Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.11.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-4694
Tsiviilasi
Pindi Kinnisvara OÜ hagi Osaühing Sholas vastu leppetrahvi 27 000 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.07.2016 otsus
Tsiviilasja hind 29 577,42 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse Pindi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus liigid Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant): Pindi Kinnisvara OÜ (registrikood esindajad 10677258, asukoht Tartu mnt 16, 10117 Tallinn), lepinguline esindaja XX Kostja (vastustaja): Osaühing Sholas (registrikood 12839127, asukoht Staadioni 6-3, Kehtna alevik, 79001 Rapla maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19.07.2016 otsus ja teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Osaühingult Sholas leppetrahv 13 500 eurot Pindi Kinnisvara OÜ kasuks.
3.Välja mõista Osaühingult Sholas 23.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 923,74 eurot Pindi Kinnisvara OÜ kasuks.
4.Välja mõista Osaühingult Sholas viivis alates 24.11.2016 kuni põhinõude 13 500 euro täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras Pindi Kinnisvara OÜ kasuks.
5.Kohustada Osaühingut Sholas täitma ärisaladuse hoidmise kohustust vastavalt 26.06.2012 maaklerteenuse osutamise lepingu punktile 4.1 ja 30.06.2015 maaklerteenuse osutamise lepingu muutmise ja loovutamise kokkuleppele kuni 15.11.2018.
6.Rahuldada Pindi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pindi Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 24.03.2016 Harju Maakohtule hagi Osaühing Sholas vastu leppetrahvi 27 000 euro ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja, kelle majandus- ja kutsetegevuseks on kinnisvaratehingute vahendamine ja kinnisvara hindamine, 26.06.2012 maaklerteenuste osutamise lepingu OÜ-ga Tõnisson ja Partnerid (I kd tl 14-18). OÜ-d Tõnisson ja Partnerid esindas lepingu sõlmimisel ettevõtte seaduslik esindaja AL. 30.06.2015 sõlmiti kolmepoolne lepingu muutmise ja loovutamise kokkulepe, mille alusel loovutas OÜ Tõnisson ja Partnerid lepingust tulenevad õigused ja kohustused juriidilisele isikule OÜ-le Sholas. Maaklerteenuse osutamise lepingu p–de 1.1 ja 1.2 kohaselt kohustus kostja sõlmima hageja nimel lepinguid kinnisvaraobjektidega teostatavate tehingute vahendamiseks ning osutama eksperthinnangute koostamise teenust.
3.Maaklerteenuse osutamise lepingu p 4.1 järgi kohustus kostja lepingu kehtivuse ajal ja kolme aasta jooksul pärast lepingu lõppemist hoidma hageja ärisaladust, milleks on hagejaga seonduv tehnoloogiline ja äriline teave (sealhulgas klientidega seonduv teave), mis ei ole üldiselt kättesaadav ning mille avaldamine võib kahjustada hageja majanduslikke huve või tekitada kahju tellijatele. Lepingu p 4.4 järgi kohustus kostja tagama ja vastutama, et tema juhtorgani liikmed, töötajate esindajad, tütar- ja sidusettevõtjad, nende juhtorganite liikmed, töötajad või muul viisil kostja poolt otseselt
või kaudselt kontrollitud isikud, kes hagejale vahetult teenust osutavad, tegutsevad kooskõlas lepingu eesmärkidega ning täidavad lepingu p 4 nimetatud ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsi osutamise keeldu. Eelnimetatud isikute rikkumine omistatakse kostjale. Lepingu p 4.5 alusel maksis hageja kostjale ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest tasu 8% kostja poolt hageja nimel sõlmitud kinnisvaratehingutelt arvestuskuus laekunud käibemaksuta summalt. Lepingu p 4.5 on fikseeritud ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise eest ettenähtud sanktsioon, s.o leppetrahv 3000 eurot iga rikkumise fakti kohta. Lisaks leppetrahvile kohustus kostja hüvitama nimetatud rikkumistega tekitatud kahju. 11.11.2015 sõlmisid pooled maaklerteenuse osutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt lõppes lepingu kehtivus 16.11.2015.
