Pärnu Maakohtu 14.08.2015 otsus tühistada ja saata S.L hagi KÜ Ööbiku Esimene vastu kahju hüvitamise nõudes samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Jätta läbi vaatamata S.L hagi J.Y, G.P (G.P) ja K.V vastu kahju hüvitamise nõudes.
3.S.L hagis J.Y, G.P (G.P) ja K.V vastu kahju hüvitamise nõudes jätta S.L menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda ja J.Y, G.P (G.P) ja K.V menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta S.L kanda.
4.S.L apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.11.12.2014 esitas S.L (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mida täiendas 31.03.2015, Korteriühistu Ööbiku Esimene, J.Y, G.P ja K.V (kostjad) vastu kahju hüvitamise nõudes, menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduste kohaselt on hageja Raplas, Ööbiku t. 1-23 asuva korteriomandi omanik. Elamu haldamiseks on korteriomandite omanike poolt asutatud korteriühistu Ööbiku Esimene. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvituseks 5570 eurot.
3.2007 kuni 2010 aastani teostas OÜ Tammis korterelamu välisfassaadi renoveerimistöid. Korteriühistu ja ehitaja sõlmisid 14.04.2009 elamu remonditööde tegemiseks lepingu nr 5, mille punkti 2 järgi tuli tööd teha 02.08.2007 ja 25.08.2008 hinnapakkumiste alusel vastavalt 499 781 krooni ja 1 243 877 krooni so 1 743 658 krooni eest. Tegelikkuses on ehitajale kokku makstud 1 753 508 krooni (sh 18.12.2010 9850 krooni).
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-62440
4.Lepingu punkti 3.4 järgi tuli tööd teostada perioodil 15.09.2007-20.12.2008. Seega on pooled lepingu sõlminud neli kuud pärast tööde tähtaja saabumist. Ehitaja rikkus kokku lepitud tähtaega 705 päeva. Lepingu punkti 10.1 järgi kuulub tähtaja ületamise korral töövõtja poolt tasumisele leppetrahv 0,07% lepingu hinnast ühe päeva kohta, kuid mitte üle 10%. Esitatud dokumentidest ei tulene ühtegi põhjust, miks korteriühistu talus ebamõistlikult pikka viivitust ega kasutanud õigust leppetrahvile s.o. ei seisnud korteriühistu liikmete õigustatud huvide eest.
5.Osa hinnapakkumises kajastatud ja vastuvõtuaktiga akteeritud töid ei ole tegelikult tehtud: majale ei ole paigaldatud ühtegi restaureeritud puitdetaili, hoone välisfassaadil ei ole puiduga kaetud osi hinnapakkumises näidatud ulatuses ja siseõue puidust piirdeid ei ole remonditud ega värvitud. Hageja hinnangul on ehitaja jätnud teostamata kokku lepitud töid 65 853,67 euro ulatuses.
6.Lisaks on korteriühistu tasunud ehitajale trepikoja remontimise eest, mida tegelikkuses ei tehtud. OÜ Tammis ei teostanud trepikoja remonti, kuigi sai selle eest tasu. 2014 tellis ühistu trepikoja remonditööd Mereno Ehitus OÜ-lt ja tasus viimasele ühistu vahenditest.
7.Ehitustööde käigus on jämedalt rikutud ehitustegevuse dokumenteerimise nõudeid: puuduvad projekt, ehitusluba ja kasutusluba. Hageja lähtub eeldusest, et korteriühistu on esitanud kõik olemasolevad dokumendid.
8.Vastavalt Construction Expert OÜ arvamusele nr 1009/20 on tööde teostamisel rikutud mitmeid ehitustehnilisi nõudeid, mille tõttu on saanud kannatada mh korterite sisekliima ja seeläbi tekitatud kahju korteriomanikele- aknad niiskuvad, korterisse tekib hallitus, aknapleki vale kalde tõttu jookseb vesi soojustuse ja seina vahele ning tungib tuppa.
9.Korteriühistu on jämedalt rikkunud Ehitusseaduse § 29 ja 30 nõudeid. Hoolimatu suhtumise ja otseselt seaduse rikkumise läbi on juhatuse liikmed võimaldanud kahju tekkimise korteriühistu liikmetele. Korteriühistu liikmete raha kuritarvitamine oli ühistu juhatuse liikmete otsus tellida hoone soojustamistööd läbi mõtlemata, ilma ekspertiisi ja projektita, mistõttu ei saavutatud ehitustöödega soovitud efekti.
10.Korteriomandiseaduse (KOS) § 17 lg 1 kohaselt võetakse korteriomanike otsused vastu häälteenamusega korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu 21.04.2009 korteriomanike üldkoosoleku protokolli ja otsuse punktist 2.1 nähtub, et üldkoosolek on otsustanud sõlmida laenulepingu AS-iga Swedbank summale 875 400 krooni (55 948,25 eurot), kuid ei nähtu, et korteriühistu juhatusel oleks olnud volitus sõlmida leping nr. 5 elamu remontimiseks. Juhatusel ei olnud volitusi sõlmida töövõtuleping 2007 aastal ja seega on korteriühistu alustanud 17.12.2007 ehitajale maksete tegemist ilma korteriomanike nõusolekuta. Kokku on ühistu ehitajale ilma selleks korteriomanike nõusolekut ja vastavat otsust omamata tasunud 112 069,58 eurot (1 753 508 krooni) ja ühistu juhatus kulutanud korteriomanike vara ilma selleks volitusi omamata 56 121,33 eurot.
11.Hageja hinnangul on ehitajapoolne seaduse ja tehnoloogia rikkumine ilmne ja tõendatud. Dokumendid või nende puudumine tõendab, et korteriühistu juhatuse liikmed on ületanud neile antud volituse piire ja kuritarvitanud ning raisanud korteriomanike ühist vara, rikkunud ehitusseaduse nõudeid, ei ole suhetes suhtes töövõtjaga seisnud korteriomanike huvide ja õiguste eest ja on seeläbi tekitanud korteriomanikele kahju.
12.Ühistu juhatuse liikmed on rikkunud Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 nõudeid ja sama paragrahvi lg 2 järgi vastutavad selle eest isiklikult ja solidaarselt. MTÜS § 32 lg 3 järgi aeguvad juhatuse liikme vastu esitatavad nõuded viie aastaga.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-62440 Tõenditest tuleneb, et ühistu juhatuse liikmed rikkusid hageja õigusi ja tekitasid hagejale kahju viimati 18.12.2010, mil tasuti viimane makse ehitajale.
13.Hageja (täpsustatud) nõue on 3 881,34 eurot.
Kostjate vastuväited
14.Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt alustas OÜ Tammis elamu remonditöödega 15.09.2007 ja lõpetas kokkulepitud ajal 20.12.2008.
15.15.09.2007 tehti suuline kokkulepe lepingu sõlmimiseks ja 14.04.2009 allkirjastasid pooled lepingu kui tööde lõpetamise ja vastuvõtu akti. Ehitaja ei rikkunud kokku lepitud tähtaega. 20.12.2008. olid tehtud peamised fassaaditööd, välistrepikodade ja rõdude remonditööd. Külma talve tõttu jäeti osade pisitööde tegemine 2009. aasta kevadeks. Lepingujärgset viivist vastastikusel kokkuleppel ei arvestatud, sest mõlemad pooled soovisid lisaaega – korteriühistu ühistu liikmetelt raha kogumiseks ja Swedbank AS-iga laenulepingu sõlmimiseks ning ehitaja tööde lõpetamiseks.
