G. K. hagi xx Xxxxxx Xxxxxxx vastu kahju hüvitamiseks; tsiviilasja hind 6480 eurot Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus Hageja: G. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: A. K. (e-post: xxx) Kostja: xx Xxxxxx Xxxxxxx (registrikood xxxxxxxx, asukoht Xxxxxx x, xxxxx xxxxx, e-post: xxx), seaduslik esindaja M. L. (e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata G. K. hagi Xxxxxxxxxxxxx Xxxxxx Xxxxxxx vastu xxxxxxxxxxxxx poolt liikmete nimel tegutsedes ja volitusi ületades rahalise kohustuse võtmisega hagejale tekitatud kahju 2789,64 eurot ja ehitusseaduse nõuete rikkumisega hageja korterile tekitatud kahjustuste kõrvaldamise eeldatavast maksumusest 3210,36 eurot hüvitmiseks.
2.Menetluskulud jätta hageja G. K. kanda. Kohus määrab tsiviilasja kõigi menetluskulude suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. MENETLUSE KÄIK, HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.G. K. esitas 11.12.2014 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale hagiavalduse Xxxxxxxxxxxxx Xxxxxx Xxxxxxx, M. L., M. N.i ja E.-E. A. vastu kahju hüvitamiseks ühes taotlusega tõendite kogumiseks.
2.Tallinna Ringkonnakohus 26.02.2016 määrusega tühistas Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) 14.08.2015 otsuse ja saatis G. K. hagi xx Xxxxxx Xxxxxxx vastu kahju hüvitamiseks samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Sama kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata G. K. hagi M. L., M. N.i ja E.-E. A. vastu kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud. Seega praegu on tsiviilasjas 2-14-62440 maakohtu menetluses üksnes G. K. kahjuhüvitamise nõue xx Xxxxxx Xxxxxxx vastu.
3.Asja menetlenud kohtuniku I. Saare haigestumise tõttu anti asja menetlus 17.05.2016 üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtunikule H. Käpale. 19.05.2016 määrusega kohus jättis hagi käiguta ning kohustas hagejat ringkonnakohtu otsuses antud juhiste kohaselt kahju hüvitamise nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustama.
4.09.06.2016 saabus kohtule G. K. uuendatud hagiavalduse tekst Xxxxxxxxxxxxx Xxxxxx Xxxxxxx vastu kahju hüvitamiseks summas 6000 eurot. Hageja tuletab meelde, et tema nõuded
2-14-62440 tulenevad kostja poolt 2007 – 2010 korraldatud ebaseaduslikest ehitustöödest, nende finantseerimiseks seadust rikkudes võetud krediidist ning ehitustöödega hageja korteriomandile (korter xx) tekitatud kahjustustest. Hageja märgib, et kohtumenetluses ei ole poolte vahel vaidlust selles, et korterelamu Xxxxxx x fassaadi soojustamise jm ehitustööd teostas OÜ Xxxxxx, kes sõlmis kostjaga töövõtulepingu.
5.Hageja taotleb kostjalt välja mõista kahjuüvitis 6000 eurot, mõista kostjalt välja viivis VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras kohtu poolt väljamõistetud kahjuhüvitise maksmisega viivitamise korral kuni selle tasumiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja viivis VÕS § menetluskuludelt 94 lg-s 1 sätestatud määras. Hagi terviktekstis esitatud nõuetega tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt 6380 eurot, millelt nõutav riigilõiv on 425 eurot. G. K. on selles summas riigilõivu tasunud juba esialgse hagi esitamisel.
6.Hagiavalduse kohaselt koosneb kahjunõude summa kahest osast: a) korteriomandi seaduse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue summas 2789,64 eurot ning b) ehitusseaduse nõuete rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue 3210,36 eurot.