4.2015. aasta detsembris sai hagejale teatavaks, et kostja ainuomanik ja seaduslik esindaja AL asus lepingulisse koostöösuhtesse hagejaga konkureeriva juriidilise isikuga Nord Property OÜ, kelle põhitegevuseks on äriregistri järgi kinnisvarabüroode tegevus. 29.12.2015 seisuga oli Nord Property OÜ veebilehel kostja seadusliku esindaja AL avaldatud alljärgnevate, hagejaga eelneva koostöö ajal lepingulistes suhetes olnud klientide ja kostja seadusliku esindaja poolt hallatavate kinnisvaraobjektide müügikuulutused:
Nr Objekti aadress
Objekt
Pärnu mnt 28, Märjamaa alev Majaosa Lasteaia 2-9, Kehtna alevik Korter Raikküla vald, Ummaru küla, Roosna Maja Sõpruse põik 6-7, Prillimäe Korter alevik, Kohila vald Märjamaa vald, Kohtru küla, Kople Maja Kodunurk -5, Raikküla, Raikküla Korter vald Viljandi mnt 2-19, Kehtna alevik Korter Jõe tn 2-2, Rapla linn Korter Välja tn 4-46, Rapla linn Korter
KOKKU
Tehin g Müük Müük
Tehinguhind Pindi KV OÜ objekt € 32 000 jah € 14 900 jah
Müük Müük
€ €
90 000 jah 27 000 jah
Müük Müük
€ €
9 900 jah 18 950 jah
Müük Müük Müük
€ € € €
13 000 jah 31 900 jah 22 900 jah 260 550
5.Eelnimetatud kinnisvaraobjektide müügikuulutused olid avaldatud ka hageja ja kostja vahelise maaklerteenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal hageja veebilehel ja hageja poolt avaldatuna erinevates veebiportaalides. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingu p-st 4.1 tulenevat hageja ärisaladusena kvalifitseeritava info (kliendiandmed, kinnisvaraobjektid) mitteavaldamise kolmeaastast kohustust ning avaldanud selle info hageja konkurendiks oleva äriühingu Nord Property OÜ veebilehel. Eelnimetatud teoga andis kostja hageja ärisaladusena kvalifitseeritava info konkurendi valdusesse. Kostja on avaldanud hageja
konkurendi veebilehel hagejaga lepingulises suhtes oleva kliendiga seonduva 31 kinnisvaraobjekti müügi- ja üürikuulutust ega lõpetanud eelnimetatud müügikuulutuste avaldamist ka hageja vastavasisulise nõude saamisel.
6.Arvestades iga rikkumise fakti kohta kohaldatavat leppetrahvi nõuet 3000 eurot, kujuneb leppetrahvi nõudeks 87 000 eurot. Hageja tasaarvestab leppetrahvi nõudega kostja nõuded hageja vastu summas 1033,34 eurot ja vähendab arvestusliku leppetrahvi nõuet summani 27 000 eurot, mille palub kostjalt hageja kasuks välja mõista. Pooltevahelisest lepingust tulenevalt lasub kostjal hageja ärisaladuse hoidmise kohustus kuni 15.11.2018. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates 16.01.2016 (tl 64-67). Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 403,92 eurot (27 000 (leppetrahvi nõue) x 0,022% (viivise määr) x 68 (viivitatud päevade arv). Samuti palub hageja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ning hageja ja OÜ Tõnisson ja Partnerid vahel 26.02.2012 sõlmitud maaklerteenuse osutamise lepingust ning 30.06.2015 sõlmitud maaklerteenuse osutamise lepingu muutmise ja loovutamise kokkuleppest tulenevat Pindi Kinnisvara OÜ ärisaladuse hoidmise kohustuse nõuetekohast täitmist kuni 15.11.2018. Kostjate vastuväited hagile
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on ajanud segamini konkurentsi osutamise keelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse. Kuivõrd konkurentsikeeld pärast lepingu lõppemist ei kehti, on hageja püüdnud tuletada ja omistada kostjale ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise.
8.Kostja on seisukohal, et ärisaladus ei saa olla avalik info, mis oli avaldatud hageja veebilehel. Seega on välistatud, et sellise info avaldamine kolmanda isiku veebilehel oleks ärisaladuse rikkumine. Klientidega seonduva teabe avaldamist ei saa ärisaladuse avaldamise keelu rikkumisena käsitleda ka seetõttu, et AL ise suhtles klientidega ning oli kohustatud neid teavitama, et tema enam maaklerteenust ei osuta.
9.Hagis nimetatud kinnisvaraobjektide omanikud olid vabad otsustama, keda nad volitavad oma kinnistut müüma ning konkreetsel juhul osutus müüjaks kolmas isik Nord Property OÜ. Kinnisvara müügikuulutusi ei saa avaldada ilma, et vastava objekti müüjaga oleks sõlmitud maaklerleping. Hagist järeldub, et Nord Property OÜ on kinnisvaraomanikega maaklerlepingud sõlminud. Kostjale teadaolevalt on hagi p 2.15 nimetatud kinnistute omanikud ise lõpetanud maaklerlepingu hagejaga ning objektid olid hageja kodulehelt maha võetud enne kui kolmas isik 29.12.2015 kuulutused avaldas. Hageja poolt viidatud kinnisvaraobjektide omanikud on esitanud oma kontaktandmed hageja konkurendile ise, kui nad avaldasid soovi müüa oma kinnisvara Nord Property OÜ kaudu.