16.Ehitustöid teostati vastavalt 02.08.2007 ehitaja poolt tehtud hinnapakkumistele, mille kiitis ühistu üldkoosolekul heaks 17 ühistu liiget. Nende hulgas ka hageja. Tööde tegemise aktid ja arved esitas ehitaja ühistule jooksvalt, kuna ühistul puudus raha tööde eest tasumiseks. Viimane makse 117005 krooni tasuti ehitajale 29.06.2009 arve alusel 04.08.2009, millega oli kogu lepingujärgne kohustus 1743658 krooni ehitaja ees täidetud.
17.Ehitaja 25.11.2010 arve summas 9850 krooni, milline tasuti 18.12.2010 ei kuulunud selle lepingu juurde, vaid tegemist oli ühistu remondivahendite arvel eraldi tellitud tööga kanalisatsiooni ummistuse likvideerimiseks ja torustiku remondiks. Kiireloomuliste otsuste tegemiseks ei kutsuta kokku ühistu üldkoosolekut, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Kostjad kinnitavad, et nad on ühistu juhatuse liikmetena täitnud üldkoosoleku otsuseid hoolivalt. Kõik majandusaasta aruanded on revisjonikomisjoni poolt üle vaadatud ja üldkoosoleku otsustega heaks kiidetud. Koostöös ehitajaga on kujundatud ilus korterelamu, millele XXX on omistanud kauneima korterelamu tiitli.
18.Kostjad ei nõustu hageja väidetega ehitusseaduse nõuete rikkumise ja ühistu liikmetele kahju tekitamise kohta. Remondi osas ei ole juhatusele esitatud ühtegi kaebust. Kui ehitaja rikkus hageja hinnangul ehitusseadust ja tehnoloogiat, siis oleks tulnud seda ehitajale öelda ehitustööde ajal s.o. 6 aastat tagasi. Hageja ei pöördunud ühistu juhatuse poole ega juhtinud tähelepanu väidetavale ehituspraagile.
19.Kostjad ei nõustu hageja väidetega kohtule esitatud dokumentide fabritseerimise ja tööde fiktiivse akteerimise kohta ehitaja ja ühistu poolt. Kõik kohtule esitatud dokumendid on 18.05.2009 esitatud laenu taotlemisel ka Swedbank AS-ile. Vastuvõtuaktides märgitud tööd on ühistu juhatus üle vaadanud ja vastu võtnud..
20.Hageja etteheide, et trepikodasid remonditi nii aastal 2007 kui ka 2015 on alusetu, sest 2007 teostati väliste trepikodade remont, 2015 alustati esmakordselt sisetrepikodade remondiga. Trepikodade remontimiseks on sõlmitud leping Mereno Ehitus OÜ-ga. OÜ Tammis ei ole sisetrepikodades remonti teinud ega tasu saanud.
21.Hageja poolt tõendina esitatud Construction Expert OÜ arvamus ei ole tõene dokument. Äriregistri andmetel on Construction Expert OÜ (registrikood 10958454) registrist 22.05.2012 kustutatud. Arvamusel puudub koostamise kuupäev ja selle koostaja allkiri.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-62440
22.Kostjad ei ole hagejale oma tegevusega kahju tekitanud, hageja nõue on alusetu ja selle arvutus ebaselge. Kostjad taotlevad aegumise kohaldamist, kuna töödest on möödunud kuus aastat. Esimese astme kohtu otsus
23.Pärnu Maakohus tegi 14.08.2015 vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse kohta ning jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
24.Hagiavalduste kohaselt seisneb hageja kahju tema korteri seisukorra halvenemises kostjate poolt tellitud ja ebapiisavalt kontrollitud ehitustööde tõttu, ehitajale tegemata tööde eest tasumises ja ehitajalt viivise nõudmata jätmises. Hageja on seisukohal, et kostjad on põhjustanud talle oma tegevusetusega õigusvastase kahju. Ühtegi lepingut poolte vahel ei ole.
