Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Avaldusest nähtub, et avaldaja suhtes on kohtutäitur Urmas Tärno menetluses täiteasi nr 052/2016/1514, kus sundtäidetakse Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016 otsusest nr 2-155364 tulenevat menetluskulude nõuet summas 2806 eurot. Koos täitekuludega on sundtäidetav nõue kokku 3447,96 eurot. Avaldaja palus nõude ajatada, kuna on pensionär ega ole eakuse ja väikse sissetuleku tõttu võimeline korraga nimetatud nõuet rahuldama. See tooks kaasa avaldaja eluaseme sundvõõrandamise. Avaldajal ei ole sugulasi ja sõpru, kes oleksid teda eluaseme kaotuse korral võimelised aitama. Avaldaja on invaliid ning tal on tuvastatud XXX ja XXX, mistõttu võib eluasemest ilmajäämine mõjuda avaldaja tervisele halvasti. Avaldaja sissetulekuks on pension ning invaliidsuspension. Võlgnevuse ajatamises ei õnnestunud avaldajal sissenõudjaga kokkulepet saavutada. Avaldaja soovib võlgnevuse tasuda 24 kuu jooksul, tasudes esimese osamaksena 1000 eurot ning ülejäänud kuudel 15. kuupäevaks 102 eurot. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja VK vaidles täitemenetluse ajatamise avaldusele vastu ning palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Sissenõudja ei usu, et avaldajal ei ole raha menetluskulude ja täitekulude tasumiseks. Kogu elu jooksul oli avaldajal puudutatud isikuga sama diagnoos nagu ka praegu. Tsiviilasjas 2-15-5364 vabastas kohus avaldaja menetluskulude (riigilõivu) tasumisest. Olles pensionär ja menetluskuludest vabastatud, oli avaldajal võimalik palgata endale esindaja, kelle tunnitasu moodustas 100 eurot tunnis. Praeguses asjas avaldaja samamoodi nagu tsiviilasjas 2-15-5364 viitab oma maksejõuetusele ja vaesusele ning samaaegselt avaldajat esindab asjas lepinguline esindaja, kelle teenused ei ole tasuta. Avaldaja on ka varem korraldanud etendusi Sotsiaalosakonna töötajate jaoks, et saada endale sotsiaaleluruumi. Tema püüdlused osutusid aga tulutuks, kuna Sotsiaalosakonna töötajad nägid registrist, et avaldajal on olemas korter. Avaldaja jaoks on peamine elus raha ning raha saamiseks korraldab kõikvõimalikke asju, isegi kirjutas kirja Venemaa presidendile Vladimir Putinile, milles kaebas, kui halvasti ta Eestis elab ja palus rahalist toetust. Raha saamiseks käis ta korduvalt skandaalitsemas Venemaa Saatkonnas ja lähtudes hageja kontoväljavõttest, mis oli esitatud asjas 2-15-5364, talle makstakse toetust. Avaldaja korteris XXX, Tallinn on tehtud korralik euroremont. Korter asub heas rajoonis Kristiines. Kui vaadata analoogsete korterite müügikuulutusi, siis avaldaja korter maksab 30 000-31 000 eurot või arvestades euroremonti isegi rohkem. Seega isegi kui kohtutäitur sundvõõrandab avaldaja korteri ja peale võlgnevuse 2447,96 euro kinnipidamist (1000 eurot avaldaja juba kandis kohtutäituri kontole) annab avaldajale üle ülejäänud korteri müügist saadud rahasumma, siis saab avaldaja vabalt osta endale korteri teises rajoonis hea sanitaarremondiga. Seega avaldaja ei jää eluasemest ilma ja avaldaja vastavad väited on otsitud. Arvestades seda, et avalduses on märgitud, et avaldaja soovib menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda on ilmne, et avaldus kohtusse oli esitatud eesmärkiga eksitada kohut, venitada võimalikult täitemenetlust ja veel enda menetluskulude arvel vähendada täitemenetluses kohtuotsuse alusel sissenõutavat summat. Kui tutvuda lähemalt avaldaja esindaja MT volikirjaga, siis sellest on ilmne, et avaldaja ise kavatses võõrandada talle kuuluva korteriomandi XXX, Tallinn, kuid kohtutäitur Urmas Tärno jõudis varem esitada avalduse kinnitusosakonnale (notariaalne volikiri avaldaja esindajale on tehtud 07.09.2016, aga kohtutäituri avaldus esitatud kinnistusosakonnale 31.08.2016). Arvestatav on ka asjaolu, et avaldaja esindaja võib volikirja alusel teha tehinguid iseendaga ja isikuga kelle esindajaks ta samaaegselt on. Seega ei ole tegemist tavalise esindaja volikirjaga. On ilmne, et kohtuotsuse ts.asjas 2-15-5364 täitmise vältimiseks kavatses avaldaja ise võõrandada ja

käsutada kogu enda vara ja selleks oli volitus esindajale tehtud kogu avaldaja vara käsutamiseks. Esimese astme kohtu määrus 22.11.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus osaliselt võlgniku avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 052/2016/1514 ja määras ajatada täitemenetlus täiteasjas nr 052/2016/1514 ning kohustada võlgnikku tasuma Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5364 välja mõistetud võlgnevuse koos täitekuludega kogusummas 3 447,96 eurot kohtutäitur Urmas Tärno ametialasele arvelduskontole 19 osamaksena selliselt, et esimese osamakse suuruseks on 1000 eurot, järgmiste osamaksete (2.-18. osamakse) suuruseks on 136 eurot ja viimase (s.o 19nenda) osamakse suurus on 135,96 eurot. Kohus määras, et osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leidis, et avaldaja on toonud esile asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7912 tehtud määruse p-s 11 märkinud järgmist: „TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks." Kohus leidis, et osundatud Riigikohtu lahendis kajastatud seisukohtadest on põhjendatud lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel. Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5364 mõisteti avaldajalt välja menetluskuluna 2449,50 eurot puudutatud isiku kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5364 mõisteti avaldajalt välja menetluskuluna 356,50 eurot puudutatud isiku kasuks. Nimetatud kohtuotsuste alusel on Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno alustanud täitemenetluse nr 052/2016/1514 (tlk 3, täitmisteade), kus põhinõudeks on 2806 eurot. Koos täitekuludega on sundtäidetav nõue kokku 3447,96 eurot. Kohus leidis, et esmalt on täitemenetluse ajatamise avalduse lahendamisel oluline kontrollida võlgniku tervislikku, perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldajale kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXX). Avaldajal on 21.08.2015 sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 1252756 (tlk 6) tuvastatud raske puue, tal on XXX ja XXX, mistõttu vajab pidavat kõrvalabi. Avaldaja sissetulekuks on vanaduspension 379,58 eurot kuus ning sotsiaaltoetus 26,85 eurot kuus (tlk 7, sotsiaalkindlustusameti tõend).