10.Hagist ei ole võimalik aru saada, millist 31 kinnisvaraobjekti hageja silmas peab, kuna viidatud on üheksale objektile. Juhul, kui mingil põhjusel peaks kohus pidama kostjapoolset lepingu rikkumist tõendatuks, palub kostja VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada väljamõistetavat leppetrahvi oluliselt ja mõistliku suuruseni. Hageja nõue on olulises disproportsioonis hageja kahjuga ja kostjale makstud ärisaladuse hoidmise tasuga. Leppetrahvi summa saaks olla võrdne maaklertasu suurusega iga konkreetse objekti puhul. Esimese astme kohtu otsus
11.Pärnu Maakohtu 19.07.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 1227,60 eurot.
12.Maakohus põhjendas, et konkurentsiseaduse § 63 lg 1 järgi loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja –protsesside, tarneallikate, ostumüügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hindamisstruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave.
13.Kohus nõustus kostja seisukohaga, et seadusest ega lepingust tulenevalt ei ole võimalik hageja enda poolt avaldatud ja avalikustatud teavet, s.o kinnisvaraobjektide müügikuulutusi, käsitleda hageja ärisaladusena. Ka klientide isiku- ja kontaktandmed ei ole ole kohtu hinnangul kinnisvarafirma ärisaladus ehk ettevõtlusega seotud spetsifiiline teave, mille avalikustamine võib ettevõtja huve kahjustada. Kliendid on vabad otsustama, kellele nad oma isiku- ja kontaktandmeid avaldavad ning millises ulatuses on teenusepakkujad õigustatud neid kasutama või avalikustama. Kinnisvara müügiga tegeleva firma vahetamisel on kliendid uue lepingu sõlmimisel eelduslikult avaldanud oma andmed ise. Kui kostja seaduslik esindaja on kellegi isikuandmeid edastanud või avalikustanud isiku tahte vastaselt, on nõudeõigus kostja vastu eelkõige nimetatud isikul.
14.Kohus nõustus kostjaga ka selles osas, et ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisest tulenev nõue kostja vastu on ilmselgelt otsitud ning põhjustatud asjaolust, et konkurentsikeeld pärast lepingu lõppemist ei kehti. Kinnisvarafirmadel tuleks maaklerteenuse osutamise lepingute koostamisel läbi mõelda, kas ja kuidas oleks võimalik tagada, et lepingu lõpetanud maakler senise tööandja kliente n-ö kaasa võtta ei saaks.
15.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud hageja. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikulust summas 1227,60 eurot. Hageja kostja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et kostja õigusabikulude suurus on proportsioonis esindaja poolt tehtud töö hulga ja kvaliteediga ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1227,60 eurot. Apellatsioonkaebus
16.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks, alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja arvates on maakohus tõlgendanud ebaõigesti poolte vahelises lepingus reguleeritud ärisaladuse sisu ja lepingust kostjale tulenevat lepingu täitmise kohustust ning käsunduslepingust kostjale tulenevat saladuse hoidmise kohustust. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, et hageja enda poolt avaldatu ja avalikustatud teavet (s.o kinnisvaraobjektide müügikuulutusi) ei ole võimalik käsitleda hageja ärisaladusena. Lisaks ei ole kohtu hinnangul klientide isiku- ja kontaktandmed kvalifitseeritavad hageja ärisaladusena ehk ettevõtlusega seotud spetsiifilise teabena, mille avalikustamine võib kahjustada ettevõtja majandushuve.
18.Kostja kasutas hageja nimel kolmandate isikutega lepingute sõlmimisel hageja loodud tehnilisi võimalusi, sh programmi Scoro, fotoaparaati ja hageja rahalisi vahendeid (objektide müügiportaalides avaldamise tasu, turunduskulu). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ja hageja vahelise lepingu lõppemise järgselt asus kostja lepingulisesse suhtesse hageja konkurendi Nord Property OÜ juurde. Nord Property OÜ põhitegevusalaks on sarnaselt hagejale kinnisvarabüroode tegevus (EMTAK kood 68311). Arvestades asjaoluga, et hageja majandustegevus kvalifitseerub konsultatsioonivaldkonnaks, kus peamiseks ärisaladuseks ja varakogumiks on ettevõttele tulu toovad ettevõtte kliendid, siis on ka igati mõistetav, et hageja mõistlikuks ja õiguspäraseks huviks on kliendisuhte jätkamine olukorras, kui klientidega lepingu raames tegelenud koostööpartner poolte vahelise lepingu lõpetab ja asub lepingulisesse suhtesse hageja konkurendi juurde.