25.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 150 lg. 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
26.OÜ Tammis kinnituse kohaselt tehti korteriühistu poolt tellitud ehitusööd 2007 ja 2008 aastal, tööde üleandmine ja vastuvõtmine ning tasumine toimusid 2009 aastal.
27.Kohus leiab, et korteri seisukorra halvenemisest ja ühistu raha ebaõigest kasutamisest hagiavalduses kirjeldatud kujul pidi hageja teada saama juba 2009 aastal. Samuti pidi hagejale 2009 aastal olema teada elamu remondiks vajalike tööde hind, sest hageja võttis osa 02.08.2007 ja 21.04.2009 toimunud ühistu üldkoosolekutest. 02.08.2007 koosolekul arutati maja renoveerimist ja kiideti heaks OÜ Tammis hinnapakkumine summale 1 106 878 krooni ja tööde alustamine 15.08.2007. 21.04.2009 koosolekul arutati maja renoveerimiseks tehtud töid, nende eest tasumist ja otsustati selleks võtta pangast laen.
28.Eeltoodust tulenevalt pidi hageja hagiavaldustes väidetud kahjust ja kostjatest selle eest vastutajatena teadma hiljemalt 2009 lõpuks. Hagi on kohtule esitatud 11.12.2014 ja nõue seega aegunud. TsÜS § 142 lg. 1 ja 143 kohaselt aegub teiselt isikult mõne teo nõudmise või sellest hoidumise õigus seaduses ette nähtud tähtaja jooksul ja kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on aegumist palunud kohaldada 29.04. k.a. ja 18.05.k.a. hagile esitatud vastustes.
29.Nõue oleks aegunud ka juhul, kui aegumise tähtaega arvestada OÜ-le Tammis arve nr. 68 alusel 9850 krooni tasumisest 28.12.2010. Kostjad kinnitavad, et tegemist oli tasuga kanalisatsiooni ummistuse likvideerimise ja torustiku remondi eest ja puuduvad tõendid selle summa seose kohta 2007 ja 2008 tehtud viimistlus-ja soojustustöödega. Kohus peab otstarbekaks teha aegumise kohaldamiseks vaheotsus vastavalt TsMS § 449 lg. 3.
30.Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg. 2 reguleerib juhatuse liikme vastutust mittetulundusühingule kahju tekitamise eest. Antud juhul on mittetulundusühingu liige esitanud kahju hüvitamise nõude juhatuse liikmete ja ühingu vastu endale tekitatud kahju hüvitamiseks. Seepärast ei ole antud juhul võimalik kohaldada Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg. 2 ette nähtud viieaastast nõude aegumise tähtaega.
31.Asja lahendamisel ei ole oluline, et leping korteriühistu ja OÜ Tammis vahel vormistati kirjalikult 14.04.2009. Kui seadus ei näe ette lepingu kohustuslikku vormi, siis võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg. 1 kohaselt sõlmida lepingu nii suuliselt, kirjalikult kui ka mistahes muus vormis. Lepingu tekstist nähtub selgelt, et tööd tehti vastavalt OÜ Tammis kahele hinnapakkumisele 15.09.2007 kuni 20.12.2008. Tööde ajavahemik vastab mõlema poole seletustele. Samuti oli poolte tahe osade tööde jäämine 2009 aastaks ja ühistu poolt vastu võetud tööde eest tasumine OÜ Tammis arvete alusel.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-62440 Vastastikuste kohustuste vormistamine pärast tööde tegemist oli mõlema poole vaba tahe ega saanud kuidagi hagejale kahju tekitada.
32.Kuna hagi on esitatud elamu soojustamise käigus hageja korteri seisukorra halvenemisega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis ei puutu asjasse vaidlus trepikodades käsipuude asendamise ja trepikodade, aknaplekkide, rõdude ning välisseinte puiduga kaetud osade remondi osas. Sellest tulenevalt ei ole asjassepuutuvad tasumised OÜ-le Mereno Ehitus 2015 aastal. Apellatsioonkaebus
33.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, anda maakohtule juhis mh tunnistajate ülekuulamiseks, muuta menetluskulude jaotust ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
34.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme.