6.1.Korteriomandi seaduse rikkumisest tulenev nõue. Hageja leiab, et kostja on rikkunud korteriomandi seaduse § 17 lg-t 1: 21.04.2009 korteriomanike üldkoosoleku protokolli ja otsuse punkti 2.1. kohaselt on otsustatud ehitusööde finantseerimiseks sõlmida laenuleping AS-iga Swedbank summas 875 400 kroon. Protokollist ei nähtu, et juhatusel oleks olnud volitused sõlmida töövõtjaga OÜ Xxxxxx 1404.2009 ehitusleping nr 5 või et juhatusel oleksid olnud volitused sõlmida töövõtuleping 2007.aastal – 17.12.2007 on KÜ alustanud OÜ-le Xxxxxx maksete tegemist ilma igasuguse korteriomanike nõusolekuta. Kostja sõlms14.05.2009 laenulepingu nr 09-04012-Ji AS-iga Swedbank summas 55 948,25 eurot (intress 7,055% esimesel viiel aastal, hiljem 6 kuu euribor + 4,4%). Samas ehitajale OÜle Xxxxxx on xx juhatus teostanud makseid ilma selleks korteriomanike nõusolekut ja otsust omamata summas 112 069,58 eurot (1 753 508 krooni). Seega on xx juhatus kulutanud korteriomanike vara ilma selleks volitusi omamata ja KOS sätteid rikkudes summas 56 121,33 eurot (=112 069,58 – 55 948,25). Hageja leiab, et selles summas on xx tekitanud hagejale ja teistele ühistu liikmetele kahju. Ehitisregistris Xxxxxx x, xxxxxx asuva korterelamu suletud netopinna 1954 m2 ja üldkasutatavat pinna 433,1 m2 alusel tuletab hageja korteriomandite reaalosade kogupinna 1520 m2. Üldkoosoleku protokolli punkti 2.3 järgi jagatakse korterelamu remondi maksumus korteri üldpinna ruutmeetri arvestuse järgi, hageja korteri nr 23 pindala on 75,6 m2, seega hageja osa xx poolt üldkoosoleku otsuses kokkulepitut rikkudes tehtud kuludest on seega 2789,64 eurot (= 56 121,33 €/1520,90 m2*75,6 m2). Lisaks hageja märgib, et 21.04.2009 üldkoosoleku protokoll on võltsitud ja seega õigustühine: koosolekul osalejate nimekiri on hiljem panga ja kohtu jaoks fabritseeritud ning sellel olevad allkirjad võltsitud, 2009.a ei kasutatud koosoleku protokolli lisana osavõtjate nimekirja/registreerimise lehte; nimekirjas puudub koosolekul tegelikult osalenud hageja allkiri, osalejateks on märgitud korteriomanikud, kes tegelikult üldkoosolekul ei osalenud ning nimekirjas märgitud volitusi ei ole ilmselt olemas, sest hagejale neid ei ole esitatud ega näidatud. Seega ei ole reaalselt võimalik, et 25-st korteriomanikust osales koosolekul 23 omanikku ning et nad hääletasid protokollis kajastatud otsuste poolt. Protokolli võltsimise ja korteriomanike või nende esindajate tegelikku koosolekult puudumise tõendamiseks taotleb hageja üle kuulata 9 tunnistajat. Hageja taotleb 21.04.2009 korteriomanike üldkoosoleku võltsitud ja seetõttu õigustühist protokolli asjas tõendina mitte arvestada.
6.2.Ehitusseaduse nõuete rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Hageja märgib, et varasemad pöördumised kostja poole ehitustööde dokumentatsiooni saamiseks tulemust ei andnud, kuid kohus rahuldas hageja taotluse ja nõudis AS-ilt Swedbank välja OÜ-ga Xxxxxx sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatud ehitustööde dokumentatsiooni. Hageja leiab, et sellest faktist tulenevalt on kostja poolne seaduserikkumine vaieldamatu. Hageja arvates ilmneb dokumentidest üheselt, et teostatud ehitustööde käigus on jämedalt rikutud ehitustööde dokumenteerimise nõudeid: puuduvad nii projekt, ehitus- kui kasutusluba. Puudub
2-14-62440 igasugune dokumentatsioon ehitustööde teostamise, kasutatud materjalide ning ehitusnõuete täitmise kohta. xx, tegutsedes oma liikmete nimel ja kulul, on jämedalt rikkunud ehitustööde tellijale kui ehitise omanikule tulenevaid nõudeid, sh kohustust tagada omanikujärelevalve teostamine. Ainuüksi juba nende seadusest tulenevate kohustuste täitmine oleks võimaldanud vältida ehitaja poolt toime pandud seaduserikkumised ja neist tuleneva kahju hagejale ning teistele xx liikmetele. xx, tegutesedes oma liikmete poolt valitud juahtuse kaudu, on üles näidanud tavatut hoolimatust ja hooletust. Kostja on eiranud elementaarseid ehitusseaduse nõudeid, samuti