19.Hagejal on võimalik lepingulise koostöösuhte lõpetanud koostööpartneri/maakleri poolt teenindatud kliendid anda üle teenuse jätkuvaks osutamiseks kellelegi teisele hageja koostööpartnerile/maaklerile. Hageja hinnangul ei ole mõeldav ja majanduslikult mõistlik olukord, kus koostööpartneri või näiteks müügitöötaja lepingu lõpetamisega kaasneb hageja klientide „kaaperdamine“ kui täiesti mõistetav ja tavapärane tegevus. Kohus on jätnud täielikult hindamata kliendibaasina kvalifitseeritud info majandusliku mõju ja tähtsuse hageja kui äriühingu jaoks, kelle müügitulu tekib klientide kinnistute müügitehingute/üüritehingute vahendamisest saadavatest rahalistest vahenditest.
20.Hageja jaoks on klientidega seonduv info kvalifitseeritud ärisaladusena põhjusel, et müügikuulutuse avaldamisega seonduvalt teostatakse mitmeid toiminguid sh kinnistu esialgse turuhinna määramine, maaklerilepingu sõlmimine, objekti turundamisega seonduvad turundustegevused ja kui konkreetse kinnistuga seonduvat müügitulu maakleri/koostööpartneri tegevuse tõttu jääb saamata põhjusel, et maakler/koostööpartner liigub uute väljakutsete otsimisel konkureerivasse ettevõttesse, siis ei ole hagejal võimalik tehtud kulutusi müügitegevusest saadavate rahaliste vahendite arvelt katta ning hageja on saanud koostööpartneri/maakleri tegevuse tõttu otsest varalist kahju.
21.Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja tegevusele lähtuvalt konkurentsiseadusest, sh kõlvatu konkurentsi sätetest. Klientidega seotud informatsiooni puhul tuleb eristada, kas see on või pole avalikkusele kättesaadav (nimed, aadressid või nt erilised vajadused, eelistused, ostuharjumused). Hageja jaoks omab ärisaladusena majandusliku tähendust ja tähtsust klientide nimi, kontaktandmed ja konkreetse kliendi kinnistu suhtes sõlmitud maaklerileping koosmõjus, s.o kliendiandmete kogum, milline info ei ole avalikkusele kättesaadav informatsioon. Kliendiandmete kogum on konsultatsioonivaldkonnas (kinnisvaravahendus) oluline informatsioon, mille ärisaladusena fikseerimine on majanduslikult kriitilise tähtsusega. Hageja klientide andmete kopeerimise ja kolmandate isikute sh hageja konkurendi poolsel taaskasutamisega (kostja tegevuse tulemusena) kaasneb reaalne võimalik oht hageja konkurentsivõimele ning hageja jääb seetõttu õigustamatult ilma loodetud müügitulust.
22.Kostja rikkus hagejaga sõlmitud käsunduslepingut ning kasutas hagejaga sõlmitud lepingu kehtivuse ajal hageja nimel loodud kliendikontakte sh kliendiandmeid (kliendi nimi, e-post ja isiklik telefoninumber, kliendi ja hageja vahelise maaklerilepingu sisu, sh kliendi tahe temaga seonduva kinnisasja müügi- või üürisoov, maakleritasu suurus, maaklerilepingu kehtivuse tähtaeg jms). Kinnistute andmed on küll avalik info, kuid mitte ühegi hageja esitatud kuulutuse juures ei ole avaldatud konkreetse kinnistu omaniku andmeid. Kõikide kuulutuste puhul on kontaktisik konkreetne hageja esindaja
(maakler). Hageja oli õigustatult huvitatud, et klientide andmed ei satuks kolmandate isikute valdusesse. Seega ei ole asjakohane asuda seisukohale, et müügikuulutuse avaldamisel ei lasu hagejal teenuse osutajana (kliendil käsundi saanud isikuna) kohustust mitte avaldada kinnistu omanikuga sõlmitud maaklerilepingu sisu, kliendi kontakte vms.
23.Usutavad ei ole kostja poolt esitatud seisukohad, et kliendid soovisid ise koostöölepingud hagejaga lõpetada ja jätkata oma kinnisasjade müüki Nord Property OÜ vahendusel. Kostja kasutas ära ja kuritarvitas hageja ärisaladusena kvalifitseeritavat konfidentsiaalset infot (kliendiandmete kogumit) konkurentsiseaduse (KonkS) § 52 lg 1 mõistes. Kostja avaldas hageja konkurendi veebilehel hagejaga sõlmitud lepingu kehtivuse ajal kostja seadusliku esindaja poolt hageja fotoaparaadiga tehtud fotosid, vähendades marginaalselt kinnistute müügihinda, milline tegevus ilmselgelt ei olnud kinnistute omanike mõistlikes majandushuvides. Kõlvatuks konkurentsiks KonkS § 50 lg 1 p 2 järgi on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sh konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine. Praegusel juhul tuleb hinnata, kas kostja sai seadusevastaselt hageja konfidentsiaalse teabe ja kasutas seda iseenda või hageja konkurendi majandushuvides. Samuti tuleb hinnata, kas teave, mille kostja väidetavalt sai, oli konfidentsiaalne.