35.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Käesoleval juhul on tõendeid ja asjaolusid hinnatud valikuliselt ja TsMS §-i 232 lg 2 rikkudes.
36.Maakohus on otsuses pidanud otstarbekaks teha asjas vaheotsus aegumise kohaldamiseks TsMS § 449 lg 3 järgi. Ükski menetlusosaline ei ole menetluses esitanud kohtule taotlust vaheotsuse tegemiseks või aegumise kohaldamiseks. Kohus on sellise otsuse tegemisel ületanud talle seadusega antud volitusi.
37.Kohus on hinnanud vääralt aegumistähtaja algust. Hageja sai esmakordselt teavet kostjate rikkumisest ja seeläbi temale kahju tekitamisest 11.02.2015, mil kohtu poolt rahuldatud tõendite kogumise taotluse tulemusena sai hageja kostjate rikkumist kinnitavad dokumendid.
38.Kohtu hinnangul on aegumistähtaja pikkus antud juhul TsÜS §-ist 150 lg 1 tulenevalt kolm aastat, mitte mittetulundusühingute seaduse §-is 32 lg 3 ettenähtud viis aastat. Maakohtu arvates välistab MTÜS §-i 32 lg 3 kohaldamise see, et mittetulundusühingu liige on esitanud kahju hüvitamise nõude juhatuse liikmete ja ühingu vastu endale tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtu selline seisukoht on väär ja vastuolus seadusega.
39.MTÜS § 32 lg 4 sätestab, et ette nähtud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Kohtu käsitlus nagu MTÜ juhatuse liikmetelt saaks kahju hüvitamist nõuda üksnes MTÜ ise, ei ole kooskõlas seadusega. Seadus ei näe ette ega ei välista konkreetseid kahju kannatanutest võlausaldajaid, kes vastavalt saaks või ei saaks kahju hüvitamist juhatuse liikmetelt nõuda. Hageja hinnangul ei piira seadus tema õigust KÜ juhatuse liikmetelt või KÜ-lt talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda.
40.Hageja on esitanud menetluses selged tõendid ja asjaolud, et KÜ juhatuse liikmed ei ole oma kohustusi täitnud hoolsalt (§ 32 lg 1 ja 2) – ei KÜ ise ega ka ehitaja OÜ Tammis ei ole pidanud kinni ehitusseaduse nõuetest ehitustööde tegemisel, KÜ on tellijana põhjendamatult tolereerinud ehitaja rikkumisi ja kokkuleppe väliseid kulutusi, KÜ juhatuse liikmed ei ole üldkoosolekul kooskõlastanud sõlmitud lepingu tingimusi ja rikkumiste tolereerimist jne.
41.Maakohus on menetluses tuginenud kolmanda isiku OÜ Tammis kinnitusele, mille kohaselt tehti korteriühistu poolt tellitud ehitusööd 2007 ja 2008 aastal, tööde
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-62440 üleandmine ja vastuvõtmine ning tasumine toimusid 2009 aastal. Nimetatud kinnituse näol ei ole tegemist tõendiga menetlusseaduse tähenduses.
42.Kohus on otsuses leidnud, et OÜ Tammis arve nr 68, summas 9850 krooni, mille KÜ tasus 18.12.2010, on esitatud ja tasutud kanalisatsiooni ummistuse likvideerimise ja torustiku remondi eest. Kohtuotsuse järgi tõendab sellist seisukohta kostjate antud kinnitus. Seadus ei võimalda anda menetluspoole paljasõnalisele väitele tõendi kaalu. OÜ Tammis esitatud arvel on märgitud, et arve on esitatud „hoone remonttööde“ eest.