KOS § 17 lg 1 nõudeid ning ületanud xx liikmete poolt üldkoosoleku otsusega xx-le antud volitusi (võttes liikmete nimel rahalisi kohustusi, mida xx liikmed ei ole soovinud ega lubanud). Xx poolne seaduse rikkumine on seega ilmselge. Tõsine viga ja eksimus ning korertiomanike raha kuritarvitamine on xx juhatuse liikmete otsus telllida hoone soojustamistööd läbimõtlemata, ekspertiisita ja ilma projektita. Nii ei ole ehitustöödega soovitud efekti saavutatud. xx juhatuse liikmed on sellise mõtlematu tegevusega eksinud kõige elementaarsemate ning levinud tõdede vastu – nt ebapiisava soojustuse kasutamine, ventilatsiooni nõuete rikkumine, hoone soojustus tuleb lahendada terviklikult. Nende rikkumistega on xx tekitanud oma liikmetele, sh hagejale, kahju. Hageja poolt kohtule esitatud asjatundja arvamus ehitusnõuete rikkumise ja seeläbi hoonele ning hageja korterile tekitatud kahjustuste asjus, mille järgi on tööde teostamisel rikutud mitmeid ehitustehnilisi nõudeid, mille tõttu on saanud kannatada mh korterite sisekliima ning tekitatud kahju korteriomanikele: - Soojustusmaterjali valik peab vastama renoveeritava hoone eripäradele ning projektile, mitte olema juhuslik nagu praegusel juhul. Igasuguste välispiirete soojustuse korral muutub sisekliima hoones ja õhuliikumise vajadus on pratamatus, muidu läheb kõik hallitama. - Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb järgida vastavaid juhiseid, et vältida ebatihedat kinnitamist ja külmasildasid; - Soojustamiseks tuleb kasutada materjale, mille soojafüüsikalised näitajad sobivad kokku piirete põhimaterjalidega; - Olmaniiskuse läbilaskvus välispiirdes peab suurenema välispiirde külmema pinna poole; - Otsesed külasillad on ka paneelides arvates katuseääre plekkidest; - Ei ole tõendeid, et nimetatud ja teisiti nõudeid oleks ehitustööde läbiviimisel järgitud. Seetõttu tekib niiskus soojustuse ja välispiirde vahele ning hagjea korteri aknad niiskuvad. - Xxxxxx x korterelamu on ehitatud gaaspaneel konstruktsioonile, mille ehitusmaterjal on poorne ja urbse omadusga. See tähendab, et sellesse imendusb kergelt elamu sisekliimas tekkiv niiskus. Kui katta välissein ühesuguste mittehingava materjaliga, jääb soe ja niiske õhk peatuma seinakonstruktsiooni. Vahtpolüstürool ja gaaspaneel on liiga suurte erinevustega soojapidavus ja õhu läbilaske/hingamise näitajate poolest, võrreldes samastes olukordades tavaliselt kastutatava raudbetooniga. Hageja viitab eksperdi kinnitusele, et nõuetele mittevastavate ehitustööde protsessi ja ehitusvigade tulemusel on rikutud korterite, sh hageja korteri sisekliima – kadunud on elupinna ventilatsioon ja nn „loomulik hingamine“, mille tulemusena akende pindadele kondenseerub vesi, liigniiskus ja hoone fassaadi väär soojustamine on tekitanud korteri seintel vohava tervisele ohtliku hallituse. Seega, lisaks otsesele varalisele kahjule, on kostja oma rikkumistega loonud ohu ka hageja tervisele. Hageja korteris tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks tuleb minimaalselt teha järgmised ehitustööd: asendada neli niiskusest ja hallitusest kahjustunud akent ning aknalauda koos kahjustunud aknapalede remondiga (krohvimine, kipsitööd, pahteldamine, värvimine). Tuleb välja töötada ja teostada korterile uus õhutamise lahendus (nn freshklapidega aknad või ventilatsiooni avaus läbi seina vms lahendus). Hagejal puuduvad vahendid selliste remonttööde teostamiseks, kuid intenetis aknatootjate kohta tehtud päringute järgi hindab hageja ühe akna
