XXXX avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 052/2016/1514
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: võlgnik XXXX(isikukood XXXX, elukoht
XXXX);
Avaldaja esindaja Marina XXXX (e-post XXXX); Puudutatud isik: sissenõudja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Sissenõudja esindaja Tamara [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXX avaldus 052/2016/1514 osaliselt.
täitemenetluse
ajatamiseks
XXXX
(e-post
täiteasjas
nr
2.Ajatada täitemenetlus täiteasjas nr 052/2016/1514 ning kohustada XXXX tasuma Harju Maakohtu 07.03.2016.a otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5364 välja mõistetud võlgnevuse koos täitekuludega kogusummas 3 447,96 eurot kohtutäitur Urmas Tärno ametialasele arvelduskontole 19 (üheksateistkümne) osamaksena. Esimese osamakse suuruseks on 1 000 eurot, järgmiste osamaksete (2. - 18. osamakse) suuruseks on 136 eurot, viimase (s.o 19-nenda) osamakse suurus on 135,96 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks.
3.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja XXXX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AVALDUSE ASJAOLUD JA NÕUE
1.XXXX esitas 19.09.2016.a Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 052/2016/1514.
2.Harju Maakohtu 21.09.2016.a määrusega rahuldati avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati kohtutäitur Urmas Tärno menetluses olevas täiteasjas nr 052/2016/1514 täitemenetlus XXXX suhtes peale avaldaja XXXX poolt TMS § 60 sätestatud kohustuste täitmist kuni täitemenetluse ajatamise avalduse läbivaatamiseni ja selle kohta kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas.
3.Avaldusest nähtub, et avaldaja suhtes on kohtutäitur Urmas Tärno menetluses täiteasi nr 052/2016/1514, kus sundtäidetakse Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016.a otsusest nr 215-5364 tulenevat menetluskulude nõuet summas 2806 eurot. Koos täitekuludega on sundtäidetav nõue kokku 3447,96 eurot. Avaldaja palub nõude ajatada, kuna on pensionär ega ole eakuse ja väikse sissetuleku tõttu võimeline korraga nimetatud nõuet rahuldama. See aga tooks kaasa avaldaja eluaseme sundvõõrandamise. Avaldajal ei ole sugulasi ja sõpru, kes oleksid teda eluaseme kaotuse korral võimelised aitama. Avaldaja on invaliid ning tal on tuvastatud diabeet ja südamepuudulikkus, mistõttu võib eluasemest ilmajäämine mõjuda avaldaja tervisele halvasti. Avaldaja sissetulekuks on pension ning invaliidsuspension. Võlgnevuse ajatamises ei õnnestunud avaldajal sissenõudjaga kokkulepet saavutada. Avaldaja soovib võlgnevuse tasuda 24 kuu jooksul, tasudes esimese osamaksena 1000 eurot ning ülejäänud kuudel 15. kuupäevaks 102 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
4.XXXX vaidleb avaldaja täitemenetluse ajatamise avaldusele vastu. Sissenõudja ei usu, et avaldajal ei ole raha menetluskulude ja täitekulude tasumiseks. Ka kogu elu jooksul puudutatud isikuga avaldajal oli sama diagnoos nagu ka praegu. Tsiviilasjas 2-15-5364 vabastas kohus avaldaja menetluskulude (riigilõivu) tasumisest. Olles pensionär ja menetluskuludest vabastatud isikuks, oli avaldajal võimalik palgata endale esindaja, kelle tunnitasu moodustas 100 eurot tunnis. Vaevalt vaene pensionär, kellel ei ole raha isegi riigilõivu tasumiseks, saaks palgata endale sellise kalli esindaja. Praeguses asjas avaldaja samamoodi nagu ts.asjas 2-15-5364 viitab oma maksejõuetusele ja vaesusele ning samaaegselt avaldajat esindab asjas lepinguline esindaja, kelle teenused ei ole tasuta. Avaldaja on ka varem korraldanud etendusi Sotsiaalosakonna töötajate jaoks, et saada endale sotsiaaleluruumi. Tema püüdlused osutusid aga tulutuks, kuna Sotsiaalosakonna töötajad nägid registrist, et avaldajal on olemas korter. Avaldaja jaoks on peamine elus raha ning raha saamiseks korraldab kõikvõimalike asju, isegi kirjutas kirja Venemaa presidendile Vladimir Putinile, milles kaebas, kui halvasti ta Eestis elab ja palus rahalist toetust. Raha saamiseks käis ta korduvalt skandaalitsemas Venemaa Saatkonnas ja lähtudes hageja kontoväljavõttest, mis oli esitatud ts.asjas 2-15-5364, talle makstakse toetust.
