis on tehtud kahes etapis, seejuures on kostja saanud auto tööle, mis oli tööde üheks oluliseks eesmärgiks. Hageja soovis teisel korral mootori kokkupanemist, tasus esitatud arve eest ja võttis sõiduauto vastu. Täiesti arusaamatu on hageja väide justkui kostja oleks ähvardanud teda, et ta nõustuks tööde vastuvõtmisega ja tasu maksmisega, sest tegelikult on hageja ise kostja suhtes ähvardavalt käitunud (kirjavahetus I kd, 84, 86). Tasu maksmise järel on hageja saanud oma sõiduauto kätte.
4.3.Tööde vastuvõtmine ei mõjuta iseenesest hageja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab hageja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada (RKTKo 3-2-1-93-15, p 11). Käesolevas asjas tuleb rõhutada, et hageja ei nõua puuduste kõrvaldamise kulude ja töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemisest tekkinud kahjude hüvitamist. Hageja soovib saada kostjalt tagasi raha, mida ta on maksnud sõiduauto remondi eest. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Sealjuures ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks (vt RKTKo 3-2-1-45-08, p 16). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on esitanud kohtule kostja tööde puuduste ja remonttööde põhjendamatuse kohta tõendina Karla Auto O.K. OÜ arve nr 925881 ja väljavõtte diagnostikast, millest nähtuvad viimase tehtud
2-16-9183
tööd jahutusvedeliku lekke kõrvaldamiseks, samuti on selle äriühingu poolt tehtud diagnostika. Kohus nõustub kostjaga selles, et nimetatud tõendid võivad kinnitada ka teiste puuduste olemasolu sõiduautol, kuid nendest tõenditest ei nähtu, et töid oleks tehtud mootoriga või oleks tuvastatud puuduseid kostja tehtud töös. Hageja nimetatud diagnostika väljavõtte kohta on kohus menetluse kestel märkinud, et ilma eriteadmisteta ei ole võimalik sellest tõendist aru saada, mis on olnud sõiduauto vigadeks. Hageja ei ole ekspertiisi soovinud ja ei ole asjatundjate selgitusi kohtule esitanud, seega ei ole teada, mis on olnud sõiduauto puudusteks, sest ka 23.09.2016.a. on hageja märkinud enda seisukohas, et pärast Keila linnas teostatud remonti on autol endiselt puudused. Hageja on esitanud fotomaterjali millest nähtub, et sõiduauto mootoriõlis on 07.09.2016.a. jahutusvedelik ja seda vaatamata sellele, et kostja, Karla Auto O.K. OÜ ja Keila remonditöökoda on andnud oma panuse auto korda tegemiseks. Kohus ei saa ise hakata tõendeid koguma, et selgitada välja, mis oli hageja sõiduautol viga ja kas kostja tööd aitasid kokkuleppe täitmisele kaasa. Tuleb täiendavalt märkida, et tegemist on 2001.a. BMW-ga, mille teadaolev läbisõit on ca 295 000 km, mis viitab sellele, et auto töökindlus ei ole enam sarnane samaväärse uue sõidukiga, mistõttu ei saa nõustuda hageja eeldusega, et ka tänased sõiduautol esinevad vead saaksid olla kostja tegevuse/tegematajätmise tagajärjeks (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et kostja ei ole VÕS § 100 tähenduses töövõtulepinguga võetud kohustusi rikkunud, sest kostja on töid teinud, hageja on need vastu võtnud ja kostja tehtud töödel ei ole puudusi. Teiseks, kostja on teinud töid, vahetanud hageja sõiduautol filtreid, õli jms, millest on tekkinud kulud. Kostja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule tõendanud, et kostja töödel ei oleks olnud vajalikud sõiduauto parandamiseks, mistõttu kohtu hinnangul hageja rikastuks oluliselt kostja arvel, kui need kulud kostjalt hageja kasuks välja mõista.