2-14-62440 maksumuseks kuni 500 eurot, lisanduvad paigaldustööde maksumus, aknapalede remont, ventilatsiooni lahenduse väljatöötamine ja teostamine. Kogu remonttöödest tulenev kulu võib küündida 5000 euroni, millest hageja nõuab käesoleva hagiavaldusega 3210,36 euro tasumist. Väljatoodud asjaolusid – korterelamu fassaaditöid tehti mittenõuetekohaselt, hageja korteris ilnesid kirjeldatud kahjustused peale fassaaditööde teostamist – saab hageja tõendada tunnistaja ütlustega, tunnistjaaks on hageja kohal elav naaber, kellel samuti on oma korteriga pärast fassaadiööde teostamist ilmnenud sarnased probleemid – aknaplekid on kaldega akna poole, sadeveed ja sulav lumi tuleb korterisse ja koguneb radiaatori ala vesi jookseb soojustuse ja välisseina vahele, mis põhjustab omakorda seintel hallituse teket.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hageja 09.06.2016 hagiavalduse terviktekstiga, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.Kohus 19.05.2016 määrusega hagi käiguta jätmisel kohustas hagejat oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustama ning tõendama. Eelkõige tuli hagejal konkreetselt välja tuua, millised kahjustused kostja korteris tekkisid ja millal, mis on see xxxxxxxxxxxxx tegu või tegevusetus, mille tõttu kostja korteris kahjustused tekkisid ning kui suur on kahjustuste parandamise kulu. Kohus selgitas hagejale, et ringkonnakohtu 26.02.2016 kohtuotsuse punktis 55 selgituste järgi saab hagis esitatud asjaoludel olla hageja kahjuks hageja korteriomandis kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamise maksumus. Ringkonnakohus osutas, et hagejal on kahju hüvitamise nõude esitamisel kohustus tõendada kostja I kohustuste rikkumine, hagejale tekitatud kahju ning põhjuslik seos kostja I rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel.
9.Hageja väidetel on kostja tekitanud hagejale kahju korteriomandiseaduse (KOS) § 17 lg 1 rikkumisega, võttes rahalisi kohustusi volitusi ületades ja liikmete vastavat otsuseta. KOS § 17 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse ja korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Sellest sättest ei tulene xxxxxxxxxxxxxle kohustusi, mille rikkumisega oleks võimalik hagejale kahju tekitada.
10.Hageja leiab, et xx juhatus on 56 121,33 euro ulatuses kulutanud korteriomanike vara ilma selleks volitusi omamata ja KOS sätteid rikkudes. Sisuliselt tugineb hageja 2789,64 euro suurune kahjunõue kostja ja OÜ Xxxxxx vahelise töövõtulepingu täitmisele kostja poolt (juhatuse liikmete kaudu) – hageja kahjusumma arvestus lähtub kostja poolt OÜ-le Xxxxxx töövõtulepingu alusel tasutud summast. Isegi kui eeldada, et õige on hageja väide 21.04.2009 üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta ning 56 121,33 euro tasumise kohta üldkoosoleku otsust ei olnud, ei saa sellel alusel olla xxxxxxxxxxxxx liikmel (sh hagejal) kahju hüvitamise nõuet xxxxxxxxxxxxx vastu.
11.Xxxxxxxxxxxxx seaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi xxxxxxxxxxxxx on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja xxxxxxxxxxxxx liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 6 lg 1 sätestab, et xxxxxxxxxxxxx kui mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Xxxxxxxxxxxxx vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Seega ühistule tehtud maksetest (muu hulgas liikmete poolt tehtud sihtotstarbelised maksed remondifondi, haldus- või majandamiskuludeks jms) kogunenud vara on xxxxxxxxxxxxx, mitte enam selle liikmete vara. Ühistu rahaliste vahendite kasutamine ilma õigusliku aluseta (üldkoosoleku volituseta) kahjustab seega xxxxxxxxxxxxxt.
2-14-62440
12.Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg-test 2 ja 5, § 34 lg–st 2 korraldab xxxxxxxxxxxxx kui juriidilise isiku igapäevast majandustegevust ning teeb xxxxxxxxxxxxx nimel tehinguid ja toiminguid juhatus. Juhatuse liikmeteks saavad olla ainult füüsilised isikud (TsÜS § 31 lg 7). Samuti mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg 1 sätestab, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Ka hageja ise märgib, et just xx juhatus on kulutanud korteriomanike vara ilma selleks volitusi omamata. Seega hagis esile toodud asjaoludel (tööde tellimine ja nende eest tasumine üldkoosoleku vastava otsuseta) võib olla tegemist xxxxxxxxxxxxx juhatuse liikmete poolt oma kohustuste rikkumisega ja sellega võib olla tekkinud kahju xxxxxxxxxxxxxle, mitte hagejale.