43.Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et 02.08.2007 oleks hageja või üldse keegi peale koosoleku juhataja ja protokollija üldkoosolekul osalenud. Seega ei ole tõendatud, et selline koosolek on tegelikkuses üldse toimunud.
44.Kohtule on esitatud 21.04.2009 korteriühistu liikmete üldkoosoleku protokoll ja otsus. Maakohus on pidanud menetluses tõendatuks, et OÜ Tammis teostatud ehitustööd toimusid 2007 ja 2008 aastal, seega enne korteriühistu liikmete poolt ehitustööde tellimise otsustamist, mis tähendab, et KÜ juhatuse liikmed tegid tehingu, milleks neil ei olnud korteriühistu liikmete volitusi. 21.04.2009 üldkoosoleku otsus ei sisalda OÜga Tammis sõlmitud ehituslepingu hinda 1 743 658 krooni. Koosolekul on otsustatud üksnes võtta laenu remonttööde teostamiseks. Seega on väär maakohtu järeldus nagu oleks hageja saanud teada ehitustööde hinnast üldkoosolekul osaledes. Tegelik ehitustööde eest makstud summa ei vastanud koosolekul tehtud laenu võtmise otsusele. Ei saa olla vaidlust, et KÜ juhatuse liikmetel puudusid volitused OÜ-ga Tammis kokkuleppe sõlmimiseks 2007 aastal. Sellest johtuvalt on juhatuse liikmed ilmselgelt rikkunud neile seadusega antud õigusi ja kohustusi, samuti hoolsuse nõuet.
45.Kohtu konstateering selle kohta, et pole oluline, et leping korteriühistu ja OÜ Tammis vahel vormistati kirjalikult 14.04.2009 jääb hagejale arusaamatuks. Menetluses on leidnud tõendamist, et OÜ-ga Tammis sõlmitud leping (olgu see siis sõlmitud suuliselt või kirjalikult), sõlmiti juhatuse liikmete poolt ilma selleks korteriomanike vastavat otsust omamata. Juhatuse liikmed ületasid oma volituste piire ja võtsid KÜ liikmete kanda kohustuse, ilma et liikmed oleks selleks soovi avaldanud või sellest eelnevalt teada saanud.
46.KÜ juhatuse liikmed olnud lubamatult hooletud ja põhjendamatult võimaldanud ehitajal lepingut ja seadust rikkuda. Sellega on tekitatud korteriomanikele otseselt kahju.
47.Asjassepuutuvad on ka tasumised Oü-le Mereno Ehitus, kuna täpselt samade, OÜ-ga Tammis kokkulepitud ning viimasele makstud tööde eest on KÜ juhatuse liikmed tasunud aga 2015. aastal ka OÜ-le Mereno Ehitus. Asjaolu et kostjad soostusid maksma korteriühistu liikmete arvelt summasid OÜ-le Tammis ilma, et viimane oleks tasu eest kokkulepitud ehitustäid teostanud, saab hageja tõendada tunnistajate ütlustega. Vastus apellatsioonkaebusele
48.Vastustajad vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
49.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 14.08.2015 otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb S.L hagis KÜ Ööbiku Esimene vastu kahju hüvitamise nõudes saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Läbi vaatamata tuleb jätta S.L hagi J.Y, G.P (G.P) ja K.V vastu kahju hüvitamise nõudes.
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-62440
50.Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna leidis, et hageja nõue on aegunud. Otsusest nähtuvalt leidis maakohus, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida kahju õigusvastaselt tekitamisest tuleneva nõudena. Maakohus viitas sealjuures otsuses hageja seisukohale, et kostjad on põhjustanud talle oma tegevusega õigusvastase kahju. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19).
