2.Mõista Siret Meronenilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 395 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 31.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 1-3), millele Siret Meronen (kostja) esitas 19.04.2016 vastuväite (tl 8). 02.05.2016 määrusega (tl 12) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega. 18.05.2016 esitas hageja kohtule hagi (tl 15-18). Hageja nõue tugineb kostja ja AS Tele2 Eesti vahel 07.10.2003 ja 23.01.2008 sõlmitud lepingutel nr XXX, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja täitnud nõuetekohaselt. Hageja korrigeeris menetluse käigus nõude suurust ja palus kostjalt välja mõista 888.05 eurot, millest 444.05 eurot on põhivõlgnevus ja 444 eurot viivis (tl 85-86). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt esitas AS Tele2 Eesti kostjale perioodil 06.05.2008 – 08.10.2010 arveid kokku summas 885.07 eurot. Kostja tasus arveid kokku 402.86 eurot. 11.12.2015 on AS Tele2 Eesti hagejale loovutanud põhinõude summas 482.21 eurot. Hageja on hagi esitamisel võlasummast maha arvestanud arvetel nr 21511141 ja 21990445 märgitud viivised 2 x 3.83 eurot. Samuti on hageja vähendanud võla sissenõudekulude suurust. 08.10.2010 arvel nr 28777110 on märgitud ebaõigesti võla sissenõudmiskulud, kulude suurus on 178.49 eurot. Seega on hageja põhinõue kostja vastu 444.05 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud lepingus fikseeritud määrast 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt alates 26.10.2010 kuni 18.05.2016, saades võlgnetava viivise suuruseks 1457.38 eurot, mida hageja vähendab 444 euroni. Hageja selgitas vastuses kostja vastuväidetele, et arve nr 21511141 sisu on lahti kirjutatud arve teisel leheküljel, sellelt nähtub täpsemalt, milliste teenuste ja järelmaksude eest on kostjal jäänud tasumata. Tulenevalt järelmaksudest on ka antud arve palju suuremas summas, kui ülejäänud. Hagiavaldusele lisatud arvel nr 48309580 on märgitud kõik kostja poolt tehtud maksed võlgnevuse katteks peale kostjale esitatud viimast arvet nr 28777110. Arve nr 28777110 alusel on kostja võlgnevus kokku 13 848.40 krooni ehk 885.07 eurot. Kostja on teinud makseid võlgnevuse katteks peale arvet nr 28777110 kokku summas 402.86 eurot. Seega arve nr 48309580 alusel on kostja põhivõlgnevus 482.21 eurot, mis on antud arve alusel ka hagejale loovutatud. Hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lõike 1 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja on teinud viimati makse võlgnevuse katteks 07.07.2015 summas 11.23 eurot. Seega on kostja tunnustanud nõuet 07.07.2015 ja aegumine on alanud uuesti kostja poolt nõude tunnustamisega. Kostja vastane nõue aeguks 31.12.2018 kell 00:00. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31.03.2016, seega on nõude aegumine peatunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Samuti palus kostja kohaldada aegumist. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue ebaselge. Kostjal puudub ülevaade 2008.a mai arve (nr 21511141) koosseisust ja kujunemisest, mis ei saanud tekkida ühe kuu jooksul. 06.05.2008 arve võib sisaldada ka eelnevate aastate arveid. Hageja ei esitanud kostjale arveid perioodil 01.02.2008 – 08.10.2010, st kostja ei tarbinud hageja teenuseid. Samas esitas hageja ootamatult üle kahe aasta suure arve 10.10.2010. Puudub igasugune ülevaade arvetes
kajastatud summadest ja kostja poolt tasumistest. Kostja esitas ka nõude loovutamist puudutava vastuväite, kuna loovutusdokument on allkirjastamata. 16.11.2016 teatas kostja kohtule, et on nõus tasuma hageja lõpliku nõudesumma maksegraafiku alusel alates 2017.a jaanuarist. Kostja majanduslik seis võimaldab tasuda 20 eurot kuus. Kostja ei soovi, et asi läheks kohtutäituri menetlusse.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue on aegunud. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue ning järelmaksuga müügilepingust tulenev müügihinna tasumise nõue on tehingust tulenevad nõuded, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lg 2 järgi seisneb nõude tunnustamine õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Toimiku materjalide kohaselt (tl 22 ja 23, tl 25, tl 28 ja 32, tl 33 ja 34) on AS Tele2 Eesti ja kostja ajavahemikus 07.10.2003 - 08.02.2008 sõlminud 4 liitumislepingut mobiilsideteenuste kasutamiseks ja 3 järelmaksuga müügilepingut, mille lahutamatuks lisaks on "Tele2 teenuste kasutamise tingimused" (tl 50 jj). Viidatud teenuste kasutamise tingimuste p-de 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma telefoniteenuste kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel. Hageja nõue tugineb arvetel, mille AS Tele2 Eesti on esitanud kostjale saadud teenuste ja kaupade eest 06.05.2008 – 01.09.2008 (tl 35-44) ning viimane arve on esitatud 08.10.2010 võla sissenõudekulu kohta (tl 45-46). Kostja on teinud regulaarselt makseid võlgnevuse katteks alates 09.10.2010, viimane makse on tehtud 07.07.2015 (tl 47-48). Seega oli aegumine TsÜS § 158 alusel katkenud, sest kostja tunnistas hageja nõuet, tasudes osa võlast. Kohus loeb aegumise katkenuks kõigi kostja kohustuste osas, kuna kostja ei täpsustanud makseid tehes, millise kohustuse katteks on täpselt makse tehtud. Aegumise katkemise puhul algab aegumine uuesti otsast peale, kui katkemise alus ära langeb. Seega tuleb praegusel juhul 3-aastast aegumistähtaega lugeda alates päevast, mil tehti viimane makse. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