13.Juhatuse liike(te) poolt oma kohustuste rikkumisega xxxxxxxxxxxxxle (mittetulundusühingule) tekitatud kahju hüvitamist ei saa aga nõuda xxxxxxxxxxxxx liige, vaid korterühistu ise: juhatuse liikme vastutust reguleeriva MTÜS § 32 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Maakohus ja ringkonnakohus on selles tsiviilasjas juba varasemates lahendites selgitanud, et hageja ei ole xxxxxxxxxxxxx võlausaldajaks, kellel oleks õigus nõuda juhatuse liikmetelt xxxxxxxxxxxxxle tekitatud kahju hüvitamist MTÜS § 32 lg 4 alusel. Seega hagejal ei saa olla xxxxxxxxxxxxx raha väidetavalt üldkoosoleku otsuseta kulutamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet xxxxxxxxxxxxx vastu ning hageja nõue summas 2789,64 eurot ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohus jätab hagi selles osas läbi vaatamata.
14.Hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata põhistanud ega konkreetsete asjaoludega sisustanud ka xxxxxxxxxxxxx vastu suunatud kahjunõuet seoses hageja korteris väidetavalt tekkinud kahjustustega. Hagiavalduses hageja leiab, et tema korteris kahjustuste tekkimise põhjuseks on: 1) ehitustehniliste nõuete rikkumine korterelamu fassaaditööde teostamisel ning 2) ehitusseadusest tulenevate nõuete (ehitustööde dokumenteerimine ja omanikujärelevalve tagamine) rikkumine. Lisaks viitab hageja ka korterile tekkinud kahjustuste hüvitamise nõude puhul xxxxxxxxxxxxx poolse rikkumisena korteriomanike (sh hageja) varaga ja volitustega äärmiselt hooletule ümberkäimisele, mille osas kohus jääb käesoleva määruse punktides 11.-13. avaldatud seisukohtade juurde, et korteriomanike poolt tehtud maksed muutuvad ühistu varaks ning raha võimaliku väära kasutamisega võib tekkida kahju ja selle hüvitamise nõudmise õigus xxxxxxxxxxxxxle, mitte ühistu liikmetele.
15.Hageja väited korteri kahjustuste kohta on üldsõnalised ja konkretiseerimata. Hageja nimetab enda korteri kahjustustena konkreetselt üksnes niiskunud ja hallitanud aknaid ning muutunud sisekliimat, kahjusumma kujunemist põhjendab hageja interneti otsingutest saadud andmetega (otsingute tulemusi ei ole hageja kohtule esitanud). Hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata selgelt välja toonud, millised konkreetsed kahjustused ja millal konkreetselt tema korteris tekkisid, ringkonnakohtu ja maakohtu selgitustele vaatamata ei ole kahjustuste olemasolu kohta ega kahjustuste ja fassaaditööde põhjusliku seose kohta nimetatud ega esitatud asjakohaseid tõendeid.
16.Kohus möönab, et hagi läbivaatamata jätmisel kohus lähtub ainult hagiavalduses esitatud asjaoludest ega hinda tõendeid. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ilmselt asjakohane ei ole kahjustuste olemasolu ja tekkimise põhjuste tõendamine tunnistaja ütlustega. Hageja taotlusest tunnistaja ülekuulamiseks saab järeldada, et hageja arvates on tema korteri kahjustuste põhjuseks see, et aknaplekid on kaldega akna poole, sadeveed ja sulav lumi tuleb korterisse ja koguneb radiaatori alla, vesi jookseb soojustuse ja välisseina vahele, mis põhjustab omakorda seintel hallituse teket. Hageja ei ole nimetanud ega esitatud ühtegi tõendit, peale tunnistaja ülekuulamise taotluse, millega ta soovib selliste kahjustuste olemasolu ja väidetavalt kahju tekitanud asjaolusid (aknapleki kalded) tõendada. Asjaolude tõendamise ning, arvestades
2-14-62440 menetluse kestust ja kostja vastuväiteid, koos hagi terviktekstiga tõendite esitamise vajadust selgitas kohus hagejale 18.05.2016 määruses.