24.Konfidentsiaalse teabe mõiste ei ole konkurentsiseaduses selgelt sisustatud. Konfidentsiaalse teabe mõiste sisustamisel saab kasutada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi TRIPS-leping), millega Eesti Vabariik ühines 13.11.1999, artiklit 39. Hageja kliendiandmeid sisaldav andmebaas Scoro sisaldas klientide esindajate mobiiltelefonide numbreid ja sünnipäevi, mis on hageja jaoks konfidentsiaalne teave oma klientide kohta TRIPS-lepingu art 39 p 2 mõttes. Sellisel teabel on kaubanduslik väärtus (TRIPS-lepingu art 39 p 2 ap b), selle üksikud nimetatud detailid on saanud teabe omajale teatavaks vaid oma lepinguliste suhete tulemusena (TRIPS-lepingu art 39 p 2 ap a) ning see on kaitstud sellega, et sellele teabele on juurdepääs vaid hageja lepingulistel koostööpartneritel (TRIPS-lepingu art 39 p 2 ap c). Seega on tuvastatud KonkS § 52 lg-s 1 nimetatud kõlvatu konkurentsi osutamine. Kostja rikkus eelnimetatud kliendiandmete kasutamisega hagejaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevat keeldu.
25.Kohus on rikkunud tõendite igakülgse hindamise kohustust (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2), otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8)
26.Hageja esitas vastuväited ka temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludele. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele kulunud lepingulise esindaja kulu kohtupraktikas ei hüvitata. Vastustaja seisukoht
27.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud apellatsioonkaebuses uusi väiteid. Hageja ei ole varem tuginenud sellele, et kliendiandmeid hoitakse Scoro programmis ja et see andmebaas sisaldas hageja klientide esindajate mobiiltelefonide numbreid ja sünnipäevi. Samuti on hageja esitanud uusi ja tõele mittevastavad väiteid. Kostja ei ole avaldanud hageja konkurendi veebilehel hagejaga sõlmitud lepingu kehtivuse ajal ühtegi müügikuulutust. Kostja tegi alati fotosid enda isikliku fotoaparaadiga ega kasutanud selleks hageja fototehnikat. Hageja ei saanud ka kostjalt konfidentsiaalset teavet ega avaldanud seda kolmandatele isikutele. Samuti
ei ole kostja osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi. Maakohtus ei toonud hageja ka konkurentsikeelu rikkumise väidet. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kolleegium on seisukohal, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme, sh tõendite igakülgse hindamise (TsMS § 232 lg 1) ja otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Maakohus ei ole hageja nõuet õiguslikult kvalifitseerinud ega ole määratlenud nõude rahuldamise eeldusi. Maakohtul oli kohustus kohaldada õigust ise ka poole taotluseta ning poolte esile toodud faktilised asjaolud õiguslikult kvalifitseerida (vt nt RKTKo 3-2-1-79-16, p 12). Samuti on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja hinnanud tõendeid puudulikult, leides, et kinnisvaraobjektide müügikuulutusi ega hageja klientide isiku- ja kontaktandmeid ei ole võimalik käsitleda hageja ärisaladusena. Ringkonnakohtul on võimalik teha asja maakohtule tagasi saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 13 500 eurot, otsuse tegemise 23.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 923,74 eurot ja lisanduv viivis TsMS § 367 alusel alates 24.11.2016 kuni põhinõude 13 500 euro täitmiseni. Samuti tuleb rahuldada hageja nõue kohustada kostjat täitma ärisaladuse hoidmise kohustust kuni 15.11.2018. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