2-16-14118
5.Avaldaja korteris XXXX, Tallinn (lisa 5) on tehtud korralik euroremont. Korter asub heas rajoonis - Kristiines. Kui vaadata analoogsete korterite müügikuulutusi, siis avaldaja korter maksab 30 000 - 31 000 eurot või arvestades euroremonti, isegi rohkem. Seega isegi kui kohtutäitur sundvõõrandab avaldaja korteri ja peale võlgnevuse 2447,96 euro kinnipidamist (kuna 1000 eurot avaldaja juba kandis kohtutäituri kontole) annab avaldajale üle ülejäänud korteri müügist saadud rahasumma, siis saab avaldaja vabalt osta endale korteri teises rajoonis hea sanitaarremondiga. Praegu müügis on päris palju kortereid maksumusega ligi 18000 eurot. Seega avaldaja ei jää eluasemest ilma ja avaldaja vastavad väited on otsitud ja väljamõeldud. Teades avaldaja ettevõtlikust, on puudutatud isik kindel, et avaldaja leiab kergesti endale teise korteri odavama hinna eest. Arvestades seda, et avalduses on märgitud, et avaldaja soovib menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda (kuigi hagita avalduses menetluskulud tavaliselt kannab avaldaja) on ilmne, et avaldus kohtusse oli esitatud eesmärkiga eksitada kohut, venitada võimalikult täitemenetlust ja veel enda menetluskulude arvel vähendada täitemenetluses kohtuotsuse alusel sissenõutavat summat.
6.Kui tutvuda lähemalt avaldaja esindaja XXXXvolikirjaga, siis sellest on ilmne, et avaldaja ise kavatses võõrandada talle kuuluva korteriomandi XXXX, Tallinn, kuid kohtutäitur Urmas Tärno jõudis varem esitada avalduse kinnitusosakonnale (notariaalne volikiri avaldaja esindajale on tehtud 07.09.2016, aga kohtutäituri avaldus esitatud kinnistusosakonnale 31.08.2016). Arvestatav on ka see asjaolu, et avaldaja esindaja võib volikirja alusel teha tehinguid iseendaga ja isikuga kelle esindajaks ta samaaegselt on. Seega ei ole tegemist tavalise esindaja volikirjaga. On ilmne, et kohtuotsuse ts.asjas 2-155364 täitmise vältimiseks kavatses avaldaja ise võõrandada ja käsutada kogu enda vara ja selleks volitus esindajale oli tehtud kogu avaldaja vara käsutamiseks, sh. võimalike kontode, väärtpaberite kontode jm.
7.Sissenõudja palub jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
10.Kohus leiab, et avaldaja on toonud esile asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Riigikohus on 12.06.2012.a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse p-s 11 märkinud järgmist: "TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue
elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks." Kohus leiab, et osundatud Riigikohtu lahendis kajastatud seisukohtadest on põhjendatud lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel.
11.Harju Maakohtu 07.03.2016.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5364 mõisteti avaldajalt välja menetluskuluna 2449,50 eurot puudutatud isiku kasuks Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5364 mõisteti avaldajalt välja menetluskuluna 356,50 eurot puudutatud isiku kasuks. Nimetatud kohtuotsuste alusel on Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno alustanud täitemenetluse nr 052/2016/1514 (tlk 3, täitmisteade), kus põhinõudeks on 2806 eurot. Koos täitekuludega on sundtäidetav nõue kokku 3447,96 eurot.