17.Kohus juhib tähelepanu sellele, et Constructin Expert OÜ ehitusekspertiisiarvamuse nr 1009/20 tiitellehe andmetel on ekspertiis teostatud välisfassaadi renoveerimise perioodil ning ekspertiisi eesmärgiks on olnud „elamu kasutamisest ja mõjutavatest looduslikest tingimustest tulenenud füüsikalise kulumise tehnilise-ekspluatatsiooni omaduste halvenemise hindamine. Füüsilise kulumisega elamu amortisatsiooni kasutuskõlblikkuse taastamise ekspertiisiarvamus kapitaalremondiks. Korterelamu põhikonstruktsioonide tegeliku seisukorra hindamine ja arvamus.“ Seega ekspertiisi eesmärk ei olnud hageja korteris niiskus- ja hallituskahjustuste olemasolu ega kahjustuste tekkimise tegeliku põhjuse kindlakstegemine. Ekspertiisiaktis ei ole märgitud selle vormistamise aega, kuid akti lisadena on nimetatud digifotod ehitusperioodil 08.2007 – 12.2010. Ka hagiavalduse kohaselt tulenevad hageja nõuded kostja poolt 207 – 2010 korraldatud ehitustöödest. Samas hageja väidetel tekkisid tema korteris kahjustused pärast fassaaditööde teostamist. Ekspertiisiaktile lisatud fotodest viimased (fotod akendest) kannavad kuupäeva 01.05.2009. Toimikus on ka Xxxxxxxxxxxxx Xxxxxx Xxxxxxx kortermaja remondi vaegtööde nimekiri, millest nähtuvalt oli tööde parandamise tähtpäev fotodest hilisem kuupäev - 03.05.2009. Tööde vastuvõtuaktidest (aktid 05.06.09, 29.06.2009 kuupäevadega, I kd, lk 128, 130) nähtuvalt jätkusid tööd ka hiljem. Sellest saab järeldada, et ekspertiisiakti tegemise ajaga võrreldes on olukord muutunud. Lisaks järeldub fotodel näidatud kuupäevadest ning fotodele lisatud selgitustest, et fotod on teinud isik, kes on pea igapäevaselt viibinud maja juures ja jälginud tööde tegemist pidevalt. Näiteks ekspertiisiakti lisa 1 (I kd, lk 154 pöördel) on foto juurde märgitud selgitused ehitusettevõtja probleemidest, majas peetud erakorralistel koosolekutel räägitust ja vastuvõetud otsustest, viidatud on kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-08-72631. Eksperthinnangu koostajal tööde selliseks jälgimiseks ja ühistu üldkoosolekutel osalemiseks aega ega vajadust ei olnud, arvestades eksperdile esitatud ülesannet.
18.Ekspertiisiaktile lisatud fotodel on peamiselt pildistatud hoonet väljastpoolt. Ainsad fotod siseruumidest on ekspertiisiakti lisas 6 ning nendel on näha üksnes niisked aknaklaasid (puudub selgitus, millise ruumi aknad need on), loik aknalaual ning tumedamad jäljed aknapaledel (võivad olla hallitusjäljed). Seejuures ei ole ekspertiisiaktis (ega hagiavalduse terviktekstis) kirjeldatud hageja korteri olustikku fotode tegemise ajal: milline oli hageja korteri temperatuur fotode tegemise ajal, kas on välistatud, et aknaklaasile kondenseerunud ja aknalauale valgunud niiskus on tekkinud hageja enda tegevuse(tuse) tõttu. I kd, lk 194 pöördel on foto juures paljasõnaline märkus, et ehitamise tagajärjel rikuti korterite sisekliima, kuid ekspert ei ole aktis analüüsinud niiskuse ja hallituse tekkimise põhjuseid konkreetselt hageja korteris (see ei olnud ka ekspertiisi eesmärk).