4.4.Hageja nõuab lisaks eeltoodule hageja poolt ostetud turbo ja katalüsaatorite väärtuse hüvitamist. Vaidlust ei ole selle, et hageja on turbo soetanud ja selle väärtus on 220 eurot. hageja on kohtule tõendina esitanud BR Turbo tehnilise ülevaatuse akti, millest nähtub, et sõiduautolt maha monteeritud turbo on töökorras. Kohus leiab, et sellega on leidnud kinnitust asjaolu, et kostja on vahetanud välja töökorras oleva turbo. Kohtu järeldusi ei lükka ümber kostja esitatud BR Turbo 01.09.2016.a. koostatud kiri, millest nähtub seletus, et ilma täiendava tõendita ei ole võimalik saada kinnitust sellele, et turbo pärineb samalt autolt. Tuleb aga märkida, et konkreetse turbo osas ei ole järeldusi nimetatud kirjas esitatud, samuti nähtub ülevaatuse aktist, et turbo on olnud sõiduautol, millel on hageja sõidukiga samaväärne läbisõit, seega kohus leiab, et nimetatud turbo pärineb hageja sõiduautolt. Kuid kohus on seisukohal, et hageja ei ole kahju kandnud, sest tal on turbo olemas ja hageja ei ole ka reageerinud kohtu ettepanekule tõendada, et turbot ei saa enam kasutada. Turbo väärtuse hüvitamisel rikastuks hageja kostja arvel (VÕS § 127 lg 1 ja 5). Kohus leiab, et ka katalüsaatorite osas ei ole võimalik kostjale etteheiteid teha. Kostja on esitanud selgitused koos fotomaterjaliga, et sõiduautol ei olnud katalüsaatoreid, selle asemel oli metallvõrk (I kd, tl 71, 72). Antud asjaolu on saanud kinnitust ka tunnistaja R. I.e ütlustega. Hageja on kohtule esitanud omapoolse fotomaterjali (I kd, tl 107-108), millest nähtub metallist ese. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja fotod on mootori teisest küljest ja tehtud pärast seda, kui mootor oli kokku keevitatud. Seega ei ole kohtu hinnangul fotodel selliseid erinevusi, millest võiks teha järeldusi, et kostja on teinud pilte mõnest teisest autost. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekutele täiendavaid tõendeid esitanud, mistõttu ei ole tõendatud kostja poolt katalüsaatorite omavoliline äravõtmine ja sellega hagejale kahju põhjustamine. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 13.06.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagi esitatud nõue on 1836,84 eurot.
2-16-9183
Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 02.11.2016.a. ja 09.11.2016.a. esitas kostja menetluskulude hüvitamise taotlused, mille kohaselt taotleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist summas 2182,17 eurot, s.o õigusabikulud ilma käibemaksuta. Kostja lepingulise esindaja kulu on olnud järgmine: 1) Tutvumine tsiviilasja materjalidega, kostja 06.09.2016.a seisukohtade koostamine ja esitamine ning esindamine 07.09.2016.a kohtuistungil. Kokku 6 tundi 45 minutit. Kulu arvestuse aluseks tunnitasu 110,00 eurot/h + km. Kokku (742,50 eurot + km 148,50 eurot)= 891,00 eurot (koos käibemaksuga) (alus: Advokaadibüroo Heringson GLO arve õigusabi eest nr 5160804). 2) Lepingulise esindaja sõidukulud 28.09.2016.a Tallinn – Haapsalu – Tallinn kokku summas 17,50 eurot (alus: T grupp AS bussipilet nr 16090608327 summas 9,00 eurot ja AS GO Buss bussipilet nr C7TBSVSDE summas 8,50 eurot). 3) Tutvumine hageja 12.09.2016.a taotlusega eelistungi protokolli parandamiseks ja selle kohta kostja arvamuse koostamine, kostja 23.09.2016.a seisukohtade koostamine, tutvumine hageja 23.09.2016.a seisukohtadega ning nende kohta kostja 28.09.2016 seisukohtade ja vastuväidete koostamine. Kokku 8 tundi 30 minutit. Kulu arvestuse aluseks tunnitasu 110,00 eurot/h + km. Kokku (935,00 eurot + km 187,00 eurot)= 1122,00 eurot (koos käibemaksuga) (alus: Advokaadibüroo Heringson GLO arve õigusabi eest nr 5160902). 