29.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - AS Pindi Kinnisvara (hageja õiguseellase) ja OÜ Tõnisson ja Partnerid vahel on sõlmitud 26.06.2012 maakleriteenuste osutamise leping (I kd tl 14-18); - AS Pindi Kinnisvara, OÜ Tõnisson ja Partnerid ja Osaühingu Sholas vahel on sõlmitud 30.06.2015 maakleriteenuse osutamise lepingu muutmise ja loovutamise kokkulepe (I kd tl 23); - 11.11.2015 sõlmisid AS Pindi Kinnisvara ja Osaühing Sholas maaklerteenuse osutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt on lepingu kehtivuse viimaseks päevaks 15.11.2015 (I kd tl 28); - 26.06.2012 ja 30.06.2015 lepingust tulenevalt oli Osaühing Sholas kohustatud lepingu kehtivuse ajal ja kolme aasta jooksul pärast lepingu lõppemist hoidma AS Pindi Kinnisvara ärisaladust, milleks on AS-iga Pindi Kinnisvara seonduv tehnoloogiline ja äriline teave (sealhulgas klientidega seonduv teave), mis ei ole üldiselt kättesaadav ning mille avaldamine võib kahjustada hageja majanduslikke huve või tekitada kahju tellijatele (I kd tl 16, 23); - AS Pindi Kinnisvara on tasunud Osaühingule Sholas tasu ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest; - Osaühingu Sholas asutaja, osanik ja ainus juhatuse liige on AL (I kd tl 113); - AL on asunud AS-ist Pindi Kinnisvara tööle kinnisvaramaaklerina Nord Property OÜ-sse (I kd tl 68, 104, 105); - OÜ Pindi Kinnisvara põhitegevusalaks on kinnisvarabüroode tegevus (I kd tl 26); - Nord Property OÜ põhitegevusalaks on kinnisvarabüroode tegevus (I kd tl 30); - Nord Property OÜ on pakkunud müügiks sama kinnisvara, mida eelnevalt on pakkunud müügiks AS Pindi Kinnisvara (I kd tl 106-113)
30.Ringkonnakohtu hinnangul on poolte vahel lepinguline suhe, mis vastab käsunduslepingule võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
31.VÕS § 625 lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. VÕS § 625 lg 2 kohaselt pärast käsunduslepingu lõppemist säilib käsundisaajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks.
32.Eelnimetatud ärisaladuse hoidmise regulatsioonile käsunduslepingu puhul vastab ka pooltevaheline kokkulepe (26.06.2012 lepingu punkt 4.1), mille kohaselt oli kostjal kohustus lepingu kehtivuse ajal ja kolme aasta jooksul pärast lepingu lõppemist hoida hageja ärisaladust, milleks on hagejaga seonduv tehnoloogiline ja äriline teave (sealhulgas klientidega seonduv teave), mis ei ole üldiselt kättesaadav ning mille avaldamine võib kahjustada hageja majanduslikke huve või tekitada kahju tellijatele. Lisaks pidi kostja lepingu p 4.4 järgi tagama ja vastutama, et tema juhtorgani liikmed, töötajate esindajad, tütar- ja sidusettevõtjad, nende juhtorganite liikmed, töötajad või muul viisil kostja poolt otseselt või kaudselt kontrollitud isikud, kes hagejale vahetult teenust osutavad, tegutsevad kooskõlas lepingu eesmärkidega ning täidavad lepingu p 4 nimetatud ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsi osutamise keeldu. Eelnimetatud isikute rikkumine omistatakse kostjale.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja müügikuulutused ja kliendiandmed on ärisaladus, mille hoidmise kokkulepe oli pooltel tulenevalt 26.06.2012 maaklerteenuse osutamise lepingu punktist 4.1. Maakohus on KonkS § 63 lg 1 rakendades jõudnud järeldusele, et kinnisvaraobjektide müügikuulutused ega hageja kliendiandmed ei ole ärisaladus. Kolleegiumi maakohtuga ei nõustu.
34.KonkS § 63 lg 1 kohaselt ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Riigikohus on selgitanud, et ehkki eeltoodud säte on suunatud Konkurentsiameti ametnikele, annab loetelu üldise ülevaate ettevõtja võimalike ärisaladuste kohta (RKTKo 3-2-1-103-08, p 20).
35.Lisaks KonkS § 63 lg-le 1 on ärisaladuse mõiste ja selle avaldamise õiguspärasuse või õigusvastasuse kindlakstegemisel võimalik arvestada ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) (RT II 1999, 22, 123) sätteid. Konkurentsiseaduse konfidentsiaalse informatsiooni mõiste avamisel on võimalik kasutada TRIPS-lepingu artikkel 39 punkti 2. Artikkel 39 punkt 2 on sõnastatud järgmiselt: "Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate
kaubandustavadega, tingimusel et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas." (RKTKo 3-2-1-103-08, p 20).
36.Riigikohus on selgitanud, et poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid (vt nt RKTKo 3-2-1-102-14, p 18; 32-1-19-14, p 19). Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte kokkulepet konkurentsi ja ärisaladuse osas tuleb tõlgendada, arvestades kinnisvarabüroo toimimise põhimõtet ja seda, milline info omab ärisaladusena majanduslikku tähendust.