19.Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja ei ole põhistanud kahju tekkimist. Asjas puuduvad konkreetsed andmed hageja korteri tegeliku seisukorra ja kahjustuste olemasolu kohta üldse. Hageja ei ole nimetanud ega esitanud asjakohaseid tõendeid, mis tõendaksid tema korteri kahjustumist kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohus 26.02.2016 kohtuotsuse punktis 52. selgitas, et kostja vastutuse aluseks võib olla maja haldava xxxxxxxxxxxxx tegevusetus, sh välispiirete korrasoleku kontrollimine, parandustööde korraldamata jätmine või ka näiteks selleks vajalike otsuste tegemata jätmine, mille tõttu on hageja korteriomandile tekkinud kahjustused. Hageja ka nõude täpsustamisel ringkonnakohtu viidatud asjaolusid välja ei too ega tugine sellele, et kostja on rikkunud kaasomandi eseme korrashoiu kohustust. Hageja ei ole ka konkretiseerinud, mis on see kostja tegu või tegevusetus, mis hageja korterile väidetavalt kahjustusi põhjustas. Hageja jätkuvalt tugineb ehitustööde aegsetele, ehitusseadusest ja töövõtulepingust kostjale tulenevate tellija kohustuste rikkumisele. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas see, et xxxxxxxxxxxxx väidetavalt on ehitusseadusest või töövõtulepingust tellijale
2-14-62440 tulenevaid kohustusi rikkudes jätnud dokumenteerimata tehtud tööd ja kasutatud materjalid ning ei ole teostanud omanikujärelevalvet, on põhjustanud hageja korteris kahjustusi. Hageja jätkuvalt püüab kahju tekkimist põhjendada eelkõige juhatuse liikmete poolt ehitustööde tellimise ja rahastamise mitteõiguspärasusega. Ka korteri väidetavate kahjustuste tekkimise põhjendamisel viitab hageja taas kostja juhatuse poolt liikmete volituseta tegutsemisele, xxxxxxxxxxxxx kui töövõtulepingus tellija poolt õiguskaitsevahendite (leppetrahvi nõudmine) kasutamata jätmisele ja tellija kohustuste täitmata jätmisele, leides, et selle tõttu sai ehitaja rikkuda oma kohustusi ilma sanktsioonideta.
20.Hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomise kohustus on hagejal. Erinevate kohtukoosseisude selgitustele vaatamata ei ole hageja selles asjas põhistanud kahju olemasolu ega kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusi. Korteri kahjustamise hüvitamise nõude on hageja esitanud kohtu nõudmisel pärast seda, kui kohtud esialgses hagis nimetatud alustel kahjunõude välistasid ning viitasid, et hagejal võib olla kahjunõue seoses korteri kahjustamisega, kahju suurus on tuletatud arvutuslikult ja soovitud kahjusumma on kunstlikult sisustatud. Hagiavalduses välja toodud asjaoludel: korterelamu fassaaditöid tegi OÜ Xxxxxx, fassaaditöid tehti mittenõuetekohaselt ja hageja korteris ilmnesid peale fassaaditööde teostamist kahjustused – ei piisa kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt hageja arvutas kahjusumma lähtudes sellest, et kahjustuste kõrvaldamiseks tuleb niiskusest ja hallitusest kahjustunud 4 plastakent välja vahetada ja teha sellega seonduvalt aknapalede viimistlustööd. Eelduslikult on nii klaas- kui plastpind niiskuskindlad ning väited plastakende kahjustumisest ei ole eluliselt usutavad. Niiskuse tagajärjel tekkinud hallituse tõttu akna kahjustumine on pikemaajaline protsess ning on võimalik üksnes siis, kui aknad on pikemat aega puhastamata. Hagiavaldusest läbivalt nähtub, et hagi esitamine peamine alus oli hageja rahulolematus xxxxxxxxxxxxx juhtimisega ja selle tegevuse korraldamisega ning rahade kasutamisega. Neid probleeme ei ole hagejal võimalik lahendada xxxxxxxxxxxxx vastu kahjuhüvitamise nõuete esitamisega. Ühistu liige osaleb ühistu majandustegevuse planeerimises ja korraldamises eelkõige üldkoosolekul osalemise ning hääletamise kaudu. Üldkoosolek teostab järelevalvet ka juhatuse tegevuse ja ühistu varade kasutamise üle. Üldkoosoleku ja juhatuse otsused on seaduses ettenähtud korras vaidlustatavad. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 423 lg 2 punktist 2, kohus jätab läbi vaatamata ka hageja nõude mõista xxxxxxxxxxxxxlt välja 3210,36 eurot hageja korteris tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.
21.Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kostjate M. L., M. N.i ja E.-E.A. menetluskulud on Tallinna Ringkonnakohus jätnud samuti G. K. kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS §-s 177 sätestatud korras pärast käesoleva määruse jõustumist.
22.Hagi läbivaatamata jätmise korral on hagejal õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu tagastamist TsMs § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel. TsMS § 150 lg 3 alusel ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu ehk hageja ei saa tagasi taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõudeõigus 31.12.2016, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.