12.Kohus leiab, et esmalt on täitemenetluse ajatamise avalduse lahendamisel oluline kontrollida võlgniku tervislikku, perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja on seisukohal, et tema suhtes esinevad TMS § 45 sätestatud alused võlgnevuse ajatamiseks. Avaldajale kuulub korteriomand asukohaga XXXX, Tallinn (registriosa nr 15566301). Avaldajal on 21.08.2015.a sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 1252756 (tlk 6) tuvastatud raske puue, tal on diabeet hulgitüsistustega ja südamepuudulikkus, mistõttu vajab pidavat kõrvalabi. Avaldaja sissetulekuks on vanaduspension 379,58 eurot kuus ning sotsiaaltoetus 26,85 eurot kuus (tlk 7, sotsiaalkindlustusameti tõend). Tsiviilasjas nr 2-155364 on avaldajale menetlusabi andmisel (tlk 31-32, kohtumäärus) tuvastatud, et tema igakuiste kulude suuruseks on umbes 240 eurot. Kohus on teinud ka päringu Swedbank AS-ile ning palunud esitada avaldaja pangakonto väljavõtte viimase 12 kuu kohta. Pangakonto väljavõte kinnitab avaldaja väiteid tema sissetulekute kohta. Samuti nähtub väljavõttelt ka see, et avaldaja on Vene Föderatsiooni Suursaatkonnalt saanud ühekordset toetust summas 94.52 eurot. Avaldajal on pangakontol vabu vahendeid 24.10.2016.a seisuga 24.86 eurot.
13.Seega nähtub eeltoodust, et avaldaja ei ole võimeline täitemenetluse raames nõutavat võlgnevust koheselt täies ulatuses tasuma. Täitemenetluses nõutava võlgnevuse saaks rahuldada küll võlgnikule kuuluva kinnisvara võõrandamisest saadavatest vahenditest, kuid see ei ole kohtu hinnangul võlgniku suhtes õiglane. Kohus arvestab sellise seisukoha kujundamisel asjaolu, et avaldaja on eakas, tema tervislik seisund on halb, tal puuduvad sugulased ja sõbrad, kes oleksid teda eluaseme kaotuse korral võimelised aitama, samuti ei ole avaldaja majanduslik seisund hea.
14.Järgnevalt analüüsib kohus sissenõudja majanduslikku olukorda ning tema õigustatud huvisid. Sissenõudja ei ole kohtuni toonud, millised tema isikust tulenevad asjaolud välistaksid käesoleval juhul täitemenetluse ajatamist. Kohus, arvestades puudutatud isiku eelduslikult head majanduslikku olukorda, leiab, et täitemenetluse võimalik ajatamine ei kahjustaks ülemäära sissenõudja huve. Kohus möönab, et üldiselt on sissenõudjal õigustatud huvi oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele, kuid käesoleval juhul kaalub võlgniku tervislik-perekondlik-majanduslik olukord sissenõudja õigustatud huvi üles. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja avaldus sundtäitmise ajatamiseks põhjendatud ja tõendatud ning ei avaldaja toodud põhistus kaalub üles sissenõudja huvi nõude kiireks rahuldamiseks. Seega, arvestades eeltoodut, leiab kohus, et täitemenetlus täiteasjas nr 052/2016/1514 tuleb TMS § 45 alusel ajatada, kuivõrd täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.
2-16-14118
15.Järgnevalt analüüsib kohus, millisel viisil tuleb täitemenetlus ajatada. Avaldaja soovib võlgnevuse tasuda 24 kuu jooksul, tasudes esimese osamaksena 1000 eurot ning ülejäänud kuudel 15. kuupäevaks 102 eurot. Kohus, arvestades sissenõudja õigustatud huvi võlgnevuse kiirele hüvitamisele ning avaldaja majanduslikku seisukorda, leiab, et täitemenetlus täiteasjas nr 052/2016/1514 tuleb ajatada ning XXXX tuleb kohustada tasuma temalt Harju Maakohtu 07.03.2016.a otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5364 välja mõistetud võlgnevuse koos täitekuludega kogusummas 3 447,96 eurot kohtutäitur Urmas Tärno ametialase konto vahendusel selliselt, et esimese osamakse suuruseks on 1000 eurot ning ülejäänud võlgnevus tuleb tasuda osade kaupa 136 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks. Selliselt tasutakse võlgnevuse 18 osamaksena, kusjuures viimase osamakse suuruseks kujuneb 135,96 eurot. Sellise ajatamise tulemusena saab sissenõudja oma nõude täidetud ning avaldajal on võimalik säilitada kodu.
16.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuivõrd käesolev lahend on tehtud selgelt avaldaja huvides, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel lahendada võlgnike avalduse, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse lahendamise kohta kohtumääruse tegemist, kuna puudutatud isik ei ole kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et puudutatud isik esitab pärast lahendi jõustumist kohtule selleks vastava avalduse.