37.Kolleegiumi hinnangul tuleb hageja kui kinnisvarabüroo tegevusvaldkonda arvestades käsitleda kinnisvara müügikuulutusi ja hageja kliendiandmeid ühe komplektina. Kinnisvara kuulutust avaldades kasutab kinnisvara vahendaja andmeid kliendilt, kellega kinnisvara vahendajal on leping pakkumaks kliendi kinnisvara müügiks või üüriks. Ilma kliendilt andmeid saamata ei ole kinnisvarabüroo tegevus võimalik ja seeläbi võimalik oma ärilisi eesmärke saavutada. Samas kliendi andmeid müügikuulutuse juures ei avalikustata, mis nähtub ka kohtule esitatud müügikuulutustelt (vt nt I kd tl 43-46, maja müügikuulutus Roosna, Raikküla vald). Kliendi andmed on teada üksnes kinnisvarabüroole, kes pakub kliendi kinnisvara müügiks või üüriks. Seega saab kliendi andmeid pidada hageja ettevõtlusega seotud spetsifiiliseks teabeks, mille avalikustamine võib hageja huve kahjustada.
38.Poolte konkurentsi osas sõlmitud kokkuleppest saab järeldada, et nende sooviks oli piirata kostja õigust konkureerida hagejaga nendevahelise lepingu sõlmimise ajal. Ärisaladuse hoidmise kohustuse sätestamise osas saab lepingut mõista selliselt, et ärisaladuse hoidmise eesmärgiks oli tagada, et lepingu kehtivuse ajal ja 3 aasta jooksul pärast lepingulise suhte lõppemist ei saaks kostja kasutada kliendiinfot, mis sai temale teatavaks koostöö ajal hagejaga. Seejuures ei välista selline ärisaladuse hoidmise kokkulepe kostja edaspidist (s.o pärast pooltevahelise lepingu lõppemist) konkureerimist hagejaga, sest kostjal on võimalik pakkuda kinnisvara hindamise ja maakleri teenuseid uutele klientidele. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et hageja nõue on otsitud ja põhjustatud soovist takistada kostja ja hageja samal alal tegutsemist pärast lepingu lõppemist. Ärisaladuse hoidmise kohustuse sätestamine tagabki kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul seda, et kostja ei saaks pärast lepingu lõppemist hageja kliente üle võtta.
39.Eeltoodust tulenevalt saab kolleegiumi hinnangul pidada hageja avaldatud kinnisvara kuulutusi ja kliendiandmeid kompleksselt hageja ärisaladuseks, mille hoidmise kohustus on kostjal tulenevalt 26.06.2012 maakleriteenuse osutamise lepingu punktist 4.1. ja tulenevalt 30.06.2015 maakleriteenuse osutamise lepingu muutmise ja loovutamise kokkuleppest. Järgnevalt hindab kolleegium, kas kostja on rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust.
40.Hageja peab kostjapoolseks ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks seda, et kostja ainuosanik ja juhatuse liige AL avaldas pärast hageja ja kostjavahelise lepingu lõppemist
Nord Property OÜ töötajana Nord Property OÜ kodulehel müügikuulutused nende kinnisvaraobjektide kohta, mis olid Annika Linnamäe hallata hagejaga eelneva koostöö ajal. Samad kinnisvara kuulutused olid varem avaldatud hageja veebilehel ja erinevates veebiportaalides. Kostja on väitnud, et kostja ei ole avaldanud Nord Property OÜ-le ärisaladust (I kd tl 160 p 8.6).
41.Kostja arvates välistab tema vastutuse asjaolu, et kliendid on ise vabad otsustama, kellele nad oma isiku- ja kontaktandmed annavad ja kellega sõlmivad maakleriteenuse osutamise lepingu. Kolleegium kostja seisukohaga ei nõustu. Klientidele ei saa ette heita seda, et nad reageerivad maakleripoolsele töökoha vahetusele kinnisvarabüroo vahetamisega. Samas ei ole kolleegium hinnangul usutav see, et kliendid tahtsid ise lõpetada maakleriteenuse osutamise lepingu ja sõlmida uue lepingu teise teenuse osutajaga. Info kliendi ja tema kinnisvara kohta oli kostjale teada tulenevalt hagejaga sõlmitud lepingu täitmisest. Väljaspool hageja ja kostjavahelist lepingust ei võinud kostja seda infot kasutada. Kostja vastuse kohaselt on AL ise suhelnud kliendiga ja teavitanud, et tema ei ole enam hageja kontaktisik maakleriteenuse osutamisel. Selline tegevus on etteheidetav maaklerile, mitte aga klientidele, kes otsustavad vahetada kinnisvarabürood.
42.Lepingu punktist 4.4 saab järeldada, et ärisaladuse hoidmise kohustus laienes ka ALle, kes oli vahetu teenuse osutaja Nord Property OÜ-s. Kostjale saab omistada AL tegevuse vastavalt TsÜS §-le 132. Seega saab ülaltoodust tulenevalt asuda seisukohale, et kostja on rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Kostja vastutab ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest lepinguõiguslikult VÕS § 619, § 625 lg 1 ja 2, § 76 lg 1, § 100 alusel. Alternatiivselt oleks kostja vastutus võimalik ka deliktiõiguslikul alusel VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8 ning § 1054 lg 2 kohaselt. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja on tuginenud nõude esitamisel ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisele, siis puudub vajadus hinnata, kas kostja on osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi.
43.Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega seonduvalt on hageja esitanud lepingu täitmise nõude (s.o kohustada kostjat täitma ärisaladuse hoidmise kohustust kuni 15.11.2018) ja leppetrahvi ning viiviste nõude. Lepingu punktis 4.5 on fikseeritud ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise eest ettenähtud sanktsioon, s.o leppetrahv 3000 eurot iga rikkumise fakti kohta. Lisaks leppetrahvile kohustus kostja hüvitama nimetatud rikkumistega tekitatud kahju. Kostja on palunud leppetrahvi suurust vähendada, sest hageja nõue ei ole kooskõlas hageja kahjuga. Kolleegium nõustub kostjaga. Hageja leppetrahvi nõue tuleb vastavalt lepingu punktile 4.5 ja VÕS § 158 lg-le 1 rahuldada osaliselt, vähendades leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel 50% võrra ehk 13 500 euroni.
44.Riigikohus on selgitanud, et kohus saab sekkuda leppetrahvi suuruse muutmisesse üksnes võlgniku taotlusel. Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga. Kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (vt nt RKTKo 3-2-1-66-05, p-d 16, 17 ja 24; 3-2-1-132-12, p 12).
45.Esmalt kolleegium märgib, et pooltevaheline kokkulepe selle kohta, et pooled leppisid lepingu punktis 4.5 kokku kostja tasuna ärisaladuse hoidmise ja konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest 8% kostja poolt hageja nimel sõlmitud kinnisvaratehingutelt arvestuskuus laekunud käibemaksuta summalt, ei välista
iseenesest leppetrahvi nõudmist tasu ületavas osas. Küll aga nõustub ringkonnakohus kostjaga, et leppetrahvi nõudmine summas 27 000 eurot ei ole kooskõlas hagejale tekkinud kahjuga ka pärast hagejapoolset leppetrahvinõude vähendamist. Ringkonnakohus vähendab VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi 50% võrra, arvestades ärisaladuse hoidmise eest makstud tasu suurust (8% hagejale kinnisvaratehingutelt laekunud käibemaksuta summalt kuus), hageja ja kostja vahel kokkulepitud teenustasust (maaklerilepingute puhul 42% hagejale tasudena laekunud käibemaksuta summalt kuus) ning sellest, et müügikuulutustes kajastatud kinnisvara pakkumise hinnad ei kajasta kinnisvara müügi tehingu väärtust. Hageja ei ole ka tõendanud, et tema kahju ühe kinnisvaraobjekti kohta oleks suurem.
46.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ning TsMS §-le 367 kuuluvad rahuldamisele ka hageja viivise nõuded. Arvestades leppetrahvi summat 13 500 eurot, on sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi 16.01.2016 kuni 23.11.2016 eest kokku 923,74 eurot. Viivise arvestus on järgmine: - perioodil 16.01.2016 - 30.06.2016 viivisemäär 8,05% aastas, 0,021995% päevas, järelikult viivis 167 päeva eest summalt 13 500 eurot on 495,87 eurot; - perioodil 01.07.2016 - 22.11.2016 viivisemäär 8% aastas, 0,021858% päevas, järelikult viivis 145 päeva eest summalt 13 500 eurot on 427,87 eurot.
47.Kuna kostja on rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust, on põhjendatud VÕS § 619, § 625 lg 1 ja 2 ning § 76 lg 1 alusel hageja nõue kostja kohustamiseks täitma ärisaladuse hoidmise kohustust kuni 15.11.2018.
48.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ja hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust. Hageja põhinõue oli 27 000 eurot. Hagi rahuldatakse põhinõude 13 500 euro ulatuses, s.o 50% ulatuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. Kuna ringkonnakohus on oluliselt muutnud maakohtu otsuse lõppjäreldust ja menetluskulude jaotust, siis TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes arvestades ei määra ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks (vt ka RKTKo 3-2-1-142-15, p 22). Menetluskulude kindlaksmääramine toimub TsMS § 177 lg 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 10.05.2017 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-4694 osas, millega ringkonnakohus hagi rahuldas, ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-4694 on jõustunud osas, millega hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks jäeti osaliselt rahuldamata.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Tagastada kautsjon kassatsioonkaebuses märgitud pangakontole.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.