51.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et elamut aadressil Ööbiku 1, Rapla haldab kostja I, hageja on kostja hallatavas elamus korteriomanik ja kostja I liige. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt teostati Ööbiku 1, Rapla korterelamus ajavahemikul 2007-2009 kostja ja OÜ Tammis vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel remonttöid. Hageja väidete kohaselt põhineb tema kahju hüvitamise nõue mh sellel, et remonttööde teostamisel rikuti mitmeid ehitustehnilisi nõudeid, mille tõttu tekib niiskus soojustuse ja välispiirde vahele ning hageja korteri aknad niiskuvad (akendele tekib külmal ajal kondents), korterisse tekib hallitus, aknapleki vale kalde tõttu jookseb vesi, sh sulanud lumest, soojustuse ja majaseina vahele ning valgub tuppa. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja I ja OÜ Tammis vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate kostja I poolt oma õiguste kasutamata jätmisest (võimalike puuduste kõrvaldamise nõue, viivise nõue jne) ei saa hagejal kui korteriühistu liikmel tekkida nõudeid kostja I vastu. Leping tööde tegemiseks sõlmiti kostja I ja OÜ Tammis vahel. Seega sellest lepingust tulenevaid nõudeid saavad teineteisele esitada lepingupooled.
52.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomanik võib korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 5 järgi korteriühistult nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena KOS § 15 lg 6 järgi, mh korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja majanduskava koostamist. Need on korteriühistu ülesanded, seega ka kohustused. Seega on korteriühistul ka kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, et selle kaudu vältida korteriomandite reaalosade kahjustamine. Hagiavalduses tugineb hageja mh sellele, et korteriomanike kaasomandisse kuuluvad hoone välispiirded ei ole korras, mistõttu on tema korteriomandis tekkinud kahjustused. Ringkonnakohus osutab, et maja haldava korteriühistu tegevusetus, sh välispiirete korrasoleku kontrollimine, parandustööde korraldamata jätmine või ka näiteks selleks vajalike otsuste tegemata jätmine, mille tõttu on hageja korteriomandile tekkinud kahjustused, võib olla kostja I vastutuse aluseks. Hageja nõudest ja hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt on hageja esitanud KÜ Ööbiku Esimene vastu VÕS § 115 lg 1 järgse kahju hüvitamise nõude, mitte kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude (vt Riigikohtu 08.10.2014 lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 p 30).
53.Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on aegumist kohaldanud ilma kostja taotluseta, ei ole põhjendatud. Asja materjalide juures on KÜ Ööbiku Esimene taotlus aegumise kohaldamiseks (I kd, tlk 88), millel puudub esindaja allkiri. Aegumise kohaldamise taotluse on kõik kostjad esitanud 18.05.2015 menetlusdokumendis (II kd, tlk 14). Seega ei ole hageja etteheited maakohtule aegumise kohaldamise kohta ilma
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-62440 kostjate taotluseta põhjendatud. Vaheotsuse tegemine TsMS § 449 lg 3 järgi on võimalik ka ilma poole taotluseta, kuna selle sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia põhimõtte järgimine.
54.Maakohus asus seisukohale, et kuna OÜ Tammis lõpetas remonttööd hiljemalt 2009.a, siis pidi hageja korteri seisukorra halvenemisest teada saama 2009 aastal ning seega on hagi aegunud. Kuna maakohus kvalifitseeris hageja nõude korteriühistu vastu ebaõigesti kahju õigusvastaselt tekitamisest tuleneva nõudena, võis see kaasa tuua eksliku aegumise kohaldamise. Maakohus ei ole välja selgitanud, millal hagejale väidetav kahju tekkis. Ka hageja ise ei ole hagis esile toonud, millal kahju tema korteriomandile tekkis. Edaspidises menetluses tuleb hagejale kahju tekkimise aeg välja selgitada.