Tsiviilasjas nr 2-15-5364 on avaldajale menetlusabi andmisel (tlk 31-32, kohtumäärus) tuvastatud, et tema igakuiste kulude suuruseks on umbes 240 eurot. Kohus on teinud ka päringu Swedbank AS-ile ning palunud esitada avaldaja pangakonto väljavõtte viimase 12 kuu kohta. Pangakonto väljavõte kinnitab avaldaja väiteid tema sissetulekute kohta. Samuti nähtub väljavõttelt ka see, et avaldaja on Vene Föderatsiooni Suursaatkonnalt saanud ühekordset toetust summas 94,52 eurot. Avaldajal on pangakontol vabu vahendeid 24.10.2016 seisuga 24,86 eurot. Seega nähtub eeltoodust, et avaldaja ei ole võimeline täitemenetluse raames nõutavat võlgnevust koheselt täies ulatuses tasuma. Täitemenetluses nõutava võlgnevuse saaks rahuldada küll võlgnikule kuuluva kinnisvara võõrandamisest saadavatest vahenditest, kuid see ei ole kohtu hinnangul võlgniku suhtes õiglane. Kohus arvestas sellise seisukoha kujundamisel asjaolu, et avaldaja on eakas, tema tervislik seisund on halb, tal puuduvad sugulased ja sõbrad, kes oleksid teda eluaseme kaotuse korral võimelised aitama, samuti ei ole avaldaja majanduslik seisund hea. Järgnevalt analüüsis kohus sissenõudja majanduslikku olukorda ning tema õigustatud huvisid. Sissenõudja ei ole kohtuni toonud, millised tema isikust tulenevad asjaolud välistaksid käesoleval juhul täitemenetluse ajatamist. Kohus, arvestades puudutatud isiku eelduslikult head majanduslikku olukorda, leidis, et täitemenetluse võimalik ajatamine ei kahjustaks ülemäära sissenõudja huve. Kohus möönis, et üldiselt on sissenõudjal õigustatud huvi oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele, kuid käesoleval juhul kaalub võlgniku tervislikperekondlik-majanduslik olukord sissenõudja õigustatud huvi üles. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja avaldus sundtäitmise ajatamiseks põhjendatud ja tõendatud ning avaldaja toodud põhistus kaalub üles sissenõudja huvi nõude kiireks rahuldamiseks. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et täitemenetlus täiteasjas nr 052/2016/1514 tuleb TMS § 45 alusel ajatada, kuivõrd täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Järgnevalt analüüsis kohus, millisel viisil tuleb täitemenetlus ajatada. Avaldaja soovib võlgnevuse tasuda 24 kuu jooksul, tasudes esimese osamaksena 1000 eurot ning ülejäänud kuudel 15. kuupäevaks 102 eurot. Kohus, arvestades sissenõudja õigustatud huvi võlgnevuse kiirele hüvitamisele ning avaldaja majanduslikku seisukorda, leidis, et täitemenetlus täiteasjas nr 052/2016/1514 tuleb ajatada ning avaldajat tuleb kohustada tasuma temalt Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-155364 välja mõistetud võlgnevuse koos täitekuludega kogusummas 3447,96 eurot kohtutäitur Urmas Tärno ametialase konto vahendusel selliselt, et esimese osamakse suuruseks on 1000 eurot ning ülejäänud võlgnevus tuleb tasuda osade kaupa 136 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks. Selliselt tasutakse võlgnevuse 18 osamaksena, kusjuures viimase osamakse suuruseks kujuneb 135,96 eurot. Sellise ajatamise tulemusena saab sissenõudja oma nõude täidetud ning avaldajal on võimalik säilitada kodu. Menetluskulude osas juhindus kohus TsMS §-dest 172 ja 173 ning leidis TsMS § 172 lg-le 1 ja § 173 lg-tele 1 ja 4 viidates, et kuivõrd käesolev lahend on tehtud selgelt avaldaja huvides, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus oli seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel lahendada võlgnike avalduse, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse lahendamise kohta kohtumääruse tegemist, kuna puudutatud isik ei ole kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud. Kohus määrab menetluskulud kindlaks