4) Valmistumine 03.11.2016.a kohtuistungiks. Kokku 50 minutit. Kulu arvestuse aluseks tunnitasu 110,00 eurot/h + km. Kokku (91,67 eurot + km 18,33 eurot)= 110,00 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on käibemaksukohuslane ja saab õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi. Seega on hageja poolt hüvitatavaks menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas kuni 03.11.2016.a kohtuistungini kokku (742,50 + 17,50 + 935,00 + 91,67)= 1 786,67 eurot (ei sisaldu käibemaks). 5) Esindamine 03.11.2016.a kohtuistungil. Kokku 3 tundi 30 minutit. Kulu arvestuse aluseks tunnitasu 110,00 eurot/h + km. Kokku (385,00 eurot + km 77,00 eurot)= 462,00 eurot (koos käibemaksuga). 6) Lepingulise esindaja sõidukulud 03.11.2016.a Tallinn – Haapsalu summas 8,50 eurot (alus: T grupp AS bussipilet nr 161102130570). Arvestades, et kostja on käibemaksukohuslane ja saab õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi, on hageja poolt hüvitatavaks menetluskuluks seoses 03.11.2016.a kohtuistungiga kokku (385,00 + 8,50)= 395,50 eurot (ei sisaldu käibemaks). 09.11.2016.a. on hageja esitanud vastuväited kostja menetluskulude osas, leides, et kostja lepingulise esindaja kulu on osaliselt põhjendamatu. 06.09.2016 kulutas kostja lepinguline esindaja 5 (viis) tundi kostja täiendavate seisukohtade koostamisele. Arvestades asjaolu, et tegemist oli sisuliselt Kostja 24.07.2016 vastuses toodud vastuväidete dubleerimisega (nt täiendavate seisukohtade lk 1-3 kirjeldavad veelkord Hageja nõuet ja asja menetluslikku staatust, lk-del 3-4 viidab Kostja lepinguline esindaja pidevalt Kostja 24.07.2016 vastusele, lk-del 4-5 kordab Kostja
2-16-9183
lepinguline esindaja juba esialgses vastuses hagiavalduses öeldut), leiab Hageja, et täiendavate seisukohtade koostamine oli mittevajalik ning seisukohtadele kulutatud aeg 5 tundi on ebamõistlikult pikk. Mis puudutab 15.09.2016 arvamuse koostamist, 23.09.2016 kostja täiendavate seisukohtade koostamist ning 28.09.2016 seisukohtade koostamist, mis moodustab kokku 8 tundi ja 30 minutit, siis Hageja on seisukohal, et perioodil 15.09 – 28.09 esitatud dokumendid ei kajastanud uut infot, vaid jällegi oli tegemist juba varem öeldu dubleerimisega. Hageja leiab, et 23.09.2016 menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu 3 tundi 20 minutit Kostja täiendavate seisukohtade koostamiseks ei ole põhjendatud 2 tunni 50 minuti ulatuses. Avaldaja on sisuliselt teinud koopia eelnevalt kohtusse esitatud seisukohast, millest lähtuvalt ei saanud taolise dokumendi koostamiseks kuluda rohkem aega kui 0,5 tundi. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejate lepingulise esindaja loetletud toimingud põhjendatud, välja arvatud hagejale vastuse koostamisel näidatud kulu 5 tundi. Põhjendatud ajakuluna näeb kohus 3h, sest lepingulise esindaja seisukohad kattuvad olulises osas kostja esitatud seisukohtadega enne hagi esitamist ja ei sisaldanud uusi olulisi detaile, mis oleks varasemaid seisukohti tunniarvestuses näidatud mahus täiendanud. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ka sõidukulude nõue, sest kõik vajalikud lepingulise esindaja kulud peaks olema kaetud esindaja tunnihinnaga. Ülejäänud toimingute osas leiab kohus, et tunniarvestus ei ole ülepaisutatud ja vastab tehtud tööle. Kostjate lepingulise esindaja taotlused ja seisukohad on olnud sisukad, menetluse kestel ei esitatud põhjendamatuid taotlusi, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud igati põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 110 €/h. Seega on põhjendatud ajakulu 17 tundi ja 35 minutit. Väljamõistetav menetluskulude suurus ei saa aga ületada hagihinda. Kohus rahuldab kostja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 1836,84 eurot (ei sisalda käibemaksu). /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 29.12.1016 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-169183 määrati:
RESOLUTSIOON:
1.Parandada kirjaviga tsiviilasja nr 2-16-9183 kohtuotsuses, lugedes õigeks kohtuotsuse tegemise ajaks 24. november 2016.a.
2.Kohtumäärus edastada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.