lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-714/2

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-714/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
785
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-714

Määruse kuupäev

29. aprill 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

O.P. kaebus Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja O.P. Vastustaja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

RESOLUTSIOON

Tagastada O.P.kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.O.P. esitas 17. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) tegevuse õigusvastasus. Tartu Täiskasvanute Gümnaasium teatas 5. märtsil 2019. a vastuses kaebaja taotlusele, milles ta soovis täiendkoolitust riigieksamiteks valmistumiseks, et kooli ülesanne ei ole pakkuda täiendkoolitust inimestele, kellel on omandatud keskharidus. Kaebaja ei nõustu TTG vastusega, kuna algselt selgitati talle, et ta ei saa täiendavalt õppida, kuna selleks puuduvad vabad kohad. Kaebaja taotleb ka kohustada TTG direktorit vastama, miks talle on vastatud erinevalt. Kaebaja leiab, et tema õigusi ja inimväärikust on jämedalt rikutud.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada riigieksamiks valmistumise täiendkoolitust. TTG jättis kaebaja taotluse osaleda õppetundides riigieksamiteks valmistumiseks rahuldamata, kuna TTG ülesanne ei ole pakkuda täiendkoolitust inimestele, kellel on omandatud keskharidus (tl 2). Kaebaja palub kaebuse ühe nõudena tuvastada TTG

tegevuse õigusvastasus (I). Kaebuse teise nõudena taotleb O.P. kohustada TTG direktorit teatama, miks ta on õppetundides osalemisest keeldumiste kohta esitanud erinevaid põhjendusi

(II).

I

4.HKMS § 45 lg 2 sätestab tuvastamiskaebuse esitamisel kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebajal välja tuua põhjendatud huvi.
5.Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja peale vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamise tahte välja toonud muid põhjusi. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda akti õigusvastasuses, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma subjektiivsete õiguste kaitsel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. mai 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-09, p 30). Kui kaebaja hinnangul on vastustaja tegevusega talle põhjustatud kahju, siis on tal võimalik esitada kahjunõue. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna siiski õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peaks isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi tulevikus, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3-17-749 (p 11) ja selles viidatud kohtulahendid). Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et esineks reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda ning seda pole võimalik tavapärase järelkontrolli raames kõrvaldada. Kaebajal puudub seetõttu ilmselgelt kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks.
6.Kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja võimaldaks tal osaleda riigieksamiks valmistumise õppetundides, mistõttu on efektiivsemaks vahendiks kohustamiskaebus. Üksnes TTG tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajat saavutada seda eesmärki. Käesoleval juhul ei pea kohus siiski vajalikuks suunata kaebajat kohustamisnõude esitamisele. Kohtu hinnangul ei saavutaks kaebaja kohustamisnõudega enam kaebuse eesmärki, kuna osad riigieksamid on juba toimunud ning kaebuse menetlemise lõpuks on kõigi riigieksamite tegemise tähtaeg lõppenud. Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kohustamisnõudega oleks võimalik saavutada praegusel juhul kaebuse eesmärki, on kohustamisnõudega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine vähetõenäoline, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda täiendkoolitusi seoses riigieksamiteks valmistumisega. Kaebajale on tagatud võimalus osaleda riigieksamitel. Seetõttu ei jäta kohus kaebust käiguta ja tagastab kaebuse.
7.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb selle nõude osas HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. II
8.Halduskohus on seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus vastustaja direktori kohustamiseks vastata kaebaja küsimustele soovitud viisil. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest tulenevalt on selgitustaotluse adressaadil küll vastamiskohustus, ent see ei tähenda, et kaebaja saaks esitada nõudmisi seoses

vastuse sisuga. Kaebuses ei ole kaebaja väitnud, et vastustaja jättis tema selgitustaotlusele vastamata. Kaebaja leiab üksnes, et TTG ei ole talle antud küsimuses vastanud selgelt ja ühetaoliselt. Kohus leiab, et halduskohtule esitatava kaebusega ei saa kaebaja nõuda, et haldusorgan vastaks tema taotlusele tema poolt soovitud viisil või sisuga.

9.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal HKMS § 44 lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus nõuda Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi kohustamist vastama kaebaja taotlusele tema poolt soovitud viisil ning kohus tagastab kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja