Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 11.03.2019, Tartu 3-19-155 Nikolai Kaltšuki kaebus Viru Vangla vastu 01.10.2017 sigarettide äravõtmise ja suitsetamise keelamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 20.02.2019. a määrus Nikolai Kaltšuki määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Nikolai Kaltšuk
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Nikolai Kaltšuki riigi õigusabi taotlus apellatsiooniastmes advokaadi saamiseks.
2.Edastada Nikolai Kaltšuki riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Viru Maakohtule osas, milles isik taotleb õigusabi seoses sooviga pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
3.Tagastada Nikolai Kaltšuki määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.02.2019. a määruse peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus eraldas 24.01.2019. a määrusega haldusasjast nr 3-17-1792 N. Kaltšuki kaebuse Viru Vangla vastu 01.10.2017 sigarettide äravõtmise ja suitsetamise keelamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Eraldatud kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-19-155.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 18.02.2019 N. Kaltšuki teade, milles ta märkis, et kogu selle aja, kui kohus venitas, oleks ta pidanud saama suitsetada ning ta nõuab talle tarbimise õigus tagasi andmist.
3.Tartu Halduskohus leidis 20.02.2019. a määruses, et N. Kaltšuki 18.02.2019. a teates märgitut tuleb mõista esialgse õiguskaitse taotlusena, milles kaebaja soovib Viru Vanglas kehtiva suitsetamise keelu kehtivuse peatamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1). Kohus märkis, et kui kohus rahuldaks kaebuse, tähendaks see kaebajale
kahjuhüvitise väljamõistmist, kuid mitte suitsetamise keelu tühistamist. Kohus ei saa hüvitamiskaebuse lahendamise käigus esialgse õiguskaitse korras suitsetamise keelu kehtivust peatada, sest see väljuks põhivaidluse raamidest. Kui kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset kaebaja soovitud viisil, kaitseks kohus kaebaja õigusi suuremas mahus, kui ta saaks seda teha kaebust rahuldades. Selline olukord ei ole lubatav. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, mistõttu jättis selle läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.N. Kaltšuk esitas 01.03.2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.02.2019. a määruse peale. Kaebaja palub määrata talle tasuta riigi õigusabina advokaat praeguses asjas ning ka pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ja teistesse instantsidesse. Määruskaebuse põhjendused: Kohus teatas käesoleva asja eraldamisest haldusasjast nr 3-17-1792, mis on kohatu ja ebaloogiline. Kaebaja soovib saada tagasi õigust suitsetada ning luba teha seda piiramatus koguses ja siseruumides, mitte jalutuskäigul värskes õhus, et lõpeksid vaevused, mida tekitab talle tubakatoodete tarvitamise keeld. Kohtul tuleks määrata talle esialgne õiguskaitse ning väljastada talle suitsetamiseks vähemalt üks suitsupakk päevas ja süütamise seadeldis. Kaebuse osalise tagastamisega ta ei nõustu, kuna halduskohus ise kohustas teda pöörduma vangla poole uuesti samade nõudmistega. Kaebaja on maksejõuetu, ei oma sissetulekuid ega hoiuseid ning ta on kuulutatud pankrotis olevaks asjas nr 2-16-16891.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja riigi õigusabi taotluse advokaadi saamiseks käesolevas asjas (I) ja ka EIK-sse pöördumiseks (II) ning seejärel võtab seisukoha kaebaja määruskaebuse osas (III). I
6.Kaebaja palub võimaldada talle advokaat. Nimetatud taotluse puhul on tegemist riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Kuna taotlus on esitatud määruskaebuses, siis ringkonnakohtu hinnangul soovib kaebaja endale esindaja määramist määruskaebemenetluses.
7.HKMS § 110 lg 1 ls 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. HKMS § 110 lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 110 lg-le 2 tuleb advokaadi õigusabi eest menetlusabi andmise otsustamisel kohaldada HKMS-i 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1. Sellisel juhul isiku majanduslik seisund enam asja otsustamist ei mõjuta.
8.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma ning p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus
on seisukohal, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ning halduskohtule kaebuse, kus on välja toodud nii nõue kui taotlused, samuti asjakohased elulised asjaolud, millega seoses kaebaja nõude on esitanud. Kuna halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), siis on kohtu ülesandeks tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning menetlusosalise juhendamine, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu esitamata. Kohtute infosüsteemi andmetel võttis halduskohus 12.09.2018. a määrusega haldusasjas nr 3-17-1792 kaebaja kaebuse menetlusse muuhulgas kahju hüvitamise nõudes seonduvalt sellega, et 01.10.2017 võeti ära kaebaja sigaretid ega võimaldatud enam suitsetada. Seega on kaebaja esitatud menetlusdokumendid olnud piisavalt arusaadavad selleks, et neid oleks võimalik menetleda. Ka on kaebaja ringkonnakohtule esitanud arusaadava ja mõistetava määruskaebuse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on halduskohtumenetluses osalenud arvukates kohtuasjades. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Kaebaja on esitanud käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohtule ei nähtu esitatud tõenditest ja väidetest, et asjas esineks tungiv avalik huvi.
9.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse apellatsiooniastmes advokaadi saamiseks. II
10.Kaebaja palub ka advokaadi võimaldamist Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja teistesse instantsidesse pöördumiseks. Kuna taotlusest ei selgu, milliseid teisi instantse kaebaja silmas peab, siis jätab ringkonnakohus kaebaja sellekohase taotluse tähelepanuta.
11.RÕS § 37 lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-is ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 2 kohaselt taotlus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi saamiseks esitatakse RÕS § 10 lg 3 kohaselt. RÕS § 10 lg 3 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. RÕS § 10 lg 7 kohaselt kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Seega ei ole ringkonnakohus pädev lahendama kaebaja riigi õigusabi taotlust seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega, vaid eeltoodud osas on taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10 lg-le 3 maakohtu pädevuses. Kuna kaebaja viibib Viru Vanglas, siis edastab ringkonnakohus kaebaja taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule.
12.Eeltoodule tuginedes edastab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule osas, milles isik taotleb õigusabi seoses sooviga pöörduda EIK-i.
III
13.N. Kaltšuk märgib määruskaebuses, et ta ei ole nõus Tartu Halduskohtu 20.02.2019. a määrusega. HKMS § 2 lg 4 teisele lausele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 20.02.2019. a määruse tühistamist, millega halduskohus jättis läbi vaatamata tema esialgse õiguskaitse taotluse. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja määruskaebuse väited seonduvalt haldusasjade eraldamisega ja kaebuses esitatud osade nõuete tagastamisega haldusasjas nr 3-17-1792, kuna need väited ei seondu käesoleva vaidluse esemega. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub N. Kaltšuki määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.02.2019. a määruse peale tagastamisele HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel, sest kaebaja võimalus saavutada määruskaebusega ringkonnakohtus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist on ilmselgelt vähene.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.