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et puudutatud isik esitab pärast lahendi jõustumist kohtule selleks vastava avalduse. Määruskaebus 07.12.2016 esitatud määruskaebuses palub sissenõudja tühistada Harju Maakohtu 22.11.2016 määruse ja teha uue määruse, millega jätta võlgniku avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 052/2016/1514 rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Sissenõudja arvates lähtus maakohus asja lahendamisel Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-12 esimesest osast ning jättis arvestamata Riigikohtu seisukoha, et TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kohus vaidlustatud määruses tegelikult ajatas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2016/1514 pooleteiseks aastaks, väljendades poolteistaastast tähtaega kuudes, millega oluliselt rikkus sissenõudja õigusi ja huve ning ebamõistlikult laiendavalt tõlgendas ja kohaldas TMS § 45. Maakohtu selline TMS § 45 laiendav tõlgendamine ja kohaldamine on vastuolus määruses osundatud Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12. Vaidlustatud määrusega kohus praktiliselt pani sissenõudja õigused ja huvid sõltuvusse võlgniku soovidest ja asjaoludest. Isegi sel juhul kui võlgnik ei täida vabatahtlikult vaidlustatud kohtumääruses märgitud igakuist summat, siis kohtutäitur ei ole võimeline võlgnikult võlgnetavat võlasummat sisse nõudma arvestades võlgniku väikest sissetulekut. Kui aga arvestada asjaolu, et 22.11.2016 määrusega kohus ei tühistanud käesolevas asjas Harju Maakohtu 21.09.2016 määrusega rakendatud esialgset õiguskaitset, siis tegelikult maakohus apelleeritava määrusega peatas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2016/1514, millega ületas avaldaja avalduse nõuet. Samas maakohus ei arvestanud, et puudutatud isiku puhul on tegemist samuti vana pensionieas isikuga, kes on pensionär ning erinevalt avaldajast saab ainult pensioni. Puudutatud isiku esinduskulud tsiviilasjas 2-15-5364 tasus tütar AH, kes elab Saksamaal ja kelle majanduslik olukord praeguseks seoses 2016 novembrikuus töökoha kaotusega oluliselt halvenes. Seoses eeltoodud asjaoludega ja sellega, et sissenõudjal ei ole võimalik enda üpris väikesest pensionist tagastada enda tütrele õigusabikuludeks tasutud summat 2806 eurot või aidata teda materiaalselt, vajab sissenõudja täitemenetluse täiteasjas nr 052/2016/1514 takistusteta läbiviimist. Arvestades, et ka kohtutäituril läheb avaldaja korteri sundvõõrandamiseks aega mitu kuud, on sissenõudja arvates avaldajal piisavalt aega, et leida endale teine eluase praeguse asemele. Samuti on sissenõudja saanud teada, et võlgniku volitatud esindajana käesolevas asjas tegutses avaldaja eestkostja ja võlgniku õetütar MT, kes aktiivselt osaleb avaldaja elus ja omab enda eluaset. Seoses eeltooduga on tegelikkusele mittevastavad avaldaja väited, et tal ei ole sugulasi või sõpru, kes saaksid teda aidata eluaseme kaotuse korral. Sissenõudja teada on avaldajal ka pojapoeg OA, kellel on Tallinnas korter ja kes ise tegelikult elab Inglismaal. Seega on võlgnikul olemas sugulased, kes saavad teda aidata eluaseme kaotuse korral ja uue eluaseme leidmisel. Vastus määruskaebusele Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.11.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud maakohtu määruses toodud põhjendused täitemenetluse ajatamise ja ajatamise viisi otsustamisel kooskõlas määruses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 avaldatud seisukohtadega. Määruskaebuse vastupidise seisukohaga kolleegium ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus erinevalt kaebuses väidetust täitemenetluse ajatamisel määruses toodud viisil oluliselt rikkunud sissenõudja õigusi ja huve ega ebamõistlikult laiendavalt tõlgendanud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-i 45. Asjaolu, et maakohus ajatas täitemenetluse veidi enam kui pooleteiseks aastaks, väljendades ajatamise perioodi kuudes, s.o võimaldades võlgnikul tasuda võlgnevuse 19 osamaksena, ei võimalda pidada ajatamist liiga pikaajaliseks ja seega eelviidatud Riigikohtu lahendi seisukohtadega vastuolus olevaks. Nimelt on Riigikohus osundatud lahendi punktis 11 leidnud, et täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline ja et üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Käesoleval juhul ei ole kohus ajatanud täitemenetlust aastatepikkuseks perioodiks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, lähtudes ajatamise otsustamisel põhjendatult Riigikohtu osundatud lahendis kajastatud seisukohtadest, jõudnud õigele järeldusele, et võlgniku tervislikku, perekondlikku ja majanduslikku olukorda arvestades on täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes ebaõiglane ning õiglane on täitemenetluse ajatamine maakohtu määruses toodud viisil. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu motiive korrata. Samuti ei pea kolleegium asjaolusid arvestades ja maakohtu põhjendusi järgides õiglaseks võlgnevuse tasumist võlgnikule kuuluva eluaseme võõrandamisest saadavate vahendite arvel. Kaebuse väited võlgnikul selliste sugulaste olemasolust, kes saavad võlgnikku eluaseme kaotuse korral ja uue eluaseme leidmisel aidata, ei võimalda samuti asuda täitemenetluse ajatamise osas maakohtust erinevale seisukohale. Ka vaidlustatud maakohtu määruses osundatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse TMS § 45 kohaldamiseks. Praegusel juhul ongi maakohus täitemenetluse ajatamise otsustamisel õigesti lisaks elukoha kaotusele arvestanud muude võlgniku poolt esiletoodud asjaoludega. Toodut silmas pidades ei annaks ka ainuüksi võlgnikul selliste sugulaste olemasolu, kes saaksid võlgnikku eluaseme kaotuse korral ja uue eluaseme leidmisel aidata, alust erinevalt maakohtust järeldada, et täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Sissenõudja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et täitemenetluse ajatamine kahjustab ülemäära sissenõudja huve. Määruskaebuse väited sellest, et sissenõudja on samuti pensionieas isik, kelle ainsaks sissetulekuks on pension ja kelle esinduskulud tsiviilasjas 2-15-5364 tasus tema tütar, kelle majanduslik seisund seoses töö kaotusega on oluliselt halvenenud, ei võimalda väärata maakohtu seisukohti täitemenetluse ajatamise põhjendatuse osas käesolevas asjas. Kaebuses osundatu, et sissenõudja vajab enda tütrele viimase poolt tasutud õigusabikulude tagastamiseks täitemenetluse takistamatut läbiviimist, ei kaalu üles võlgniku poolt täitemenetluse ajatamise põhistamisel esiletoodud asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses möönnud, et üldiselt on sissenõudjal õigustatud huvi oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele, kuid see iseenesest ei tähenda, et täitemenetluse ajatamine on sel põhjusel välistatud. Täitemenetluse ajatamise seisukohast ei oma käesoleval

juhul seega tähendust asjaolu, et sissenõudja vajab talle võlgnetavat ja täitemenetluses sissenõutavat summat omakorda enda võlgnevuse tasumiseks. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebuse väitega, et kui kohus ei tühistanud vaidlustatud määrusega Harju Maakohtu 21.09.2016 määrusega rakendatud esialgset õiguskaitset, siis kohus tegelikult kaevatava määrusega peatas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2016/1514, millega ületas avalduse nõuet. Ühes maakohtule esitatud avaldusega täitemenetluse ajatamiseks esitas võlgnik ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täitemenetluse kuni avalduse kohta tehtava lahendi jõustumiseni. Käesolevas asjas tehtud 21.09.2016 määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas täitemenetluse peale võlgniku poolt TMS § 60 sätestatud kohustuste täitmist kuni täitemenetluse ajatamise avalduse läbivaatamiseni ja selle kohta kohtulahendi jõustumiseni. Maakohtu vaidlustatud määruse pinnalt ei saa kuidagi teha järeldust, et nimetatud määrusega on kohus peatanud täitemenetluse. Määrusest nähtuvalt on kohus lahendanud võlgniku avalduse täitemenetluse ajatamiseks. Ka ei pidanud maakohus vaidlustatud määruses tühistama esialgse õiguskaitse määrust, kuivõrd nimetatud määrusest nähtub üheselt, et täitemenetlus peatati kuni täitemenetluse ajatamise kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi sissenõudja VK kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 korras peale kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.