55.Hageja esitas algselt kahju hüvitamise nõude summas 5 570 eurot, täpsustades hiljem nõude summat. Hageja on temale tekitatud kahjusumma arvestuse aluseks võtnud kostja poolt OÜ-le Tammis väidetavalt puudustega tööde, tegemata tööde ja tööde viivitamise tõttu (I kd, tlk 114) enammakstud summad. Nagu käesoleva kohtuotsuse ps 51 selgitati, ei saa kostja I ja OÜ Tammis vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate kostja I poolt oma õiguste kasutamata jätmisest (võimalike puuduste kõrvaldamise nõue, viivise nõue jne) hagejal, kui korteriühistu liikmel tekkida nõudeid kostja I vastu. Hageja kahjuks saab hagis esitatud asjaoludel olla hageja korteromandis kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamise maksumus. Sellise kahju olemasolule on hageja hagis ka viidanud, kuid nõude summaarsel arvestamisel ei ole sellest lähtunud. Seega on hagi esitatud puudustega ning edasises menetluses tuleb hagejal hagi täpsustada. Ringkonnakohus osutab, et hagejal on kahju hüvitamise nõude esitamisel kohustus tõenda kostja I kohustuste rikkumine, hagejale tekitatud kahju ning põhjuslik seos kostja I rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Vastutuse puudumist kohustuse rikkumise eest peab VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi tõendama kostja I.
56.Hageja esitas kahju hüvitamise nõuded ka KÜ Ööbiku Esimene juhatuse liikme J.Y ja endiste juhatuse liikmete G.P ja K.V vastu. Juriidilise isiku juhtorgani tsiviilõiguslik vastutus seondub eelkõige tema poolt juriidilise isikuga sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega juriidilise isiku ees. Lähtuvalt asjaolust, et juriidilise isiku juhtorgani liige ei vastuta tulenevalt juriidilise isiku piiratud vastutuse põhimõttest kolmandate isikute ees juriidilise isiku poolt oma kohustuste rikkumise eest, ei ole kolmandal isikul üldjuhul võimalik esitada nõudeid, mis on põhjustatud tema ja juriidilise isiku vahelisest võlasuhtest juriidilise isiku juhtorgani liikmete vastu. MTÜS § 32 lg 2 esimese lause järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt, lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel.
57.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hageja nõuet juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamiseks ei saa kvalifitseerida MTÜS (mittetulundusühingute seaduse) § 32 lg 2 järgse nõudena, sest nimetatud säte reguleerib juhatuse liikme vastutust mittetulundusühingule kahju tekitamise eest. Hageja hagi KÜ juhatuse liikmete vastu ei ole kvalifitseeritav ka MTÜS § 32 lg 4 järgi, sest hageja ei ole hagis esile toonud, et tal on korteriühistu vastu rahalise nõudega täitedokument (eelkõige täitmisele kuuluv kohtulahend) ja kohtutäituri kinnitus (tõend), et täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole õnnestunud rahuldada korteriühistu vara arvel.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-62440
58.Ringkonnakohus leiab, et hageja hagi KÜ juhatuse liikmete vastu tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi.
59.TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega.
60.Kuigi juriidilise isiku juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees tulenevalt kahju õigusvastasest tekitamisest. Kolmandate isikute ees vastutavad juriidilise isiku juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu suhtes kolmandate isikute, sh võlausaldajate kaitseks. Hagi aluseks olevatest asjaoludest ei nähtu, et KÜ juhatuse liikmed on rikkunud kaitsenormi, mis on sätestatud konkreetselt juriidilise isiku liikme kaitseks ning mis annaks seetõttu hagejale aluse kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja õiguste rikkumine KÜ juhatuse liikmete poolt ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Menetluskulude jaotus
61.Menetluskulude jaotus hageja hagis KÜ Ööbiku Esimene vastu kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
62.Juhindudes TsMS § 168 lg-st 2 tuleb S.L hagis J.Y, G.P (G.P) ja K.V vastu kahju hüvitamise nõudes jätta S.L menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda ja J.Y, G.P (G.P) ja K.V menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta S.L kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab S.L hagis J.Y, G.P (G.P) ja K.V vastu kahju hüvitamise nõudes menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.