5.Kuivõrd kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, jäädes tarbitud teenuste eest võlgu ja olles viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud nõudma nii kohustuse täitmist kui ka viivist vastavalt lepingule ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 sätestatule. Teatisest nõude loovutamise kohta nähtub, et AS Tele2 Eesti loovutas 10.12.2015 nõude hagejale põhisummas 478.38 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 21). Hageja on esitanud allkirjastatud nõude loovutamise lepingu ja väljavõtte selle lisast (tl 100-105), millega on tõendatud, et 10.12.2015 on AS Tele2 Eesti nõue kostja vastu loovutatud hagejale. 06.05.2008 arve nr 21511141 selgitusest (tl 36) nähtuvalt hõlmab arve mh telefoni Nokia 6267 ja arvuti Amilo Pi2515-13P järelmaksu summasid. 23.01.2008 on sõlmitud AS Tele2 Eesti ja kostja vahel liitumisleping (tl 28) ning järelmaksuleping, mille alusel kostja sai järelmaksuga
arvuti Amilo Pi2515-13P (tl 32); 08.02.2008 on sõlmitud liitumisleping ja järelmaksuleping, mille alusel kostja sai mobiiltelefoni Nokia 6267 (tl 33 ja 34). Kostja kirjalikust selgitusest nähtuvalt on ta võlga tasunud just nende toodete katteks (tl 108). Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulu, mis on märgitud 08.10.2010 arvel nr 28777110 (tl 45-46) ja mille tasumise kohustus tuleneb kostjaga sõlmitud lepingute lisaks olevatest "Tele2 teenuste kasutamise tingimused" punktist 7.1, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama AS Tele2 Eesti kulud, mis on seotud võlgnevuse sissenõudmisega. Arve nr 28777110 alusel on kostja võlgnevus kokku 13 848.40 krooni ehk 885.07 eurot, sh sissenõudekulu 3269.92 krooni ehk 208.99 eurot. Kostja on oma vastuses möönnud, et tema lõplik võlasumma AS Tele2 Eesti ees oli 23.09.2010 seisuga 13 750 krooni (tl 108). 09.12.2015 arvel nr 48309580 (tl 47-49) on märgitud kõik kostja poolt tehtud maksed võlgnevuse katteks pärast kostjale esitatud viimast arvet nr 28777110. Kostja on teinud makseid võlgnevuse katteks pärast 08.10.2010 arvet nr 28777110 kokku summas 402.86 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus 482.21 eurot (885.07-402.86). Hageja on vähendanud võla sissenõudmiskulude suurust 30.50 euro võrra ning arvestanud võlasummast maha arvetel nr 21511141 ja 21990445 märgitud viivised 60 krooni (2 x 3.83 eurot). Seega on hageja põhinõue kostja vastu 444.05 eurot. Hagile lisatud arve nr 48309580 järgi on kostja poolt viimane ülekanne tehtud 07.07.2015. Kostja esitatud konto väljavõtetelt nähtub, et kostja on teinud ülekandeid lisaks 2015.a augustis, septembris, oktoobris ja novembris kokku 44.92 eurot (4 x 11.23). Hageja selgituse kohaselt tagastati kostjale 04.09.2015, 05.10.2015 ja 05.11.2015 maksed tema enda avalduse alusel (kostja konto väljavõttel 11.11.2015 enammakstud summa tagastamine 28.69 eurot, Creditreform Eesti OÜ on tagastatud summast maha arvestanud oma teenustasu). 05.08.2015 makse summas 11.23 eurot kanti kostja nõusolekul teise võlanõude katteks, mis oli Creditreform Eesti OÜ menetluses. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista välja kostjalt hageja kasuks 444.05 eurot põhivõlgnevuse katteks. Hageja nõuab arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 444 eurot. Viivise arvutamisel on lähtutud lepingujärgsest viivise määrast 0,15 % päevas ja viiviseid on arvestatud alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast 26.10.2010 kuni hagiavalduse koostamiseni. Samas on hageja viivise suuruse sidunud põhinõude suurusega ja vähendanud viivist 444 euroni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 444 eurot.
6.Arvestades kostja majanduslikku olukorda, märgib kohus, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), vältimaks sundtäitmisega
kaasnevaid täitekulusid. Kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks.
7.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud 130 eurot) ja õigusabikulu 975 eurot (ilma käibemaksuta) 10 h eest. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta kohtu määratud tähtajaks esitanud. Kohus peab põhjendatud kuluks riigilõivu 175 eurot, mille tasumise kohustus tuleb seadusest. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud hagimenetluses on põhjendatud osaliselt. Kohus, hinnates menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu võrrelduna hageja esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, peab põhjendatuks vähendada hagimenetluses koostatud menetlusdokumentide kulunud aega 2,5 h võrra, kuna menetluse kestel on poolte argumendid jäänud valdavalt samaks, lisandunud on vaid mõningad uued dokumentaalsed tõendid. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu hagimenetluses on kohtu hinnangul 4 h tundi. Arvestades esitatud hagiavalduse, täpsustuse ja selgituse kvaliteeti peab kohus põhjendatuks tunnihinnaks 50 eurot / tund ehk menetluskulu on 200 eurot (4 h × 50 eurot). TsMS § 4842 alusel saab maksekäsu kiirmenetluses õigusabikuludena välja mõista 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud õigusabikuluks seega 220 eurot. Kohus loeb eeltoodu alusel hageja põhjendatud menetluskuluks kokku 395 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.